\u00c4ng, suletus, pettumus, valu. Minu m\u00f5te, minu soov ei l\u00e4bista m\u00fc\u00fcri, mille taga on m\u00f5istmine. Minu tunne j\u00e4\u00e4b loetamatuks. Ma j\u00e4\u00e4n oma m\u00f5tte, soovi ja tundega \u00fcksi. Ei suuda neid jagada. Ma olengi \u00fcksi selles maailmas. Ma karjun, aga mind ei kuulda. Vaadake maali v\u00f5i kujutage silme ette Munchi “Karje”.<\/p>\n
Autism, mida moodsal ajal autismispektri h\u00e4ireks nimetatakse, v\u00e4ljendub enamasti sotsiaalse kompassi h\u00e4iritusena, raskusena leida suhtlemisel sobivat koodi. Lainestumis- ja h\u00e4\u00e4lestumisraskusena. Raskematel juhtudel kaasneb sellega k\u00f5netus \u2014 k\u00f5ne puudumise, mitte kellegi k\u00f5netamise t\u00e4henduses. See v\u00f5ib olla h\u00e4iritud inimese jaoks v\u00e4ga traagiline seisund. Jah, spekter t\u00e4hendab kontiinumit, mille \u00fches otsas on “kerged” seisundid ja teises \u00fclirasked. Ma olen elus suhelnud ja seotud olnud selle spektri k\u00f5igil sentimeetritel elavate inimestega. Autismispekter on hea ja halastav s\u00f5na, j\u00e4tab t\u00e4pse m\u00e4\u00e4ratluse, t\u00e4pse paiknemise skaalal lahtiseks. Kelle jaoks lahtiseks? Nii autistliku inimese enda kui ka tema l\u00e4hedaste, tema k\u00f5rval elavate inimeste jaoks. Nii mahub selle skaala alla \u00f5rn enesessep\u00f6\u00f6ratus ja ka seisund, kus inimene ei hakka kunagi k\u00f5nelema ja v\u00e4ljendab oma tundeid ja m\u00f5tteid n\u00e4iteks \u00fcksnes joonistades, maalides. Saaremaal S\u00f5mera hooldekodus kohtusin kunagi autistliku mehega, kelle maalid olid nii j\u00f5ulise energiaga laetud, et \u00f5hk s\u00e4rises neid vaadates. See mees ei r\u00e4\u00e4kinud. Tema pildid k\u00fcll.<\/p>\n
Autismiga v\u00f5ivad kaasneda erakordsed v\u00f5imed, eriv\u00f5imed. Geniaalsus. Pika nimekirja v\u00f5iks \u00e4ra tuua autist\u00adlikest geeniustest, kelle avastused ja t\u00f6\u00f6 tulemused meie olemist igal sammul saadavad. Autismi evolutsiooniline m\u00f5te ja\u00a0 olulisus ongi ilmselt see, et nende eriv\u00f5imetega inimeste loodu kogu inimkonna \u00fchist elu edendaks. \u00dclitundlik inimene \u00fcrgkarja eesotsas nuusutas \u00f5hku ja andis karja \u00fcrg\u00adalfaisasele juhile m\u00e4rku, et siit edasi minna on ohtlik. Autistlik inimene nohistas koopas l\u00f5kketule k\u00f5rval valmis meisterdada uudse kvaliteediga odaotsa, millega mammutit jahtida. Eestis on autistlike geeniuste, savantide elu ja olemust erakordselt p\u00f5hjalikult ja huvitavalt avanud Amar Annus. Loetagu tema Akadeemias ilmunud k\u00e4sitlusi Uku Masingust ja Anton Hansen Tammsaarest.<\/p>\n
VAT Teatri “L\u00fchise” Iisraelist p\u00e4rit autor Noa Lazar-Keinan oli esietenduse ajal Eestis. “L\u00fchise” kavalehel on \u00e4ra toodud tema Iisraeli p\u00e4evalehes Haaretz 2021. aasta 22. veebruaril ilmunud v\u00e4ga isiklik pihtimus kriisihetkest autismispektriga poja kasvatamisel. V\u00e4ike poeg peksab, l\u00f6\u00f6b t\u00e4naval oma ema, sest koolibussi hilinemine on p\u00e4evarutiini sassi l\u00f6\u00f6nud. Ema enam ei j\u00f5ua. Puhkeb nutma. Ja siis j\u00f5uab. Sest kusagilt tuleb j\u00f5ud, et j\u00f5uda. Kavalehel on ka intervjuu lavastaja Margo Tederiga. Lavastaja r\u00e4\u00e4gib oma autismispektris olevast, Prantsusmaal elavast t\u00fctrest. Sellest, kui k\u00fclla tulnud lapse erihuvi on ikka ja j\u00e4lle seiklusparki minna, kuigi isa tahaks talle uusi ja p\u00f5nevaid kohti n\u00e4idata. Kohvikus istuda. Juttu ajada.<\/p>\n
Nii n\u00e4idendi autoril kui lavastajal on niisiis s\u00fcgavalt isiklik suhe autismispektris lapse kasvatamisega. Kas ka laval olnud n\u00e4itlejatel? Kaks neid k\u00f5igest ongi. Ott Aardam ja Maarja Mitt-Pichen. Lavastuse l\u00f5puosas palub Taavit m\u00e4nginud Ott Aardam t\u00f5sta k\u00e4e neil saalis olevatel inimestel, kellel on olemas kogemus autismispektris oleva lapse kasvatamisega. Mina t\u00f5stsin. Ei vaadanud ringi, kas oli veel kellegi k\u00e4si p\u00fcsti. Ott Aardam ka t\u00f5stis. V\u00f5i oli see lavastuses isa rollis olev Taavi, kes k\u00e4e t\u00f5stis? V\u00f5i t\u00f5stsid m\u00f5lemad?<\/p>\n
