{"id":163463,"date":"2026-04-26T20:27:30","date_gmt":"2026-04-26T20:27:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163463\/"},"modified":"2026-04-26T20:27:30","modified_gmt":"2026-04-26T20:27:30","slug":"mart-saarma-teadus-kapital-ja-ettevotlus-tuleb-siduda-uheks-strateegiaks-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163463\/","title":{"rendered":"Mart Saarma: teadus, kapital ja ettev\u00f5tlus tuleb siduda \u00fcheks strateegiaks | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei t\u00e4hendanud lihtsalt \u00fche nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See t\u00e4hendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes r\u00e4\u00e4gib j\u00e4rjekindlalt mitte ainult teaduse v\u00e4\u00e4rikusest, vaid ka selle m\u00f5just majandusele, \u00fchiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaasp\u00e4rlim\u00e4ng, mille \u00fclesanne on iseendas t\u00e4iuslikkust otsida. Teadus peab s\u00fcnnitama uut teadmist, aga ka uusi ravimeid, uusi ettev\u00f5tteid, uusi tehnoloogiaid ja l\u00f5puks ka uut j\u00f5ukust, kirjutab Margus Maidla ajalehes Sirp<\/a>.<\/p>\n

Saarmale l\u00e4heb korda, kas teadlaste h\u00e4\u00e4l j\u00f5uab poliitikasse, kas \u00fchiskond m\u00f5istab teaduse rolli ja kas Eesti liigub oma otsustega \u00f5iges v\u00f5i vales suunas. Ta ei rahuldu institutsionaalse v\u00e4\u00e4rikusega, kui sellele ei j\u00e4rgne reaalset m\u00f5ju. Just see teebki temast teaduste akadeemia presidendina erandliku isiksuse. Mart Saarma ei k\u00e4itu nagu tippametnik, kes t\u00e4idab esinduslikult talle antud rolli, vaid nagu riigimees, kellel on arusaam, kuhu riik peab liikuma. Seejuures on tema pilk suunatud ka p\u00f5hjanaabrite poole. Soome kogemus on n\u00e4idanud, et teaduse, ettev\u00f5tluse ja kapitali vahelisi seoseid on v\u00f5imalik ehitada palju s\u00fcsteemsemalt, ambitsioonikamalt ja tulemuslikumalt, kui Eestis seni tehtud on. Ta ei varja, et just siin n\u00e4eb ta \u00fcht meie riigi suurimat mahaj\u00e4\u00e4must.<\/p>\n

Eestil on Mart Saarmaga teaduste akadeemia presidendina vedanud. Mitte ainult seep\u00e4rast, et ta on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, vaid sellep\u00e4rast, et ta tahab selles ametis midagi \u00e4ra teha. Ta tahab, et teaduste akadeemia oleks rohkem kui soliidne Toompeal paiknev institutsioon \u2013 intellektuaalselt kaunis ja k\u00f5rk. Ta tahab, et see oleks koht, kus s\u00f5nastatakse suunaotsinguid, m\u00f5jutatakse otsuseid ja kaitstakse teadusp\u00f5hist m\u00f5tlemist ajal, mil avalikkuses kaldutakse liiga sageli arvamusp\u00f5hise l\u00e4rmi, mitte faktip\u00f5hise selguse poole.<\/p>\n

Olete olnud Eesti Teaduste Akadeemia president n\u00fc\u00fcd veidi \u00fcle aasta. Mis on olnud selles ametis suurimad erinevused teie varasemate ootuste ja tegelikkuse vahel \u2013 nii v\u00f5imaluste kui ka piirangute m\u00f5ttes?<\/p>\n

\u00dcldiselt oli mul pilt enne ametisse asumist \u00fcsna selge, sest juba kandideerimise ajal tuli akadeemia asjad endale v\u00e4ga p\u00f5hjalikult selgeks teha. Meil toimusid ka esmakordselt akadeemia ajaloos presidendikandidaatide vahelised debatid nii k\u00f5igis neljas osakonnas kui ka suures saalis.<\/p>\n

Aga m\u00f5ned \u00fcllatused on siiski olnud. K\u00f5igepealt see, kui v\u00e4ike on Eesti Teaduste Akadeemia eelarve v\u00f5rreldes ootustega, mis \u00fchiskonnal ja poliitikutel akadeemia suhtes on. Meie eelarve on umbes 150 korda v\u00e4iksem kui Tartu \u00fclikooli oma, aga \u00fchiskonna ootused akadeemiale on vaat et sama k\u00f5rged kui Tartu \u00fclikoolile.<\/p>\n

