Eestis r\u00e4\u00e4gitakse rahvastiku v\u00e4henemisest peaaegu alati katastroofi keeles. Iga uus uuring toob kaasa manitsusi rahvuse kestmise ja maksumaksjate-riigikaitsjate v\u00e4hesuse teemadel. Christian Veske k\u00fcsib, kas rahvaarvu v\u00e4henemine on t\u00f5esti \u00fcksnes probleem v\u00f5i ehk on see ka v\u00f5imalus m\u00f5testada, milline on hea \u00fchiskond ja mida t\u00e4hendab kestlikkus 21. sajandil.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumi anal\u00fc\u00fcs<\/a> laste saamise ja kasvatamise toetamise kohta on tabanud hella kohta, sidudes meie eksistentsiaalsed hirmud rahva kadumisest d\u00fcstoopiaga, kus naised peavad k\u00e4su peale riigi h\u00fcvanguks s\u00fcnnitama hakkama.<\/p>\n S\u00fcndide arv Eestis on v\u00e4henenud ja v\u00e4heneb veelgi ning \u00fcks faktor on inimeste v\u00e4\u00e4rtusnihe. Raul Eamets k\u00fcsis oma kommentaaris “Miks vanad mehed s\u00fcndimuse p\u00e4rast muretsevad?”<\/a>, et kellele me relvas\u00fcsteeme ja padruneid ostame, kui pole mehi ja naisi, keda rindele saata.<\/p>\n Olen veendunud, et Eestis on v\u00e4ga v\u00e4he noori, kes selliselt s\u00f5nastatud v\u00e4\u00e4rtushinnangu baasilt lapsi saada sooviks. Ja \u00f5ige ka, sest lapsed v\u00f5iksid ikka s\u00fcndida \u00f5nnelikest paarisuhetest ja soovist j\u00e4reltulijaid kasvatada. Riigi asi on luua keskkond, kus iga viimane inimene, nii v\u00e4ike kui ka suur, on v\u00e4\u00e4rtustatud terve oma elukaare jooksul. Kohalike omavalitsuste asi on luua turvalised keskkonnad, kus lapsed saavad ronida, m\u00e4ngida, kukkuda ja p\u00fcsti t\u00f5usta ehk kasvada ja iseseisvuda.<\/p>\n Kas rahvastiku v\u00e4henemine on \u00fcldse probleem? Rahvuse p\u00fcsimine ei s\u00f5ltu mitte inimeste arvust, vaid sellest, millises keskkonnas need inimesed elavad. Islandi rahvaarv on v\u00e4iksem kui Tallinna oma, ent nende keel ja kultuur on eluj\u00f5ulised ning tegu on \u00fche rikkaima ja v\u00f5rd\u00f5iguslikuma riigiga maailmas.<\/p>\n Rahvusluse ja kestlikkuse diskussioonis kiputakse sageli viitama Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse preambulile, mis s\u00f5nastab eesm\u00e4rgi tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade. Samas diskussioonis unustatakse aga pahatihti preambuli eelnev m\u00f5te, et p\u00f5hiseadus on ka pandiks tulevastele p\u00f5lvedele nende \u00fchiskondlikus edus.<\/p>\n Rahvuse s\u00e4ilitamine ei t\u00e4henda v\u00f5idujooksu s\u00fcnnituste arvu \u00fcle, vaid \u00fchiskonna kvaliteeti: kas noored tunnevad, et nende elu, t\u00f6\u00f6 ja peresuhted on v\u00e4\u00e4rtustatud. Lapsed s\u00fcnnivad perre, kus on turvatunne, mitte perre, keda poliitikud moraalselt manitsevad.<\/p>\n Majandus ei vaja pelgalt rohkem inimesi, vaid nutikust<\/p>\n Levinud argument on, et v\u00e4iksem p\u00f5lvkond t\u00e4hendab v\u00e4iksemat majanduskasvu, v\u00e4hem maksumaksjaid ja see ohustab pensionis\u00fcsteemi. Ka see on t\u00f5si ainult siis, kui \u00fchiskond ei muutu. Kuid maailm ning sellega seotud majandus on pidevas muutumises. Piltlikult \u00f6eldes ei tule 21. sajandi majanduskasv selle arvelt, kui palju on meil tsehhis t\u00f6\u00f6tajaid, vaid selle arvelt, kui edukalt oleme suutnud tehisaru ja robotid endaga koos t\u00f6\u00f6le panna. Et me seda teha suudaks, on oluline, et riik panustaks maailmatasemel ning k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavasse haridusse ja teadusesse ning heasse elukeskkonda.<\/p>\n