{"id":163649,"date":"2026-04-27T06:21:07","date_gmt":"2026-04-27T06:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163649\/"},"modified":"2026-04-27T06:21:07","modified_gmt":"2026-04-27T06:21:07","slug":"kaarel-vohandu-ametnik-maalib-metsadest-ilusama-pildi-kui-andmed-lubavad-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163649\/","title":{"rendered":"Kaarel V\u00f5handu: ametnik maalib metsadest ilusama pildi, kui andmed lubavad | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos “Tihumeetrid pole vennad”<\/a>, et “metsade elurikkus on paranenud”, “Eesti metsade seisund on hea” ning et metsade senine kasutus ja kaitse on olnud tasakaalus.<\/p>\n

Kui selliseid v\u00e4iteid esitab ministeeriumi osakonnajuhataja, ei saa neid v\u00f5tta pelgalt arvamusena, tuleb k\u00fcsida ka seda, kas \u00f6eldu on ametlike andmete taustal \u00f5ige. Paraku ei pea mitu Parro esitatud v\u00e4idet faktikontrollile vastu v\u00f5i j\u00e4tavad pildi eksitavalt \u00fchepoolseks.<\/p>\n

Parro kirjutab, et “metsade elurikkus on paranenud”. Ametlikud andmed niisugust \u00fcldistust ei toeta. Keskkonnaportaali j\u00e4rgi n\u00e4itab metsalindude komposiitindeksi pikaajaline trend aastatel 1984\u20132024 m\u00f5\u00f5dukat langust, mitte paranemist. Sama allikas \u00fctleb ka otse, et metsalindude arvukuse kahanemine on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud intensiivsema metsamajandamisega viimastel k\u00fcmnenditel. Sellise tausta juures on v\u00e4ide metsade elurikkuse \u00fcldisest paranemisest vale.<\/p>\n

Sama probleem on v\u00e4itega, et “Eesti metsade seisund on hea”. Keskkonnaportaali \u00f6kos\u00fcsteemide \u00fclevaade \u00fctleb, et metsa\u00f6kos\u00fcsteemidest on heas seisundis 11 protsenti ja keskmises seisundis 60 protsenti. See ei ole sama, mis v\u00e4ide, et metsade seisund on hea. Pigem n\u00e4itab see, et valdav osa metsadest ei ole heas, vaid keskmises v\u00f5i viletsas seisundis.<\/p>\n

Ka keskkonnaagentuuri 2025. aasta elupaikade ja liikide seisundi hinnang \u00fctleb, et metsaelupaigat\u00fc\u00fcpidest on soodsaks hinnatud vaid kolm k\u00fcmnest. Kui seitsme metsaelupaigat\u00fc\u00fcbi seisund ei ole soodne, siis ei saa avalikkusele j\u00e4tta lihtsustatud muljet, nagu oleks metsade seisund tervikuna hea.<\/p>\n

Parro v\u00e4idab ka, et k\u00f5ik uued kaitsealad on tulnud majandusmetsade arvelt, ning j\u00e4reldab sellest, et majandusmetsad on olnud piisavalt elurikkad ja heas \u00f6koloogilises seisundis, et v\u00e4\u00e4rida kaitse alla v\u00f5tmist.<\/p>\n

Selline j\u00e4reldus ei ole loogiliselt veenev. Kaitse alla v\u00f5etakse sageli just viimaseid s\u00e4ilinud v\u00e4\u00e4rtuslikke metsaosi seep\u00e4rast, et neid on v\u00e4he ja nad on ohus, mitte seep\u00e4rast, et kogu majandusmetsade s\u00fcsteem oleks heas seisundis.<\/p>\n

“Kaitsealadel on k\u00f5rge sidususega loodus\u00f6kos\u00fcsteemide osakaal 55 protsenti, v\u00e4ljaspool kaitsealasid aga vaid kuus protsenti.”<\/p>\n

Taas r\u00e4\u00e4givad hoopis teist juttu ka riigi enda koostatud andmed. Keskkonnaportaali \u00f6kos\u00fcsteemide keskkonna\u00fclevaade n\u00e4itab, et kaitsealadel on k\u00f5rge sidususega loodus\u00f6kos\u00fcsteemide osakaal 55 protsenti, v\u00e4ljaspool kaitsealasid aga vaid kuus protsenti. See ei toeta narratiivi majandusmetsade \u00fcldisest heast \u00f6koloogilisest seisundist, vaid osutab suurele erinevusele kaitstud ja kaitsmata alade vahel.<\/p>\n

Veel j\u00f5ulisem on Parro v\u00e4ide, et metsade senine kasutus ja kaitse on olnud tasakaalus. Ka see on esitatud kujul eksitav.<\/p>\n