Teiseks see, et kuigi akadeemia usaldus \u00fchiskonnas on suur, ei ole Eesti teaduse renomee poliitikute ja ettev\u00f5tjate silmis veel kaugeltki seal, kus ta peaks olema. See paistab eriti h\u00e4sti v\u00e4lja siis, kui vaadata, kui v\u00e4he on meil teadusest s\u00fcndinud s\u00fcvatehnoloogilist ettev\u00f5tlust.<\/p>\n

Ja on olnud ka meeldivaid \u00fcllatusi. Akadeemia liikmeskond on aktiivne, noorenenud ja ideerikas ning ka kantselei t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga aktiivselt ja professionaalselt. Akadeemia eestseisus ja asepresidendid suhtuvad tegemistesse n\u00f5udlikult ja ambitsioonikalt. Nii ma \u00fctleksingi, et amet on laias laastus vastanud ootustele, kuid toonud v\u00e4ga teravalt v\u00e4lja Eesti teaduse peamise kitsaskoha: me oskame teadust h\u00e4sti teha, aga palju halvemini oskame seda \u00fchiskondlikuks ja majanduslikuks j\u00f5uks p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Selles m\u00f5ttes ei ole ma kompassi kaotanud. Mul on selge plaan, kuhu ma tahan akadeemia viie aasta jooksul viia. Nagu ma v\u00e4ljendasin juba oma inauguratsioonik\u00f5nes, peab akadeemia lisaks alusuuringute edendamisele kasvatama oma rolli rakendusteaduse, innovatsiooni ja teaduse \u00fchiskondliku m\u00f5ju suurendamisel.<\/p>\n

Tahan veel r\u00f5hutada, et Eesti Teaduste Akadeemia president olgu samal ajal ka tegevteadlane, mitte ainult ametikandja. Minu meelest annab see tema rollile hoopis teise kaalu ja usutavuse. Ma t\u00f6\u00f6tan edasi Helsingi \u00fclikoolis ja mul on hea meel, et olen vahepeal saanud mitu uut granti. Nende hulgas on v\u00e4ga mainekas Novo Nordiski fondi innovatsiooniauhind. Pean seda oluliseks mitte ainult isiklikus plaanis, vaid ka sellep\u00e4rast, et nii saan r\u00e4\u00e4kida teadusest ja selle rakendamisest mitte k\u00f5rvaltvaatajana, vaid inimesena, kes ise selles t\u00f6\u00f6s j\u00e4tkuvalt sees on.<\/p>\n

Ametisse asudes andsite palju intervjuusid ja s\u00f5nastasite oma peamised r\u00f5huasetused. Toome veel kord v\u00e4lja, millised on need kaks-kolm teemat, millele tahate oma ametiajal k\u00f5ige rohkem m\u00f5ju avaldada?<\/p>\n

Kui ma peaksin need r\u00f5huasetused kokku v\u00f5tma, siis esiteks on minu jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam Eesti teaduse taseme t\u00f5stmine, aga mitte nii, et me m\u00f5tleme teadusest ainult \u00fclikoolide ja instituutide sees. Me peame l\u00f5puks v\u00e4ga selgelt aru saama, et teadus s\u00fcnnib ka ettev\u00f5tluses ja et Eesti majandus ei hakka t\u00f5usma pelgalt allhankega, vaid originaalsete toodete ja teenustega, mis kasvavad v\u00e4lja teadustulemuste rakendamisest. K\u00f5ik rakendatavad teadustulemused ei s\u00fcnni Eestis, vaid kasutame kogu maailma uurimistulemusi.<\/p>\n

Teiseks pean v\u00e4ga t\u00e4htsaks akadeemia sidet riigikogu, valitsuse ja ettev\u00f5tjatega. Akadeemia ei tohi olla v\u00e4\u00e4rikas k\u00f5rvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse l\u00e4bi enne, kui poliitikud teevad halbu v\u00f5i l\u00fchin\u00e4gelikke otsuseid.<\/p>\n

Ja kolmandaks pean ma v\u00e4ga vajalikuks uute fondide loomist, mis aitaksid nii teadlastel kui ka iduettev\u00f5tetel viia head ideed l\u00e4bi k\u00f5ige raskema aja, kui m\u00f5te on olemas, aga kapitali veel ei ole. Need kolm teemat olid mul m\u00f5ttes juba debattide ajal ja esitasin inauguratsioonik\u00f5nes ning on ausalt \u00f6eldes t\u00e4nini j\u00e4\u00e4nud samaks.<\/p>\n

