Rain L\u00f5hmus \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal \u00c4rip\u00e4eva raadiole midagi, mille pealkirjast t\u00f5mmati \u00fcles p\u00e4ris korralik ving \u00fcles. Tema \u00f6eldut t\u00f5lgendati nii, et 10 protsenti pangat\u00f6\u00f6tajatest tuleb lihtsalt v\u00e4lja vahetada. Tegelikult, olgem ausad, ta \u00fctles, et laisad ja mittep\u00fc\u00fcdlikud tuleks v\u00e4lja vahetada. Kuidas sina sellest aru said?<\/p>\n
Ma sain sellest t\u00e4pselt samamoodi aru ja pean tunnistama, et see, kui korralik ving sellest k\u00e4ima t\u00f5mmati, oli minu jaoks suhteliselt \u00fcllatav. Samas, kui ma j\u00e4rele m\u00f5tlesin…<\/p>\n
Miks ainult suhteliselt?<\/p>\n
Kuna olen ise finantssektori taustaga ja t\u00f6\u00f6tan ka praegu selles sektoris \u2013 k\u00fcll mitte pangas \u2013, siis on mu arusaam ilmselt ka t\u00e4nu peetud ametitele selline, et tegemist on stressirikka keskkonnaga. Finantssektor on stressirikas keskkond. Kui ma n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen, miks sellisesse kohta t\u00f6\u00f6le tahetakse, siis sellep\u00e4rast, et seal teenib… mitte halvasti.<\/p>\n
See on natuke sarnane olukord sellega, kui inimesed peavad ronima k\u00f5rgepingeposti otsa, et meil k\u00f5igil elektrit oleks \u2013 neile makstakse ka \u00fcldiselt natuke rohkem, sest tegu on stressirikka keskkonnaga ja see stress on seal vaikes\u00e4te. Selles ei ole mitte midagi imelikku, et stressirikkas keskkonnas oodatakse tulemusi, kasvu ja seda, et pinge oleks ka heas m\u00f5ttes kogu aeg \u00fcleval. Ma ei taha seda s\u00f5na kasutada, aga mulle tundub, et me oleme \u00e4ra pehmostunud. Eraettev\u00f5tte eesm\u00e4rk on teenida kasumit. T\u00f6\u00f6j\u00f5ud on ressurss ja loomulikult tuleb seda kohelda h\u00e4sti, aga ma kuulasin ka selle intervjuu \u00e4ra ja s\u00fcgasin kukalt. See oli s\u00f5bralik intervjuu ning kui seal \u00f6eldi midagi sellist, mis oli natukene kummaline, siis ma \u00fctleks, et see oli pigem keel-p\u00f5ses huumor.<\/p>\n
Jah, aga L\u00f5hmus on oma v\u00e4lja\u00fctlemistes alati olnud novaatorlik ja see seesama pehmostumine pangas ei ole talle lihtsalt omane.<\/p>\n
Absoluutselt. Ma ei \u00fctleks, et k\u00fcsimus on selles, nagu oleks pank pehmostunud \u2013 ma r\u00e4\u00e4gin ikkagi reaktsioonist. See reaktsioon n\u00e4itab seda, et \u2013 j\u00e4llegi, kahju \u00f6elda ja ilmselt m\u00f5ned inimesed pahandavad \u2013, kui me m\u00f5tleme reaalsusele, mis meil hetkel on, siis on umbes 700 000 inimest, kes teevad t\u00f6\u00f6d. Rahvastik vananeb, mis t\u00e4hendab, et p\u00e4ris mitu tuhat inimest l\u00e4heb aastas t\u00f6\u00f6turult v\u00e4lja. See t\u00f6\u00f6j\u00f5uressurss kogu aeg aheneb ja kuna pakkumispool on selline, nagu ta on \u2013 t\u00f6\u00f6puudus on madal ja enamasti alla naturaalse m\u00e4\u00e4ra \u2013, siis see tekitabki olukorra, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5ud tunneb ennast mugavamalt kui v\u00e4ga paljudes teistes riikides.<\/p>\n
Aga kui me m\u00f5tleme LHV pangale, siis see \u00fcritab ju tegelikult kasvada ka Eestist v\u00e4lja ja seal on see konkurentsipilt hoopis teistsugune. Meie kenas raamistikus v\u00f5ib-olla saabki t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ennast mugavalt tunda, aga siin on p\u00e4ris mitu aspekti. Esiteks globaalne konkurents tiheneb. Teiseks tuleb m\u00f5elda, mida teeb tehisintellekt. Tehisintellekt kipub v\u00e4ga m\u00f5jutama just nimelt neid k\u00f5rgema keskklassi tubaseid t\u00f6\u00f6kohti, kus h\u00e4sti teenitakse.<\/p>\n
Ka sealt tuleb see konkurentsimoment sisse. Kui n\u00fc\u00fcd eraettev\u00f5tte ja b\u00f6rsiettev\u00f5tte suuromanik \u00fctleb, et need on realiteedid ja see on raamistik, siis selle peale saagi k\u00e4ima t\u00f5mmata on inimlikult arusaadav, aga keskkonda arvestades v\u00f5ib-olla ei ole m\u00f5istlik.<\/p>\n
Jah, me ei tohi \u00e4ra unustada, et r\u00e4\u00e4gime t\u00f6\u00f6tajatest, kellel on mitmekordne keskmine palk. Me r\u00e4\u00e4gime inimestest, kellesse on panustatud ja kellelt oodatakse ka vastupanust. See maailm ei ole musid-kallid-karvapallid. Saan ma \u00f5igesti aru?<\/p>\n