L\u00f5puks siis lavastuse juurde. Mitu tegelast? Kes seda nii t\u00e4pselt m\u00e4letab. Kaks n\u00e4itlejat laval. Isa Taavi rollis Ott Aardam. Ema Kadri rollis Maarja Mitt-Pichen. Ja p\u00e4ris mitu publiku seast kaasatud kaasam\u00e4ngijat. Poeg Robin ja t\u00fctar\u2026 Emma? Ma v\u00f5in valesti nime m\u00e4letada, aga kavalehel poja ja t\u00fctre nime \u00e4ra ei ole toodud. No ei olegi nii oluline see nimi. Sest\u00a0ad hoc\u00a0publiku seast valitud\/leitud kaasam\u00e4ngijad j\u00e4\u00e4vad nii v\u00f5i naa anon\u00fc\u00fcmseks. Neid oli seal veel. Naise ema \u2014 mehe \u00e4mm, isa \u2014 \u00e4i vist oli ka. V\u00f5ib-olla keegi veel. No ei m\u00e4leta. Ah jaa \u2014 \u00fcks inimene publiku seast sai endale ruupori ja h\u00fc\u00fcdis m\u00e4rguande peale ema Kadrile, et ta on halb ema. H\u00e4sti h\u00fc\u00fcdis.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3177524h4db1t24.jpg\"\/)
“L\u00fchis” Autor\/allikas: Rebeca Parbus<\/p>\n
Lasteaiavanuses poeg, kelle kohta isa Taavile helistav kasvataja annab teada, et asjad on kehvasti. Poeg l\u00f6\u00f6b teisi. Uuritagu last. Uuritakse. Jah. Poisil on autismispektri h\u00e4ire. Vanemate, eriti ema meeletult tugev vastupanu sellele diagnoosile. Ei. Mitte minu lapsel. Pinged vanemate vahel kasvamas. L\u00fchis ei ole kaugel. M\u00e4ngu kaasatud publikuinimesed annavad lavastusele hea m\u00f5\u00f5tme. Lavale j\u00f5uab neist kaks \u2014 \u00fcks poega ja teine t\u00fctart markeerima. Teised t\u00e4idavad oma \u00fclesanded saalis koha peal istudes. Poja ja t\u00fctre markeerijad on vaiksed, t\u00e4idavad peaosat\u00e4itjate korraldusi neutraalselt ja liigsete emotsioonideta. Mis tekitab vajaliku nihestatuse v\u00f5i kontrasti v\u00f5i v\u00f5\u00f5rituse professionaalsete n\u00e4itlejate m\u00e4ngule. See t\u00f6\u00f6tab. T\u00f5si, \u00fchel hetkel hiilis ligi kahtlus, ega lavale j\u00f5udnud noormees ja neiu \u00e4kki publiku sekka peidetud “n\u00e4itlejad” ole. Aga mis t\u00e4htsust sellel on.<\/p>\n
Kavalehel on lavastust nimetatud interaktiivseks kom\u00f6\u00f6diaks. Nalja saab ka ja kohati k\u00f5vasti. Aga valu on olemas ja haiget saab ka \u2014 ja mulle tundub, et see valu j\u00f5udis terve publikuni, mitte ainult nendeni, kel hingep\u00f5hjas isiklik kogemus ja valu ja r\u00f5\u00f5m puudutatud ja \u00e4ratatud. Publik hingas lavastusega kaasa. R\u00f5\u00f5mu ja valu kohtumine, p\u00f5imumine on \u00fcks hea ja elava teatri tunnustest. Teate k\u00fcll neid kaht maski, millest \u00fcks naerab ja teine nutab. Oli ilus suvep\u00e4ev \u2014 nii tavatsesid vanasti koolilapsed l\u00f5petada kooliaasta esimest kirjandit teemal “\u00dcks suvep\u00e4ev”. Oli ilus teatri\u00f5htu, l\u00f5petan mina selle v\u00e4ikse loo. Ait\u00e4h VAT Teatrile ja selle tegijatele.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"UuslavastusNoa Lazar-Keinan “L\u00fchis”T\u00f5lkija ja kohandaja: Margus AlverLavastaja: Margo TederKunstnik: Iir HermeliinValguskunstnik: Martin KolditsHelilooja: Madis MuulOsades: Ott Aardam (Theatrum)…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163657,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,46013,13320,76463,140,10001,177,6635,6637,36859],"class_list":["post-163656","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-luhis","tag-maarja-mitt-pichen","tag-margus-alver","tag-meelelahutus","tag-ott-aardam","tag-teater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-vahur-laiapea"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116475302181644577","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163656","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=163656"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163656\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163657"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=163656"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=163656"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=163656"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}