Olete aastaid r\u00f5hutanud teaduse ja tehnosiirde otsest m\u00f5ju majandusele ja \u00fchiskonnale ning teadusasutuste ja teadlaste rolli selles. P\u00f5hjamaades osatakse teadust, ettev\u00f5tlust ja kapitali palju paremini kokku viia. Kus on Eesti suurim pudelikael, kas teaduse kvaliteedis, ettev\u00f5tjate n\u00f5udluses, riigi strateegilises v\u00f5imekuses v\u00f5i kapitali nappuses?<\/p>\n

Ma ei \u00fctleks, et Eesti peamine pudelikael on teaduse kvaliteet. Vastupidi, mitmes valdkonnas on meie teadus t\u00e4iesti rahvusvahelisel tipptasemel. Probleem on pigem selles, et v\u00e4ga suur osa sellest heast teadusest j\u00e4\u00e4b rakendamata.<\/p>\n

Meil on liialt v\u00e4he s\u00fcvatehnoloogilisi ettev\u00f5tteid ja kui neid ettev\u00f5tteid ei ole, siis ei teki ka t\u00f5sist n\u00f5udlust teaduse j\u00e4rele. Seep\u00e4rast on esimene k\u00fcsimus ikkagi riigi strateegilises v\u00f5imekuses \u2013 kas riik oskab ja tahab kujundada poliitikat, mis soodustab uute teadusp\u00f5histe firmade teket ja olemasolevates ettev\u00f5tetes s\u00fcvatehnoloogiliste projektide k\u00e4ivitamist.<\/p>\n

Samal ajal peab tunnustama ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi (RUP), mis on olnud edukas ja peaks kiiresti kasvama. Selle k\u00f5rvale tuleb muidugi kapital. Praegu on riigi osa selliste firmade toetamisel endiselt liiga v\u00e4ike ja ka erakapitali on napilt, eriti selles k\u00f5ige raskemas faasis, kus idee on olemas, aga turuk\u00fcpsus veel puudub.<\/p>\n

Ometi paneksin siiski esimeseks mitte raha, vaid hoiaku ja arusaama. Me ei ole endale veel selgelt teadvustanud, et teadust tehakse ka ettev\u00f5tetes, mitte ainult \u00fclikoolides. Ja \u00fclikoolides endis on samuti kultuuriline probleem. Tehnoloogiasiiret ei k\u00e4sitleta k\u00f5ikjal veel teaduse loomuliku j\u00e4tkuna, vaid vahel peaaegu k\u00f5rvalise t\u00fc\u00fctusena. Nii et kui see k\u00fcsimus v\u00e4ga otse kokku v\u00f5tta, siis Eesti suurim pudelikael on n\u00f5rk teadusp\u00f5hise majanduse \u00f6kos\u00fcsteem tervikuna \u2013 puudulik riiklik strateegia, liiga v\u00e4he s\u00fcvatehnoloogiaettev\u00f5tteid, v\u00e4he kannatlikku kapitali ja endiselt liiga n\u00f5rk rakenduskultuur.<\/p>\n

Meie tipptasemel teadusjuhid armastavad v\u00e4ga viidata humboldtiaanlikele p\u00f5him\u00f5tetele, r\u00f5hutades akadeemilist vabadust, teaduse autonoomiat ja \u00fclikooli rolli vaimse kultuuri kandjana. Aga millegip\u00e4rast unustatakse sageli \u00e4ra teine pool sellest traditsioonist: Wilhelm von Humboldti jaoks ei olnud \u00fclikool pelgalt isev\u00e4\u00e4rtuslik vaimuelu tempel, vaid ka institutsioon, millel on selge vastutus \u00fchiskonna ja riigi ees.<\/p>\n

Just see m\u00f5\u00f5de kipub meil alatasa tagaplaanile j\u00e4\u00e4ma. Akadeemilist vabadust osatakse kaitsta v\u00e4ga valjult, aga palju v\u00e4hem tahetakse r\u00e4\u00e4kida sellest, et riigi \u00fclikoolidel ja teadusasutustel on lisaks haridusele ja teadusele ka kolmas \u00fclesanne \u2014 innovatsioon. Kui kahe esimese puhul v\u00f5ib Eestis paljuga rahule j\u00e4\u00e4da, siis innovatsiooni vaadatakse rektoraatides endiselt liiga sageli nagu ebamugavat kohustust, mitte loomulikku osa \u00fclikooli missioonist. Ja nii veeretatakse seda edasi nagu kuuma kartulit, ilma et keegi tahaks vastutust v\u00f5tta.<\/p>\n

