{"id":16315,"date":"2025-10-10T12:14:11","date_gmt":"2025-10-10T12:14:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16315\/"},"modified":"2025-10-10T12:14:11","modified_gmt":"2025-10-10T12:14:11","slug":"martin-oovel-ja-krister-kruusmaa-lukku-pandud-info-ei-teeni-uhiskonda-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16315\/","title":{"rendered":"Martin \u00d6\u00f6vel ja Krister Kruusmaa: lukku pandud info ei teeni \u00fchiskonda | Arvamus"},"content":{"rendered":"

\u00c4sja j\u00f5udis avalikkuseni teade, et Postimees Grupp, Delfi Meedia ja \u00d5htuleht on piiranud ligip\u00e4\u00e4su oma sisule andmekaeve eesm\u00e4rgil.<\/a> Kuna see samm puudutab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa meie ajakirjanduslikust p\u00e4randist, on kerkinud k\u00fcsimused, kuidas peaks toimima avalik juurdep\u00e4\u00e4s s\u00e4ilitatavale meediasisule ning kellel on \u00f5igus seda kasutada tehnoloogia arendamiseks.<\/p>\n

Esmalt tuleb t\u00e4psustada, et meediamajade tegevuse t\u00f5ttu ei ole Digar l\u00e4inud “lukku”. Tavakasutaja jaoks ei ole midagi muutunud. Paljud raamatud ja ajalehenumbrid olid Digaris juba varem piiratud juurdep\u00e4\u00e4suga (ehk kasutaja jaoks v\u00e4ikese lukum\u00e4rgi taha peidetud). See asjaolu v\u00e4\u00e4rib l\u00e4hemat selgitust.<\/p>\n

Kes p\u00e4\u00e4seb ligi digiarhiivi sisule?<\/p>\n

Seaduse kohaselt on kirjastajad, sh ajalehed ja digiv\u00e4ljaanded, kohustatud saatma rahvusraamatukogule koopiad oma v\u00e4ljaannetest, sealhulgas digitaalselt s\u00fcndinud teostest. Rahvusraamatukogu \u00fclesanne on neid s\u00e4ilitada ja vajadusel kasutajatele k\u00e4ttesaadavaks teha. K\u00e4ttesaadavaks tegemiseks kasutab rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar.<\/p>\n

Samal ajal j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik autori\u00f5igused teoste omanikele. Kirjastajal on seadusest tulenev \u00f5igus otsustada, kas ja kuidas tema teoseid digitaalselt n\u00e4idatakse. Seet\u00f5ttu ongi paljud ajalehenumbrid Digaris juba varemgi olnud “luku taga”.<\/p>\n

V\u00e4ljaannete ettevaatlikkus oma sisu laialdase jagamise suhtes on igati m\u00f5istetav, sest see on osa nende \u00f5igustatud soovist oma t\u00f6\u00f6d ja \u00e4rimudelit kaitsta. K\u00fcll aga tasub k\u00fcsida, kas juurdep\u00e4\u00e4su piiramine on p\u00f5hjendatud ka kahe, k\u00fcmne v\u00f5i isegi \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta vanuste uudiste puhul.<\/p>\n

“Luku taga” tekstidele p\u00e4\u00e4seb ligi vaid nn autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohtadel ehk spetsiaalsetes arvutites, mis asuvad \u00fcksikutes raamatukogudes. See t\u00e4hendab, et “luku taga” olevate teoste lugemiseks tuleb lugemissaali koha peale minna, kuigi tegu on digitaalse teabega. Selline s\u00fcsteem tagab k\u00fcll autori\u00f5iguste kaitse, ent ei vasta enam h\u00e4sti digiajastu ootustele. Autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohad asuvad vaid viies teadusraamatukogus, k\u00f5ik kas Tallinnas v\u00f5i Tartus. See seab kehvemasse olukorda need, kes elavad mujal Eestis, ja liikumisraskustega inimesed.<\/p>\n

Rahvusraamatukogu t\u00f6\u00f6tab praegu juriidilise ja tehnilise lahenduse kallal, mis v\u00f5imaldaks luua virtuaalseid autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohti k\u00f5igis rahvaraamatukogudes, nii saaks juurdep\u00e4\u00e4s laieneda \u00fcle Eesti, ilma et see rikuks kirjastajate \u00f5igusi.<\/p>\n

Digari avalehek\u00fclg. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis www.digar.ee\/arhiiv<\/p>\n

