Nii nagu muutub maailm, muutub ka keel, mida kasutatakse selle maailma kirjeldamiseks ja sellest r\u00e4\u00e4kimiseks. Nende muutustega tahab sammu pidada ka Eesti Keele Instituudi (EKI) s\u00f5nastikuportaal S\u00f5naveeb, mis pole oma s\u00fcnnist saati olnud pelgalt paberist s\u00f5naraamatute digitaalne koopia, vaid d\u00fcnaamiline keskkond, milles uueneb pidevalt nii pakutav keeleaines kui ka selle esitamise viisid.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt heidamegi pilgu viimasel aastal portaali lisatud t\u00e4iendustele ja v\u00f5imalustele.<\/p>\n
S\u00f5naraamat kui ajalookonspekt<\/p>\n
Enam ei pea keelehuvilised v\u00f5rdlema kahe pabers\u00f5naraamatu m\u00e4rks\u00f5naloendit, et teada saada, millised s\u00f5nad vahepeal keelde on lisandunud. Selleks otstarbeks on n\u00fc\u00fcd S\u00f5naveebis eraldi lehek\u00fclg “Uued s\u00f5nad”<\/a>, kuhu ilmub uus s\u00f5na niipea, kui see on lisatud EKI \u00fchends\u00f5nastikku \u2013 suurimasse eesti keele s\u00f5naraamatusse, mis moodustab S\u00f5naveebi selgroo.<\/p>\n Kuna uute s\u00f5nade lehek\u00fcljel ulatuvad andmed 2019. aastani v\u00e4lja, v\u00f5ib seal ringi tuhlates tekkida tunne, et s\u00f5nastikuportaali asemel ollakse sattunud ajalookonspekti, sest just uudisv\u00e4\u00e4rtusega s\u00fcndmused ja ajavaimule omased uued n\u00e4htused on ikka enim andnud p\u00f5hjust uusi s\u00f5nu luua. Liigume 2019. aastast s\u00f5nupidi olevikku: kooselluma, koroona, abieluv\u00f5rdsus, trumpism, vaktsiinitarne, platvormit\u00f6\u00f6, t\u00f5hustusdoos, hulkurdroon, teabes\u00f5da, tehisaru, \u00fcleminekukool, k\u00fcberkerksus, tehispl\u00e4ra, loovkoodimine, petuleht. Samal ajal, kui toimuvad s\u00fcndmused, millest p\u00e4rast \u00f5pikutes kirjutatakse, toimetavad inimesed oma olme ja argieluga. Nii on sel k\u00fcmnendil tulnud meie ellu ka s\u00f5nad sanaarium, laavu, sihtm\u00e4rkravi, s\u00e4hku, kufi, karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6raja, hoolet\u00f6\u00f6, muhekrimi, inimeste inimene, teiseringi ja ajuvamm.<\/p>\n Skeptiline lugeja v\u00f5ib k\u00fcsida, kas tasub s\u00f5naraamatusse lisada s\u00f5nu, mille kohta pole teada, kas need ka ajaproovile vastu peavad. T\u00f5esti, pole garantiid, et m\u00f5ni neist uudiss\u00f5nadest peatselt unars\u00f5nade nimekirja ei satu. S\u00fcndida v\u00f5ib m\u00f5ni tabavam s\u00f5na v\u00f5i muutub ebaoluliseks t\u00e4histatav n\u00e4htus v\u00f5i asi ise. S\u00f5na saatuse selgumiseni on aga huvilisel v\u00f5imalik S\u00f5naveebist j\u00e4rele vaadata, kuidas toda uut leiutist k\u00e4\u00e4nata v\u00f5i p\u00f6\u00f6rata ning mida see \u00fcldse t\u00e4pselt t\u00e4hendab.<\/p>\n S\u00f5nalooming kui iga\u00fche \u00f5igus<\/p>\n Kust aga tulevad uued s\u00f5nad? EKI-s ei ole t\u00f6\u00f6gruppi, mis uusi n\u00e4htusi monitoorib ja sobivaid s\u00f5nu v\u00e4lja m\u00f5tleb. Uusi s\u00f5nu loovad eesti keele k\u00f5nelejad ja kirjutajad, kui neil selleks vajadus tekib. Agaramad s\u00f5naleidurid saavad n\u00fc\u00fcd oma loomingut teistega jagada S\u00f5naveebi lehek\u00fcljel “Paku oma s\u00f5na”<\/a>. EKI leksikograafid vaatavad saadetud s\u00f5nad \u00fcle ja avaldavad j\u00e4rgmise satsi uut s\u00f5naloomet iga kuu viiendal kuup\u00e4eval sealsamas lehel. Kui m\u00f5ni pakutud s\u00f5nadest tuule tiibadesse saab, v\u00f5ib see \u00fchel hetkel j\u00f5uda ka EKI \u00fchends\u00f5nastikku. Sellised s\u00f5nad saavad s\u00f5napakkumiste lehel ka tunnustava aum\u00e4rgi. Tunnustuse on seni p\u00e4lvinud sellised tabavad keelendid nagu digitaalne elukorraldus ja arstlema.<\/p>\n Sammalhabeme tarkus kehtib ka S\u00f5naveebis<\/p>\n Juba Sammalhabe teadis, et looduses peab valitsema tasakaal ja sama kehtib ka S\u00f5naveebi \u00f6kos\u00fcsteemis. \u00dcldkeelt esindava EKI \u00fchends\u00f5nastiku k\u00f5rval on S\u00f5naveebis umbes 150 erialas\u00f5nastikku<\/a>, mille koostajad seisavad head selle eest, et eesti keeles saaks r\u00e4\u00e4kida t\u00e4pselt ja tabavalt nii juuksurit\u00f6\u00f6st, materjalitehnikast kui ka skeemiteraapiast. Igal erialas\u00f5nastikul on S\u00f5naveebis oma koduleht, kus on seni saanud sirvida k\u00f5iki termineid ja kus n\u00fc\u00fcd saab ka uurida, milliste m\u00f5istete kallal on koostajad viimati t\u00f6\u00f6tanud. Teadust\u00f6\u00f6de kirjutajatele on aga abiks otsingutulemustes leiduv allikaviite nupp, mis komponeerib ja kopeerib korrektse bibliograafilise kirje.<\/p>\n