Neurobioloog ja teaduste akadeemia j\u00e4rgmine president Mart Saarma. Autor\/allikas: Reti Kokk\/Teaduste akadeemia<\/p>\n

K\u00f5ik maailma juhtivad \u00fclikoolid, mitte ainult Ameerikas, kus see on tavaline, vaid ka Euroopas Skandinaavias ja Suurbritannias, kus Oxford ja Cambridge on viimase k\u00fcmnendiga oma strateegilise l\u00e4henemise innovatsiooni \u00fcmber m\u00f5testanud ja panustavad sellesse tugevalt. Meil Eestis aga p\u00fcsib ikka mingi vaikelu ja tiksumine. Ei juleta v\u00f5i ei taheta v\u00f5tta selget kohustust riigi, rahva ja meie majanduse ees. Siin on vaja rektoraatides paradigmaatilist nihet innovatsiooni ellu kutsumise suunas, arusaamade muutust, et rakendustesse panustamine ei ole \u00fclikoolile kohustusena veskikivina kaelas, vaid meeletult suur uue kvaliteediloome allikas kogu akadeemilisele ringkonnale. Meie \u00fclikoolid kipuvad siiamaani n\u00e4gema seal r\u00e4nkrasket koormat ja kohustust, kus eesrindlikumad Euroopa \u00fclikoolid juba k\u00fcmnendite eest n\u00e4gid v\u00f5imalusi ja potentsiaali.<\/p>\n

Eesti on v\u00e4ikese ja kapitalivaese riigina paratamatult valikute ees. Kuidas v\u00e4ltida olukorda, kus v\u00e4hest ressurssi hajutatakse liiga paljude “oluliste” tegevuste vahel, selle asemel et ehitada v\u00e4lja m\u00f5ned tugevad, rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelised teadus- ja tehnoloogiasuunad? Kas me peame tegema valikuid?<\/p>\n

Jah, me peame valikuid tegema. V\u00e4ike riik, kellel on piiratud hulk raha, piiratud hulk tipptalente ja piiratud juhtimisv\u00f5imekus, ei saa t\u00f5simeeli kujutada ette, et ta on \u00fchtlaselt tugev k\u00f5iges. See ei ole strateegia, see on enesepettus. Eesti probleem ei ole ainult kapitali nappus, vaid ka see, et meil on kalduvus pidada v\u00e4ga paljusid asju korraga v\u00f5rdselt t\u00e4htsaks. Nii hajub ressurss ja l\u00f5puks ei teki \u00fcheski valdkonnas sellist kriitilist massi, millest s\u00fcnniks rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imeline teadus, ettev\u00f5tlus ja tehnoloogiline v\u00f5imekus. \u00dcks probleem on ka selles, et kuigi strateegilisel tasandil isegi tunnistatakse valikute tegemise vajalikkust ja need teesid saavad strateegiadokumentidesse ka kirja, siis taktikalisel-operatiivsel tasemel, kus toimub ressursside jagamine ja ka aktiivne lobitegevus, ei juleta v\u00f5i ei taheta olemasolevaid strateegiaid rahaliste otsustega j\u00f5ustada ja lastakse “m\u00f5isa k\u00f6is lohisema”.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et riik peaks \u00fcksikule teadlasele hakkama ette kirjutama, mida ta tohib v\u00f5i ei tohi uurida. Teadus peab j\u00e4\u00e4ma vabaks. Aga riigil on t\u00e4ielik \u00f5igus ja ka kohustus otsustada, milliste t\u00e4htsamate suundade arengut ta rahastamise, meetmete ja institutsionaalse toe kaudu eelistab. Kui me peame oluliseks n\u00e4iteks tehisaru, biotehnoloogiat, tervisetehnoloogiaid v\u00f5i muid s\u00fcvatehnoloogilisi harusid, siis tulebki sinna luua tugevam teaduslik baas, parem tehnoloogiasiire, tugevamad ettev\u00f5tted ja tuua sihip\u00e4rasem kapital. Muidu me lihtsalt r\u00e4\u00e4gime prioriteetidest, aga tegelikult rahastame hajusust.<\/p>\n

