Meditsiin on j\u00f5udmas uude ajaj\u00e4rku, kus immunoloogia saavutused tagavad haiguste parema diagnoosimise ja ravi, kirjutab Raivo Uibo.<\/p>\n
Teaduses esineb ikka “kuumi” perioode, mil m\u00f5ni oluline s\u00fcndmus on haaranud \u00fcldsuse ja ajakirjanduse t\u00e4helepanu. Samal ajal on tagaplaanile surutud uudised, millel v\u00f5ib olla samav\u00e4\u00e4rne t\u00e4htsus, kuid mis n\u00e4ivad parasjagu v\u00e4hem m\u00f5jukad.<\/p>\n
Enamasti on sellised \u00fchiskonda haaravad “kuumad” uudised k\u00fcll v\u00e4ga olulised, kuid oma m\u00f5jult pigem l\u00fchiajalised, samas kui mitmed varju j\u00e4\u00e4vad teemad kujundavad teaduse arengut m\u00e4rksa pikemas vaates. Seda m\u00f5istame sageli just tagasivaates, sest probleemide sasipuntras olles ei n\u00e4e me kogu teadusmaastikku tervikuna.<\/p>\n
Meditsiinis on viimaste aastate “kuum teema” olnud kahtlemata koroonaviiruse levik ja ulatuslik haigestumine koroonaviirusesse. Kindlasti on selline s\u00fcvat\u00e4helepanu \u00f5igustatud, arvestades nii inimkaotusi kui ka ulatuslikku majanduslikku kahju.<\/p>\n
Viirusest tingitud haigestumist ja selle j\u00e4relmeid anal\u00fc\u00fcsitakse intensiivselt praeguseni, ent \u00fcha harvem j\u00f5uavad sel teemal ilmunud artiklid teaduse tippajakirjade veergudele. Uute sarnaste haigustekitajate nakkuspuhangud kindlasti muudavad olukorda, kuid samuti ehk vaid m\u00f5neks aastaks.<\/p>\n
Seevastu j\u00e4\u00e4b muutumatuks meie enda organism, mis on nendele haigustekitajatele vastuv\u00f5tlik, kuigi meie n\u00f5rkus v\u00f5ib avalduda uuel kujul. Koroonapandeemia \u00f5ppetund n\u00e4itas, et rohkem tuleb panustada just sellistele uuringutele, mis aitavad m\u00f5ista, millistel tingimustel muutub meie organism vastuv\u00f5tlikuks mistahes nakkustele ja muudele v\u00e4liskeskkonna m\u00f5jutustele.<\/p>\n
Sama oluline on uurida protsesse, mille kaudu infektsioonid v\u00f5ivad k\u00e4ivitada krooniliste haiguste kujunemise. Need on haigused, kus immuuns\u00fcsteemil ja selle regulatsioonil on otsustav t\u00e4hendus.<\/p>\n
\u00dcha enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse immuuns\u00fcsteemi regulatsioonile ehk mehhanismide kogumile, mis tagab, et immuunvastus on piisavalt tugev, kuid mitte \u00fclem\u00e4\u00e4rane. See fookus peegeldub ka meditsiinivaldkonna hiljutises Nobeli preemias, millega tunnustati just immuuns\u00fcsteemi regulatsiooni uurijaid, r\u00f5hutades selle valdkonna kasvavat t\u00e4htsust. Immuuns\u00fcsteemi \u00fcks keskseid omadusi on v\u00f5ime paindlikult reageerida nii aktiveerivatele kui ka pidurdavatele signaalidele.<\/p>\n
Ometi kipume seda tasakaalu sageli \u00e4ra unustama. N\u00e4iteks on v\u00e4ga levinud eksitav soovitus toidulisanditega immuuns\u00fcsteemi tugevdada, kuigi taolist universaalset dopingut pole olemas. Immuuns\u00fcsteemi saame tugevdada ainult teatud tingimustel, n\u00e4iteks kindlate mikroobide vastase immuunkaitse loomisel vaktsineerimisega. V\u00f5i kasutades uuemaid vaktsineerimisv\u00f5tteid, mille eesm\u00e4rk on krooniliste p\u00f5letikuliste haiguste prof\u00fclaktika ja ravi.<\/p>\n
Neil juhtudel on haiguste tekkep\u00f5hjuseks just immuuns\u00fcsteemi kontrollivate regulatoorsete mehhanismide puudulikkus. Enamasti on see h\u00e4ire seotud v\u00e4liskeskkonnaga kokkupuutuvate kudede \u2013 limaskestade ja naha \u2013 immuuntalitluse langusega.<\/p>\n
