Eesti on v\u00e4ike riik, kus igas sektoris h\u00e4id inimesi v\u00e4he. See on k\u00fcll \u00fcks p\u00f6\u00f6rduste probleemi p\u00f5hjustest, aga mitte piisav vabandus muuta avalik sektor l\u00e4bis\u00f5iduhooviks, arutleb K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Paar n\u00e4dalat tagasi ilmunud kaitsepolitseiameti aastaraamatus <\/a>mainiti, et viimastel aastatel on riigikaitsega seotud juhtivate ametikohtade puhul m\u00e4rgata nn p\u00f6\u00f6rdukse efekti. See t\u00e4hendab, et riigipoolsete otsustajate ja ettev\u00f5tjate ring on tihedalt l\u00e4bi p\u00f5imunud ning vahetatakse sageli t\u00f6\u00f6kohti avaliku ja erasektori vahel.<\/p>\n Kui endised ametnikud kasutavad varasemal ametikohal saadud infot, kontakte ja m\u00f5juv\u00f5imu uues rollis erasektoris, tekitab see huvide konflikti ja annab ebaausa eelise teatud ettev\u00f5tjatele. See seab ohtu riigi raha ausa kasutamise ja v\u00f5rdse konkurentsi ning v\u00f5ib kahjustada usaldust riigi otsustusprotsesside vastu.<\/p>\n Sama probleem on tegelikult mitmetes valdkondades ja Eesti meediagi on korduvalt ohukohtadele t\u00e4helepanu juhtinud. Aga kaitsesektoris on teema eriti terav, sest kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tted s\u00f5ltuvad riigi tellimustest, riik on peamine klient. Ja suurenenud kaitseinvesteeringud loovad olukorra, kus kaitset\u00f6\u00f6stus areneb ning riigisektoris v\u00e4lja \u00f5petatud ametnikud on hinnatud t\u00f6\u00f6j\u00f5ud erasektoris.<\/p>\n Mujalgi on m\u00e4rgatud, et p\u00f6\u00f6rduste probleem on t\u00f5sine just kaitset\u00f6\u00f6stuses. N\u00e4iteks Transparency Internationali \u00dchendkuningriikide haru kirjutas oma 2023. aastal avaldatud raportis, et kui keskmiselt kolmandik endistest ministritest ja k\u00f5rgematest riigiametnikest asub p\u00e4rast avalikku teenistust t\u00f6\u00f6le ametisse, mis kattub nende varasema vastutusvaldkonnaga, siis kaitsesektori puhul oli see kattuvus koguni 86 protsenti. Briti meedia on just viimastel n\u00e4dalatel reageerinud \u00fcsna valuliselt igasugustele seostele endiste riigit\u00f6\u00f6tajate ja kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete vahel.<\/p>\n Kui m\u00e4rtsis allkirjastas \u00dchendkuningriigi valitsus lepingu ettev\u00f5ttega Leonardo UK, mida esindas tegevjuht, kelle varasem karj\u00e4\u00e4r oli kaitseministeeriumis, peeti seda \u00fcsna r\u00e4igeks p\u00f6\u00f6rdukse efekti n\u00e4iteks.<\/p>\n Olukorrale lisab v\u00fcrtsi, et Briti avaliku teenistuse reeglid keelavad endistel ametnikel teha oma varasematele kolleegidele lobit\u00f6\u00f6d, sealhulgas osaleda l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel lepingu s\u00f5lmimiseks, mis tooks kasu talle endale v\u00f5i tema t\u00f6\u00f6andjale. Nii on ajakirjandus \u00fcha h\u00e4\u00e4lekamalt hakanud n\u00f5udma, et seniseid sanktsioonideta reegleid hakataks j\u00f5ustama koos karistustega, sest suurenevad kaitsekulud tekitavad rohkem kiusatusi.<\/p>\n Eestis sai kaitsepolitseiamet tehtud hoiatuse eest sugeda, sest kellegi hukkam\u00f5istetavat tegu v\u00e4lja ei toodud ning nii \u00fclds\u00f5nalisel tasemel ei ole aru saada, mis on lubatud ja mis mitte. Ja t\u00f5esti, kui selgeid reegleid pole, ei saa ka konkreetsetele inimestele midagi ette heita. Ilmselgelt ei saagi kaitsevaldkonna kompetents tulla meil mujalt kui avalikust sektorist ning kodumaine kaitset\u00f6\u00f6stus vajab seda teadmist.<\/p>\n \u00dche lahendusena viitas kapo jahtumisperioodi kehtestamise v\u00f5imalusele. See t\u00e4hendaks, et teatud aja jooksul ei tohi minna t\u00f6\u00f6le sama valdkonna ettev\u00f5ttesse.<\/p>\n Kui ametnikueetika n\u00f5ukogu paar aastat tagasi p\u00f6\u00f6rduste efektist tulenevat huvide konflikti v\u00e4ltimise juhendit koostama hakkas ning k\u00f5rgemate riigiametnike seisukohti kogus, ei leidnud jahtumisperioodi rakendamise m\u00f5te toetust.<\/p>\n “Kui kandidaat n\u00e4eb, et avalik sektor on tema jaoks ainult ajutine peatuspaik v\u00e4lja\u00f5ppeks ning kontaktide saamiseks, peaks see t\u00f6\u00f6andjale olema punane lipuke.”<\/p>\n Peamiselt kurdeti, et kompensatsiooniks ei oleks raha ning avalikkusele ei suudetaks selliseid kuldseid k\u00e4eraudu \u00e4ra p\u00f5hjendada. Aga t\u00f5rksad oldi ka inimeste karj\u00e4\u00e4rialaste valikute kitsendamise suhtes. Kuna eetikajuhistega ei ole v\u00f5imalik jahtumisperioodi kehtestada ning regulatsioonide v\u00f5i ka selgete kokkulepete koostamise ind puudus, j\u00e4i see teema \u00f5hku.<\/p>\n Eetikan\u00f5ukogu soovitused said keskenduma probleemi teadvustamise olulisusele. Et avalik teenistuja ei v\u00f5i veel ametis olles anda eeliseid potentsiaalsetele t\u00f6\u00f6andjatele oma tulevaste t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste parandamiseks. V\u00f5i et juba v\u00e4rbamisel tuleks juhtida kandidaatide t\u00e4helepanu eetikajuhistele. On olemas ka lobikohtumiste reeglid.<\/p>\n Lisaks klassikalisele jahtumisperioodile, mille erasektoris endine t\u00f6\u00f6andja kinni maksab, on riigis huvide konflikti v\u00e4ltimise meetmete valik tegelikult palju laiem.<\/p>\n Teistes Euroopa riikides ning Euroopa Liidu institutsioonides kasutatakse nii tasustatud kui ka tasustamata jahtumisperioode. Aga samuti on tavap\u00e4rased ametikohaj\u00e4rgsed toimingupiirangud, lobitegevuse keeld. Alustama peaks juba v\u00e4rbamisest. Kui kandidaat n\u00e4eb, et avalik sektor on tema jaoks ainult ajutine peatuspaik v\u00e4lja\u00f5ppeks ning kontaktide saamiseks, peaks see t\u00f6\u00f6andjale olema punane lipuke.<\/p>\n Et oleme v\u00e4ikeriik, kus igas sektoris h\u00e4id inimesi v\u00e4he, on k\u00fcll \u00fcks p\u00f6\u00f6rduste probleemi p\u00f5hjustest, aga mitte piisav vabandus muuta avalik sektor l\u00e4bis\u00f5iduhooviks.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n