Teiseks on v\u00e4ga oluline, et me ei tohi segamini ajada akadeemilist vabadust ja strateegilist juhtimist. Instituutide juhtimisprofessionaalsust on vaja k\u00f5vasti arendada. Enda laiskust ja ebaprofessionaalsust ei saa segamini ajada akadeemilise vabaduse m\u00f5istega. Ideaalis n\u00e4eb \u00fche teadusinstitutsiooni juhtimine v\u00e4lja nagu idufirma juhtimine.<\/p>\n

Akadeemiline vabadus ja teadusasutuste autonoomsus ei t\u00e4henda seda, et riik ei tohiks \u00fcldse valikuid teha. Vastupidi \u2013 just v\u00e4ike riik peabki tegema teadlikumaid valikuid kui suur riik. Kui me seda ei tee, siis j\u00e4\u00e4megi olukorda, kus meil on k\u00fcll head teadlased ja h\u00e4id tulemusi, aga liiga v\u00e4he neid valdkondi, kus Eesti oleks n\u00e4htav ka oma rakenduste, patentide, ettev\u00f5tete ja ekspordiv\u00f5imekusega. Valikute tegemata j\u00e4tmine oleks praegu k\u00f5ige kallim valik \u00fcldse.<\/p>\n

\u00dchele aspektile tahan veel t\u00e4helepanu juhtida. Peame endale ausalt tunnistama, et k\u00f5iki Eestis s\u00fcndivaid h\u00e4id teadustulemusi ei ole v\u00f5imalik siinsamas l\u00f5puni v\u00e4lja arendada v\u00f5i turule viia. Meie turg on v\u00e4ike, kapitali on v\u00e4he ja ka t\u00f6\u00f6stuslik v\u00f5imekus ei kata k\u00f5iki valdkondi. Seep\u00e4rast peame olema palju aktiivsemad partnerite otsimisel Euroopas, aga ka Ameerika \u00dchendriikides ja Jaapanis, kus on olemas nii tugevad k\u00f5rgtehnoloogilised firmad kui ka vastav arenduskogemus.<\/p>\n

Mul endal on sellisest koost\u00f6\u00f6st v\u00e4ga positiivne kogemus. Kui teaduslik tulemus on tugev, siis ei tohi j\u00e4\u00e4da kinni m\u00f5ttesse, et k\u00f5ik peab tingimata juhtuma ainult Eestis. Vaja on, et siit s\u00fcndinud teadmine leiaks parima v\u00f5imaliku rakenduse.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida innovatsioonist rahastamise seisukohast, siis millest on Eestis k\u00f5ige rohkem puudu: kas varase faasi riskikapitalist, j\u00f5ukast erakapitalist, \u00fclikoolide professionaalselt juhitud sihtkapitalidest, riigi tellimusest v\u00f5i hoopis oskusest neid vahendeid loogiliselt siduda?<\/p>\n

Ma ei arva, et Eestis oleks puudu ainult \u00fchest asjast, n\u00e4iteks ainult riskikapitalist v\u00f5i ainult riigi tellimusest. Puudu on tervikust. K\u00f5igepealt on meil liiga v\u00e4he s\u00fcvatehnoloogilisi ettev\u00f5tteid. Kui neid ettev\u00f5tteid on v\u00e4he, siis on ka n\u00f5udlus teaduse j\u00e4rele v\u00e4ike. Ja kui n\u00f5udlus on v\u00e4ike, siis ei teki ka loomulikku survet selleks, et kapital, \u00fclikoolid ja riik hakkaksid samas suunas t\u00f6\u00f6le. See ongi meie p\u00f5hiprobleem.<\/p>\n

Riigi roll peaks siin olema palju suurem, eriti just s\u00fcvatehnoloogiliste firmade varases kasvatamises. Praegu riigi osa k\u00fcll kasvab, aga see on endiselt liiga v\u00e4ike. Samal ajal on selge, et ainult riigi rahast ei piisa. Meil on vaja palju rohkem kannatlikku kapitali, mis suudaks kanda ideid \u00fcle nn innovatsiooni surmaoru sel k\u00f5ige raskemal ajal, kui teadustulemus on olemas, aga tooteks v\u00f5i ettev\u00f5tteks saamiseni on veel pikk tee minna.<\/p>\n

Just sellep\u00e4rast olen r\u00e4\u00e4kinud ka niisuguse suure fondi loomisest, mis ei oleks lihtsalt j\u00e4rjekordne rahakott, vaid \u00fchendaks kaks asja: investeerimise k\u00f5rgtehnoloogilistesse idufirmadesse ja v\u00e4ga innovaatiliste ideede toomise \u00fcle surmaoru, laborist toote v\u00f5i teenuseni. Ideaalis peaks sellise fondi maht olema suurusj\u00e4rgus 200 miljonit eurot.<\/p>\n