“Ts\u00f6liaakia tekib vaid umbes \u00fchel protsendil neist, kes s\u00f6\u00f6vad saia, leiba ja muid eesk\u00e4tt nisust valmistatud toite.”<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks ts\u00f6liaakia ehk peensoole limaskesta haiguse. Teadlased teavad, et selle kujunemisel m\u00e4ngivad lisaks toidule rolli nii immuuns\u00fcsteem kui ka soole mikrobioom. Samal ajal pole siiani selge, miks haigestuvad ainult v\u00e4hesed. Umbes 30 protsenti inimestest kannab selle haigusega seotud geene, kuid ts\u00f6liaakia tekib vaid umbes \u00fchel protsendil neist, kes s\u00f6\u00f6vad saia, leiba ja muid eesk\u00e4tt nisust valmistatud toite.<\/p>\n
Sarnased k\u00fcsimused on t\u00f5statatud ka seoses 1. t\u00fc\u00fcpi ehk insuliins\u00f5ltuva suhkurt\u00f5vega. Ka siin on leitud, et peensool ja mikrobioom on haiguse kujunemisel olulised. Nii ts\u00f6liaakia kui ka 1. t\u00fc\u00fcpi suhkurt\u00f5bi on sagedasimad kroonilised haigused, mida diagnoositakse lapseeas. Samad haigused tekivad sarnastel p\u00f5hjustel ka t\u00e4iskasvanutel, kuid nii nende kui ka enamiku teiste immuuns\u00fcsteemiga seotud haiguste puhul me veel l\u00f5plikult ei tea, miks haigus tekib t\u00e4iskasvanueas ja miks just sellisel konkreetsel kujul.<\/p>\n
Immunoloogilised uuringud v\u00f5ivad aidata paremini m\u00f5ista, kuidas haigused tekivad ning leida sobiv ravilahendus ja seda on kinnitanud juba mitmete haiguste uurimine. J\u00e4rjest rohkem on kasutusele v\u00f5etud ravimeid, mis otseselt v\u00f5i kaudselt m\u00f5jutavad immuuns\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d. Eriti tormiliselt on arenenud nn immuunkontrollpunktide molekule m\u00f5jutavad ravimid, mis on loonud uued v\u00e4ljavaated just kasvajate ravis.<\/p>\n
Paralleelselt nende arengutega on kasutusele v\u00f5etud suurema t\u00e4psuse ja efektiivsusega laboratoorsed immunoloogilised meetodid, mis omakorda v\u00f5imaldavad teha teaduslikult p\u00f5hjendatud otsuseid raviviiside valikul.<\/p>\n
Seega on meditsiin j\u00f5udmas uude ajaj\u00e4rku, kus immunoloogia saavutused tagavad haiguste parema diagnoosimise ja ravi. Selleks on rea riikide meditsiinikeskustes loodud lisaks allergoloogidele ka kliinilise immunoloogi t\u00f6\u00f6kohad. See on igati loogiline, sest inimese immuuns\u00fcsteemi hindamine ja uued raviv\u00f5imalused vajavad p\u00f5hjalikke eriteadmisi.<\/p>\n
Kas nii oleks otstarbekas toimida ka Eestis, vajab arutelu. Praegu toimub meil allergoloogide ja kliiniliste immunoloogide ettevalmistus Tartu \u00dclikoolis erialaresidentuuri \u00fchise \u00f5ppeprogrammi all, mis h\u00f5lmab m\u00f5lema valdkonna komponente.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meditsiin on j\u00f5udmas uude ajaj\u00e4rku, kus immunoloogia saavutused tagavad haiguste parema diagnoosimise ja ravi, kirjutab Raivo Uibo. Teaduses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":162937,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21379,21,15693,76249,28,29,2538,19,25,15691,308,23,24,22,20,30],"class_list":["post-162936","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigused","tag-headlines","tag-immunoloogia","tag-immunsusteem","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiin","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raivo-uibo","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116469777254584183","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162936","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=162936"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/162936\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/162937"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=162936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=162936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=162936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}