Kes t\u00e4idab omakeelsest infost j\u00e4\u00e4nud t\u00fchimiku?<\/p>\n

Oluline on m\u00f5ista, et eestikeelse sisu n\u00e4htavus ja k\u00e4ttesaadavus ei ole pelgalt mugavuse k\u00fcsimus. Kui meie oma ajakirjanduslik ja kultuuriline sisu on raskesti ligip\u00e4\u00e4setav, hakkab avalikku arutelu \u00fcha enam kujundama v\u00f5\u00f5rkeelne ja kontrollimata teave.<\/p>\n

Ajakirjanduse roll on \u00fchiskonda informeerida ja kui selle t\u00f6\u00f6 tulemused ei ole n\u00e4htavad, on raskem v\u00f5idelda propaganda ning valeinfo vastu. Samuti v\u00f5ib oodata v\u00f5\u00f5rkeelse sisu veelgi suuremat pealetungi k\u00f5igis eluvaldkondades, sest kui kohalik teave pole saadaval, toetutakse v\u00e4lismaisele.<\/p>\n

Lisaks kannatab haridus. Oletame, et Saaremaa kooli\u00f5pilane tahab teha referaati Eestis j\u00f5ev\u00e4hke ohustavate v\u00f5\u00f5rliikide kohta ja vajab selleks allikaid.<\/p>\n

Digiriigis elades eeldaks, et k\u00f5ik vajalikud ajalehenumbrid v\u00f5iksid koduarvutis k\u00e4ttesaadavad olla. Reaalsuses tuleb tal s\u00f5ita kas Tartusse v\u00f5i Tallinnasse, et artikleid lugeda autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohal. Seda ta ilmselt ette ei v\u00f5ta, isegi kui bussipiletiks raha j\u00e4tkub. Pigem valib ta m\u00f5ne “lihtsama” teema ehk sellise, mille kohta leiab infot veebiallikatest. Piiratud ligip\u00e4\u00e4s kohalikule teabele suunab globaalse ja v\u00e4lismaise poole.<\/p>\n

Mitmed riigid on tajunud, et infoajastul v\u00f5idab see, kelle teave on k\u00e4ttesaadavam, ning selle probleemi teisiti lahendanud.<\/p>\n

N\u00e4iteks Norras on rahvusraamatukogu ja kirjastajate vahel s\u00f5lmitud nn raamaturiiuli kokkulepe (Bokhylla-avtalen), mille j\u00e4rgi on k\u00f5ik kuni 2005. aastani ilmunud, sh autori\u00f5igusega kaitstud teosed, k\u00f5igilt Norra IP-aadressidelt vabalt veebis loetavad. Tulemusena on oluliselt t\u00f5usnud norrakeelse teabe ja kultuuri k\u00e4ttesaadavus ning lepingut uuendatakse regulaarselt, et h\u00f5lmata ka uuemaid v\u00e4ljaandeid.<\/p>\n

Andmekaeve \u2013 kellele ja milleks?<\/p>\n

Tuleme n\u00fc\u00fcd andmekaeve juurde. Nagu \u00f6eldud, ei muutnud meediamajade kevadine otsus tavalugeja jaoks tegelikult midagi, sest arvestatav osa nende arhiivisisu oli juba varem vaid autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohtadel loetav. Oma sammuga keelasid meediamajad hoopis oma v\u00e4ljaannete sisu kasutamise andmekaeveks \u00e4rilistel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n

Mida see t\u00e4hendab? Andmekaeve on suurte andmemassiivide automaatne anal\u00fc\u00fcs seoste ja mustrite tuvastamise eesm\u00e4rgil. Seda kasutatakse nii keeletehnoloogias kui ka teadusuuringutes, ajakirjanduse anal\u00fc\u00fcsis ja kultuurip\u00e4randi uurimisel. Andmekaevel p\u00f5hinevad ka n\u00e4iteks meediamonitooring ja mitmed teised teenused.<\/p>\n

Andmekaeve ei piirdu seega kaugeltki tehisintellekti treenimisega. K\u00fcll aga on generatiivse tehisintellekti esilet\u00f5us selle muutnud majanduslikus m\u00f5ttes tundlikuks tegevuseks. Kui varem kasutati andmekaevet pigem anal\u00fc\u00fcsideks, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib kaevandatud andmetest saada tooraine sellistele toodetele nagu ChatGPT. Meediamajad kasutasid seaduses ette n\u00e4htud nn opt-out klauslit ja v\u00e4listasid oma teoste peal igasuguse andmekaeve, mis v\u00f5ib teenida kellegi \u00e4rihuve.<\/p>\n