Tuleb silmas pidada, et raha ei tule ainult Eesti enda allikatest. Nii maailmas kui ka meie l\u00e4hiriikides on terve rida rahvusvahelisi fonde, kust ka Eesti teadlased ja ettev\u00f5tted v\u00f5iksid palju aktiivsemalt uurimis- ja arendustoetust taotleda. Aga selleks peab see info olema s\u00fcsteemselt k\u00e4ttesaadav. Minu meelest on siin riigi ametkondadele t\u00e4iesti praktiline \u00fclesanne koondada v\u00e4hemalt andmebaas selliste fondide, programmide ja v\u00f5imaluste kohta, et teadlased ja ettev\u00f5tted ei peaks iga\u00fcks seda keerulist maastikku omal k\u00e4el l\u00e4bi kammima.<\/p>\n

Teaduste akadeemia v\u00f5iks p\u00f5him\u00f5tteliselt sellise registri ka ise koostada, aga meil ei ole selleks praegu piisavaid ressursse. \u00dctlen seda ka isikliku kogemuse pealt, sest olen ise saanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid uurimistoetusi USA, Inglismaa ja Skandinaavia maade fondidelt. Need v\u00f5imalused on olemas, aga nende kasutamine eeldab palju teadlikumat ja aktiivsemat tegutsemist, kui meil seni tavaks on olnud.<\/p>\n

Aga \u00fctleksin siiski, et see k\u00f5ik ei ole veel kogu vastus. Probleem on ka \u00fclikoolide strateegias ja kultuuris. Kui teadustulemuste rakendamine ei ole \u00fclikooli strateegiline eesm\u00e4rk, siis ei maksa loota, et tehnoloogiasiire hakkab iseenesest h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le. Tehnoloogia\u00adsiirde osakonnad peavad olema palju professionaalsemad ja n\u00f5udlikumad ning teadlased peavad tundma, et nende loodud ideedel on reaalne rahaline v\u00e4\u00e4rtus. Nii et kui see k\u00fcsimus v\u00e4ga l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, siis Eestis on k\u00f5ige rohkem puudu oskusest siduda need vahendid loogilisse seosesse \u2013 strateegiline riik, professionaalsed \u00fclikoolid, kapital ja rohkem teadusp\u00f5hiseid ettev\u00f5tteid. \u00dckshaaval ei p\u00e4\u00e4sta meid neist \u00fckski.<\/p>\n

2027. aasta riigikogu valimised j\u00e4\u00e4vad teie presidendiaega ja loota on v\u00f5imaluste avanemist. Kas teaduste akadeemia valmistub selleks juba praegu? Millistes k\u00fcsimustes tahate s\u00f5na v\u00f5tta?<\/p>\n

Jah, ma arvan k\u00fcll, et teaduste akadeemia peab selleks valmistuma, ja mitte alles valimiste eel viimasel hetkel, vaid juba praegu. Kui akadeemia tahab olla midagi enamat kui lihtsalt v\u00e4\u00e4rikas s\u00fcmbol, siis peab ta suutma astuda \u00fchiskonna ja poliitikute ette selgete, argumenteeritud ja vajaduse korral ka ebamugavate seisukohtadega. Ma ei pea \u00f5igeks seda, et teadlased istuvad vaikselt omaette ja ootavad, kuni parteid ise taipavad, mida oleks vaja teha. Enamasti ei taipa v\u00f5i taipavad liiga hilja.<\/p>\n

Me oleme juba astunud samme, et kontakt riigikogu ja valitsusega oleks regulaarne, mitte juhuslik. Toimuvad regulaarsed kohtumised riigikogu ja teaduste akadeemia vahel, mida me kutsume “Vaimu ja V\u00f5imu debatiks Toompeal”. Oleme koos arutanud tehisaru, Eesti energeetika ja meie tervishoiu probleeme. Kohtumised on toimunud v\u00e4ga heas \u00f5hkkonnas ja usun, et neist on ka abi tarkade poliitiliste otsuste tegemisel.<\/p>\n