Keskkonnaagentuur kirjutas 9. aprillil 2026, et kaks v\u00e4rsket Euroopa \u00fclevaadet toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht ehk puiduvarumine on \u00fcletanud netojuurdekasvu. T\u00f5si, sama ametkond r\u00f5hutab, et tegu on vaid \u00fche j\u00e4tkusuutlikkust kirjeldava n\u00e4itajaga ning seda tuleb hinnata pikaajalises vaates. Kuid just seet\u00f5ttu ongi problemaatiline esitada avalikkusele kategooriline v\u00e4ide, nagu kinnitaks andmed \u00fcheselt tasakaalu olemasolu.<\/p>\n

Kui samal ajal n\u00e4itavad ametlikud elurikkuse andmed metsalindude pikaajalist langust ning suur osa metsaelupaikadest ei ole soodsas seisundis, siis ei saa nimetada seda olukorda “tasakaaluks”.<\/p>\n

Parro loos on ka v\u00f5te, mis on pealtn\u00e4ha korrektne, kuid j\u00e4tab siiski moonutatud \u00fcldpildi. Ta viitab sellele, et kolme metsaelupaigat\u00fc\u00fcbi seisund on paranenud.<\/p>\n

See on t\u00f5esti \u00f5ige, laialehised lammimetsad liikusid puudulikust seisundist soodsasse ning vanad loodusmetsad ja soostuvad ning soo-lehtmetsad halvast seisundist puudulikku, kuid sellest ei j\u00e4reldu, et Eesti metsade \u00fcldseisund oleks hea v\u00f5i et metsade elurikkus tervikuna paraneks.<\/p>\n

Keskkonnaagentuuri hinnang \u00fctleb endiselt, et metsaelupaigat\u00fc\u00fcpidest on soodsas seisundis vaid kolm k\u00fcmnest, ning liikide seas on halvas seisus olevate liikide osakaal t\u00f5usnud \u00fcheksalt protsendilt 19,2 protsendile. \u00dcksikute positiivsete muutuste esitamine nii, nagu need kirjeldaksid kogu pilti, on eksitav.<\/p>\n

Siit j\u00f5uame ebamugava, kuid v\u00e4ltimatu k\u00fcsimuseni: kas ametnik v\u00f5ib avalikus meedias esitada niisuguseid \u00fcldistusi ja v\u00e4iteid, mis ei ole ametlike andmete p\u00f5hjal kaitstavad? Vastus peaks olema ilmne: ei v\u00f5i.<\/p>\n

Avaliku teenistuse eetikakoodeks \u00fctleb, et ametnik l\u00e4htub otsustamisel avalikest ja \u00fcldarusaadavatest kriteeriumidest, hoidub ka n\u00e4iliku olukorra loomisest, mis v\u00f5ib seada kahtluse alla objektiivsuse, ning et avaliku v\u00f5imu teostajat iseloomustab ausus ja austus avalikkuse vastu.<\/p>\n

Kui ministeeriumi osakonnajuhataja esitab avalikkusele v\u00e4iteid, mis on ametlike andmete suhtes pehmelt \u00f6eldes vaieldavad v\u00f5i j\u00e4tavad olulise osa tegelikust pildist k\u00f5rvale, siis on sellel oma m\u00f5ju avaliku teenistuse usaldusv\u00e4\u00e4rsusele.<\/p>\n

Miks seda tehakse? Seda teab l\u00f5puni ainult autor ise. V\u00e4ljastpoolt vaadates paistab muster siiski selge: esile t\u00f5stetakse \u00fcksikud positiivsed n\u00e4itajad, j\u00e4etakse tahaplaanile ebamugavad trendid ning seej\u00e4rel esitatakse avalikkusele j\u00e4reldus, et k\u00f5ik on enam-v\u00e4hem h\u00e4sti ja senine kurss on \u00f5igustatud.<\/p>\n

Kui kliimaministeerium tahab, et tema s\u00f5numeid usutaks, peab ta r\u00e4\u00e4kima metsadest nii, nagu ametlikud andmed neid kirjeldavad ehk vastuoluliselt, kohati halvasti, kohati paranedes, kuid kindlasti mitte loosungiga, et elurikkus on paranenud ja metsade seisund hea.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos “Tihumeetrid pole vennad”, et “metsade elurikkus on paranenud”,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163650,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3420,304,6997,3081,28,29,285,5176,3086,19,25,60190,39845,23,24,22,20,30],"class_list":["post-163649","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaarel-vohandu","tag-keskkond","tag-keskkonnaagentuur","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-mets","tag-metsandus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puit","tag-raiemaht","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116475231187512927","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=163649"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163649\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=163649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=163649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=163649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}