Nagu v\u00e4ljaanded ka ise on seletanud, muretsevad nad oma sisu reeglitekohase kasutamise p\u00e4rast. Nende kartus on arusaadav ja leidnud kajastamist nii meil kui ka mujal, n\u00e4iteks USA-s on mitmed v\u00e4ljaanded tehisarufirmade vastu kohtusse l\u00e4inud, et n\u00f5uda oma artiklite kasutamise eest h\u00fcvitist. Meediasisu on selgelt intellektuaalomandi kaitse all ning selle kasutamine peab toimuma koosk\u00f5las seadustega.<\/p>\n

Mis on kultuurip\u00e4randi hind?<\/p>\n

Meediamajade otsus juhib t\u00e4helepanu \u00fchele olulisele valukohale: Eestis on endiselt lahendamata k\u00fcsimus, kuidas toetada meie \u00fchiseid huve teenivat andmekaevet. Nimelt ei saa kogu \u00e4ritegevust \u00fchte patta panna. \u00dches \u00e4\u00e4rmuses on globaalsed tehnohiiud, mis teenivad varjatult kogutud andmete pealt tohutuid summasid, teises aga kohalikud ja avatumalt tegutsevad ettev\u00f5tted, kelle t\u00f6\u00f6st v\u00f5iks s\u00fcndida kasu kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n

“N\u00e4iteks on m\u00f5ned meediamajad oma artikleid suurtele tehisarufirmadele ise pakkunud, raha eest muidugi.”<\/p>\n

On m\u00e4rke, et v\u00e4ljaanded ei muretsegi niiv\u00f5rd intellektuaalomandi puutumatuse, vaid lihtsalt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu p\u00e4rast. N\u00e4iteks on m\u00f5ned meediamajad oma artikleid suurtele tehisarufirmadele ise pakkunud, raha eest muidugi. Olukord, kus \u00fche k\u00e4ega keeratakse kinni tavalugeja ligip\u00e4\u00e4s ajakirjandustekstidele, teise k\u00e4ega aga proovitakse neid v\u00e4lismaale maha m\u00fc\u00fca, on pehmelt \u00f6eldes kummastav. Tahtmatult meenub lugu indiaanlastest, kes Manhattani klaashelmeste eest maha m\u00fc\u00fcsid, saamata ise aru, mille nad \u00e4ra andsid.<\/p>\n

V\u00f5i kujutage hoopis ette omaaegset k\u00fclanaist, kes vastab rahvaluulekogujale, et tema laulab ainult raha eest \u2013 ja \u00fcle\u00fcldse, teil pole siin enam midagi teha, k\u00f5ik regilaulud on juba sakslastele maha m\u00fc\u00fcdud!<\/p>\n

Tegu on liialdatud v\u00f5rdlusega, aga ainult veidi. Jakob Hurt ja tema kaast\u00f6\u00f6lised m\u00f5istsid, et p\u00e4rimuse kogumine ei ole pelgalt arhiivit\u00f6\u00f6, vaid investeering tulevikku. Nende t\u00f6\u00f6 aitas laduda meie rahvusliku eneseteadvuse vundamenti. Peaksime nendest eeskuju v\u00f5ttes p\u00fc\u00fcdlema selle poole, et meie keele- ja kultuuriandmed \u2013 tekstid, pildid ja k\u00f5ik muu oluline \u2013 s\u00e4iliksid, oleksid kaitstud ja samas k\u00e4ttesaadavad. Ja mis peamine: et neist saaksid kasu Eesti inimesed ise, mitte keegi teine.<\/p>\n

Kuidas andmetega targalt \u00fcmber k\u00e4ia?<\/p>\n

Turuloogika alusel on tehnohiiud kohalike huvipooltega v\u00f5rreldes tugevas eelisseisus. Eesti ja meie partnerite v\u00f5imalused andmekaeve eest maksta ei k\u00fc\u00fcni kunagi Google’i v\u00f5i OpenAI tasemele. Kui me aga ei toeta kohapealset innovatsiooni tehisaru valdkonnas kvaliteetsete andmetega, m\u00e4ngime ennast lihtsalt nurka. Kvaliteetse ja omakeelse tehisaru puudumisest tulenevatele ohtudele on korduvalt t\u00e4helepanu juhitud.*<\/p>\n