Mart Saarma inauguratsioon Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

J\u00e4rgmine temaatiline kohtumine, mis toimub selle aasta juunis, on p\u00fchendatud innovatsioonile. Seal saavad k\u00f5ik saadikud otse ja vabalt r\u00e4\u00e4kida ning k\u00fcsida teadlastelt nende seisukohti. Mul on v\u00e4ga hea meel, et see formaat on t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud. Akadeemia roll ei peaks olema reageerida ainult siis, kui kriis on k\u00e4es, vaid tuua suured teemad v\u00e4lja varem, enne kui poliitilised otsused lukku l\u00e4hevad. Selleks oleme kujundanud ka akadeemia komisjone nii, et seal ei oleks ainult akadeemikud, vaid ka ettev\u00f5tluse ja vajadusel riigi esindajad. See ongi minu meelest ainus m\u00f5istlik viis, kuidas akadeemia saab debatti m\u00f5jutada.<\/p>\n

Millistes k\u00fcsimustes peaksime k\u00f5ige selgemalt s\u00f5na v\u00f5tma? Esiteks teaduse ja innovatsiooni roll Eesti majanduses. Me ei saa enam j\u00e4tkata nii, et r\u00e4\u00e4gime majanduskasvust, aga ei r\u00e4\u00e4gi sellest, kust uued konkurentsiv\u00f5imelised tooted ja teenused tulevad. Teiseks s\u00fcvatehnoloogilise ettev\u00f5tluse kasvatamine ja selleks vajalike fondide, meetmete ja koost\u00f6\u00f6vormide loomine. Kolmandaks teaduspoliitika \u00fcldine kvaliteet. Kuidas siduda paremini \u00fclikoolid, ettev\u00f5tted ja riik ning kuidas suurendada teaduse kaalu poliitiliste otsuste tegemisel. Ja neljandaks teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fchiskonnas, sest kui avalik ruum t\u00e4itub m\u00fcra, desinformatsiooni ja mugavate pseudot\u00f5dedega, siis ei ole l\u00f5puks v\u00f5imalik teha ka h\u00e4id poliitilisi otsuseid.<\/p>\n

Nii et jah, minu vastus on selge \u2013 akadeemia peab 2027. aasta valimiste eel olema sisuline osaline, mitte v\u00e4\u00e4rikas pealtvaataja. Kui meil on olemas teadmised, aga me ei vii neid \u00fchiskondlikku debatti, siis oleme ise osa probleemist.<\/p>\n

Teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fchiskonnas ei ole enam enesestm\u00f5istetav. Arvamusp\u00f5hine pluralism prevaleerib faktip\u00f5hisuse \u00fcle. Kuidas peaks teaduste akadeemia teie juhtimisel sekkuma olukordades, kus poliitiline debatt v\u00f5i avalikkus satub teadusliku teadmisega selgesse vastuollu?<\/p>\n

Teaduse usaldusv\u00e4\u00e4rsus ei p\u00fcsi \u00fchiskonnas enam ammu iseenesest. Formaalset usaldust v\u00f5ib m\u00f5\u00f5ta k\u00fcllalt k\u00f5rgena, aga see ei t\u00e4henda, et avalikus ruumis valitseks faktip\u00f5hisus. Tegelik probleem on selles, et \u00fchismeedia, poliitilise kasu tagaajamine ja \u00fcldine vaidluskultuuri allak\u00e4ik on loonud olukorra, kus arvamust esitatakse teadmisena ja emotsioon t\u00f5stetakse t\u00f5endi aseaineks. Siin ei tohi teaduste akadeemia k\u00e4ituda nii, et ta on lihtsalt v\u00e4\u00e4rikas pealtvaataja.<\/p>\n

Akadeemia peab sekkuma rahulikult, aga v\u00e4ga selgelt. Peab \u00fctlema, millal mingi v\u00e4ide on teaduslikult p\u00f5hjendatud, millal mitte ja peab seda tegema ka siis, kui see ei meeldi poliitikutele, aktivistidele v\u00f5i osale avalikkusest. Olen seda ka varem r\u00f5hutanud, et teadus pakub inimkonnale suurte v\u00e4ljakutsetega silmitsi seistes ainsa tee, mis v\u00f5imaldab leida tegelikke lahendusi, mis p\u00f5hinevad n\u00e4htuste p\u00f5hjalikul m\u00f5istmisel.<\/p>\n