Jah, see maailm t\u00f5esti ei ole selline. Kui me m\u00f5tleme stressitasemele finantssektoris isegi m\u00f5nes meie l\u00e4hiriigis, siis see on ikkagi m\u00f5nev\u00f5rra karmim kui meil. Aga \u00fcldiselt ma kahtlustan, et kui meil majandus stagneerub, globaalne konkurents tiheneb ja ebakindlus kasvab ning tehisintellekt tuleb peale, siis ei j\u00e4\u00e4 meil muud \u00fcle, kui minna tagasi suhtumise juurde, et elu ongi raske ja stressirohke. Me peame kuidagi tagasi j\u00f5udma selleni, et omanik eeldab ettev\u00f5tte kasvu, sest vastasel korral s\u00f5idab mingil viisil konkurentsi teerull meist k\u00f5igist \u00fcle.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime inimeste t\u00f6\u00f6panusest ja selle m\u00f5\u00f5tmisest finantsmaailmas, siis kui lihtne on seda m\u00f5\u00f5ta? Kas iga inimese taha saab kirjutada mingi numbri \u2013 kui palju ta on sisse toonud, palju kulutanud ja kas teda on kasulik pidada? Kas seda on \u00fcldse v\u00f5imalik igal pool rakendada, et paneme inimesele joonlaua k\u00f5rvale ja vaatame, kas tootlikus kasvab v\u00f5i ei kasva?<\/p>\n
Kui me m\u00f5tleme konkreetselt eraettev\u00f5ttele, siis veidi v\u00e4ljakutsuvamas majanduskeskkonnas on praktiliselt k\u00f5ikides ettev\u00f5tetes selge arusaam olemas, miks mingisugune inimene t\u00f6\u00f6l on, miks ta teeb just seda, mida ta teeb ja kas ta teeb seda h\u00e4sti. Kui ta seda siis h\u00e4sti ei tee v\u00f5i kui tema t\u00f6\u00f6panus ei ole tootlikkusega koosk\u00f5las, siis tekivad otsustamise kohad. Nagu alguses mainitud, kuna meie t\u00f6\u00f6j\u00f5uressurss on piiratud, siis sa ei saa k\u00fcll pidada t\u00f6\u00f6l kedagi, kelle tootlikkus ei ole piisav, et talle palka maksta, k\u00fcll aga v\u00f5ib juhtuda, et sa pead hoidma t\u00f6\u00f6l keskp\u00e4rasust seal, kus oleks vaja tippe.<\/p>\n
Laiendame seda teemat. Kes tahavad Rain L\u00f5hmust kritiseerida, neil soovitan soojalt mitte k\u00e4ituda nagu keskmine uudistelugeja, kes luges pealkirja l\u00e4bi ja juba l\u00e4ks kommenteerima, vaid see intervjuu uuesti \u00fcle kuulata. Aga kui palju peaks n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama sellele v\u00e4ljaspool finantssektorit? Kas olemegi l\u00e4inud liialt seda teed, et hoiame k\u00f5iki s\u00fcles ja hellitame?<\/p>\n
No ma olen selles m\u00f5ttes ilmselt suhteliselt vale inimene, kelle k\u00e4est seda k\u00fcsida, sest minu…<\/p>\n
Mul on kahju, et me kutsusime t\u00e4na vale inimese stuudiosse.<\/p>\n
Ei, ma lihtsalt m\u00f5tlen, et minu vastus on ootusp\u00e4rane: kuna konkurents on tihe, siis majanduses ongi elu raske ja karm. Ongi pinge, probleemid ja stress ning midagi ei l\u00e4he paremaks. Me peame oma suhtumist tagasi keerama.<\/p>\n
K\u00f5ikides sektorites?<\/p>\n
K\u00f5ikides sektorites. Kui ma m\u00f5tlen sellele, kust see k\u00f5ik tuli: \u00fchel hetkel oli ainult p\u00e4ike, lilled ja heinamaa ning kasum ei olnud t\u00e4htis…<\/p>\n
\u00c4ra viiulit unusta.<\/p>\n
Just nimelt, \u00e4ra unusta viiulit. See tuli sisse ajal, kui raha ehk krediidiressurss oli tasuta. \u00dcldiselt, kui midagi on tasuta, kuigi sellel on riski n\u00e4ol hind tegelikult olemas, siis hakkavadki inimesed muutuma natuke liiga arnotalilikeks kaugusesse vaatajateks, kes r\u00e4\u00e4givad pehmetest v\u00e4\u00e4rtustest. Aga \u00fchel hetkel ei ole krediidiressurss enam tasuta, riskid on p\u00e4ris ja siis tuleb maailma vaadata oluliselt rohkem Joosep Tootsi kui Arno Tali moodi.<\/p>\n
Jah, ja mitte j\u00e4\u00e4da sinna Kiireks vahele.<\/p>\n
Kiireks ei tohiks \u00fcldse j\u00e4\u00e4da, t\u00f5esti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rain L\u00f5hmus \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal \u00c4rip\u00e4eva raadiole midagi, mille pealkirjast t\u00f5mmati \u00fcles p\u00e4ris korralik ving \u00fcles. Tema \u00f6eldut…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163693,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,4925,3243,21343,76481,3724,2500,16579,6537,8877,14995],"class_list":["post-163692","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-konkurents","tag-lhv","tag-lhv-pank","tag-majandussektor","tag-pangandus","tag-peeter-koppel","tag-rain-lohmus","tag-toohoive","tag-toojoukriis","tag-toooigus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116475482918898102","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=163692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163692\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163693"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=163692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=163692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=163692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}