Tulevikus v\u00f5ib eestikeelne tehisaru eksisteerida ainult suurkorporatsioonide tasuliste mudelite kujul, mida kasutades maksame andmete eest saadud \u00fchekordse tulu l\u00f5puks teenustasudena tagasi.<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalik alternatiiv on avatud mudelite v\u00f5imestamine. Avatud mudeleid saaks kasutada meie oma serverites siinsamas Eestis ilma vahendustasu ja andmekaitseprobleemideta (mis on paljude asutuste puhul tehisaru kasutamist takistavad tegurid).<\/p>\n

Kahjuks ei oska sellised mudelid enamasti vajalikul tasemel eesti keelt ning ilma andmekaeveta pole ka v\u00f5imalik neile seda \u00f5petada. \u00dchekordse rahalise kompensatsiooni otsimise asemel tuleks seega keskenduda meie strateegilise ressursi – andmete – kohapealsele v\u00e4\u00e4rindamisele<\/a>. Nii saame oma andmetest ka k\u00fcmne ja ehk isegi saja aasta p\u00e4rast tulu.<\/p>\n

Opt-out’i asemel opt-in<\/p>\n

Rahvusraamatukogul on hea meel, et kultuurip\u00e4randi k\u00e4ttesaadavuse ja andmekaeve teemad on avalikkuses esile kerkinud. N\u00fc\u00fcd on \u00f5ige hetk koos laua taha istuda. Meediamajad, kirjastajad, autorid ning TI arendajad peaksid \u00fchiselt leidma tasakaalu ligip\u00e4\u00e4su, intellektuaalomandi kaitse ja innovatsiooni v\u00f5imaldamise vahel.<\/p>\n

Ka mitmed teised riigid on juba m\u00f5istnud, et tegu ei ole teineteist v\u00e4listavate, vaid toetavate v\u00e4\u00e4rtustega. Taas v\u00f5ime vaadata Norra poole, kus s\u00f5lmitud lepingud on v\u00f5imaldanud kohalikel laboritel luua senisest palju kvaliteetsemaid norrakeelseid tehisarumudeleid.<\/p>\n

Island on teistele v\u00e4ikeriikidele teed n\u00e4idanud selles osas, kuidas oma keelt ja kultuuri tehisaru ajastul kaitsta. L\u00e4tis ja Soomes aga tegutsevad v\u00f5imekad tehisaruettev\u00f5tted, kellel on mudelite treenimiseks lubatud kasutada kohalikke andmeid.<\/p>\n

\u00dchise eesm\u00e4rgi nimel tegutsemine v\u00f5iks olla v\u00f5imalik ka Eestis. Lisaks seaduses ette n\u00e4htud opt-out v\u00f5imalusele v\u00f5iks autori\u00f5iguste omanikel olla v\u00f5imalik kasutada ka “opt-in’i” ehk teha valik oma loomingu andmiseks \u00fchiskonna teenistusse. Peame m\u00f5istma, et siin ei ole v\u00f5itjaid ja kaotajaid, vaid omakeelse kultuuri k\u00e4ttesaadavus nii tavalugejale kui ka andmekaeve jaoks teenib meie k\u00f5igi huve.<\/p>\n

* \u00dchisp\u00f6\u00f6rdumine. Vajame eestikeelse tehisaru jaoks \u00fchiskondlikku kokkulepet; Ivo Visak: mitte midagi tegemine ei ole lahendus;<\/a> Tanel Tammet: rumal tehisaru peletab eestlased v\u00f5\u00f5rasse kultuuriruumi;<\/a> K\u00fclli Taro: tehisaru mudelid vajavad kvaliteetset eesti keelt.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00c4sja j\u00f5udis avalikkuseni teade, et Postimees Grupp, Delfi Meedia ja \u00d5htuleht on piiranud ligip\u00e4\u00e4su oma sisule andmekaeve eesm\u00e4rgil.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[622,8457,26,27,2206,8456,10229,37,33,35,34,36,31,32,21,10232,10230,28,29,6818,588,19,1437,2358,4701,25,10231,6817,814,373,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-16315","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajakirjandus","9":"tag-andmekaeve","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-chatgpt","13":"tag-digar","14":"tag-digiarhiiv","15":"tag-ee","16":"tag-eesti","17":"tag-eesti-keel","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-krister-kruusmaa","24":"tag-kultuuriparand","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-martin-oovel","28":"tag-meedia","29":"tag-news","30":"tag-norra","31":"tag-openai","32":"tag-parand","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-raamatukogud","35":"tag-rahvusraamatukogu","36":"tag-tehisaru","37":"tag-tehisintellekt","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}