Aga sekkumine ei tohi muutuda \u00fclbitsevaks moraliseerimiseks. Platonile viidates v\u00f5ib \u00f6elda, et kui tark inimene l\u00e4heb lolliga vaidlema valel viisil, siis j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvaltvaatajale mulje, et kaks lolli vaidlevad. Seet\u00f5ttu peab akadeemia hoidma debati taset \u2013 esitama faktid, seletama lahti mehhanismid; n\u00e4itama, kus on t\u00f5elised riskid ja kus on lihtsalt irratsionaalne hirm. Me ei tohi segi ajada teaduslikku t\u00f5de ja poliitilist otsust. Poliitiline otsus v\u00f5ib olla v\u00e4\u00e4rtusvalik, aga see ei tohi p\u00f5hineda pseudoteadusel.<\/p>\n

Hea n\u00e4ide on GMOd-e teema. Sellele tehnoloogiale on Euroopas aastak\u00fcmneid liiga tehtud ilma t\u00f5siseltv\u00f5etava teadusliku aluseta. Kui inimene on sordiaretusega muutnud pimesi k\u00fcmneid v\u00f5i sadu geene, siis peetakse seda loomulikuks. Kui aga muudetakse \u00fchte geeni teadlikult, kontrollitult ja l\u00e4bipaistvalt, siis k\u00e4sitletakse seda nagu mingit erilist ohtu. See on absurd. Ja tagaj\u00e4rjeks on see, et Euroopas tehakse v\u00e4ga head teadust, aga rakendused j\u00f5uavad p\u00f5llule Aasias ja Ameerikas. Viimase 30 aastaga pole seal loodusega absoluutselt mitte midagi halba juhtunud, kuigi hirmujuttudega hoiti GMO-rakendused eemal Euroopa p\u00f5llumaadest.<\/p>\n

Mina arvan, et Eesti teadlased peaksid siin palju julgemalt s\u00f5na v\u00f5tma. Kui me laseme pseudoteaduslikel hoiakutel kujundada seadusandlust, siis ei kaitse me loodust ega inimest, vaid karistame teadust, innovatsiooni ja tervet m\u00f5istust. Just sellistes k\u00fcsimustes peab akadeemia olema avalikus ruumis n\u00e4htav, j\u00e4rjekindel ja intellektuaalselt kartmatu.<\/p>\n

L\u00f5petuseks. Kui vaatate Eesti teadust ja innovatsiooni aastani 2035, siis milline oleks teie meelest \u00fcks otsus v\u00f5i reform, mille tegemata j\u00e4tmist me k\u00fcmne aasta p\u00e4rast k\u00f5ige rohkem kahetseksime?<\/p>\n

Kui ma peaksin nimetama \u00fche otsuse, mille tegemata j\u00e4tmist me aastal 2035 k\u00f5ige rohkem kahetseksime, siis see oleks otsus j\u00e4tta teadus, k\u00f5rgharidus ja innovatsioon endiselt Eesti arengumudeli \u00e4\u00e4realale. Kui me ka j\u00e4rgmiste valimiste eel ei suuda endale poliitiliselt selgeks teha, et teadusp\u00f5hine majandus ei ole mingi lisand olemasolevale mudelile, vaid selle asendus, siis j\u00e4\u00e4megi vaesemaks, aeglasemaks ja s\u00f5ltuvamaks kui need riigid, kellega me ennast v\u00f5rdleme.<\/p>\n

K\u00fcsimus ei ole ainult selles, kas teadusele antakse natuke rohkem raha, vaid selles, kas riik teeb l\u00f5puks v\u00e4ga selge valiku siduda teadus, ettev\u00f5tlus ja kapital \u00fchtseks strateegiaks. Kui seda ei tehta, siis j\u00e4tkub seesama hajumine \u2013 head teadlased on olemas, h\u00e4id ideid on, aga neist ei kasva piisavalt uusi ettev\u00f5tteid, patente, ravimeid ega tehnoloogiaid. Minu meelest olekski k\u00f5ige olulisem reform see, et Eesti otsustaks \u00fcles ehitada teadusp\u00f5hise majanduse, mitte ainult r\u00e4\u00e4kida sellest. Kui see otsus j\u00e4\u00e4b tegemata, siis seda me kahetseme k\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00e4gagi.<\/p>\n

Intervjuu ilmus ajalehes Sirp<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei t\u00e4hendanud lihtsalt \u00fche nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163464,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34864,34,36,31,32,21,27966,6667,28,29,8981,19,25,23122,76420,76419,8909,23,24,22,20,30],"class_list":["post-163463","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-teadus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iduettevotted","tag-innovatsioon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mart-saarma","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suvatehnoloogia","tag-teaduse-usaldusvaarsus","tag-teaduspohine-majandus","tag-teaduste-akadeemia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116472895374674758","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=163463"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163463\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163464"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=163463"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=163463"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=163463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}