{"id":163990,"date":"2026-04-27T13:07:24","date_gmt":"2026-04-27T13:07:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163990\/"},"modified":"2026-04-27T13:07:24","modified_gmt":"2026-04-27T13:07:24","slug":"putini-reziim-vottis-sihikule-reziimitruud-raamatukirjastajad-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/163990\/","title":{"rendered":"Putini re\u017eiim v\u00f5ttis sihikule re\u017eiimitruud raamatukirjastajad | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Esialgu kiletati Venemaa raamatupoodides teisitim\u00f5tlejatest autorite teosed ning m\u00e4rgistati suurte hoiatussiltidega. Peagi hakkasid tsensorid terveid lehek\u00fclgi mustaks v\u00e4rvima. Seej\u00e4rel asus politsei raamatupoodides haaranguid korraldama. Algatati kriminaalasju ning kirjastajad ja toimetajad kanti &#8220;terroristide ja \u00e4\u00e4rmuslaste&#8221; nimekirja.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal viisid aga Moskva julgeolekuteenistused kirjandusmaailma represseerimise uuele tasemele, korraldades haarangu riigi \u00fches suurimas ja m\u00f5jukaimas kirjastuses Eksmos ning pidades l\u00fchikeseks ajaks kinni mitu kirjastuse tippjuhti.<\/p>\n<p>Haarangud kirjastuses toimusid hoolimata juhtkonna eelmise aasta p\u00fc\u00fcetest v\u00f5imudele meele j\u00e4rele olla. P\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse on repressioonid kirjastust\u00f6\u00f6stuse vastu \u00fcha enam s\u00fcvenenud.<\/p>\n<p>&#8220;Inimestel oli kombeks visata nalja, et me elame 1984. aastas,&#8221; kirjutas s\u00f5ltumatu v\u00e4ljaande Vjorstka ajakirjanik eelmisel aastal sotsiaalmeedias, viidates George Orwelli romaanile. &#8220;Tuleb v\u00e4lja, et ka Fahrenheit 451 on siinsamas,&#8221; lisas ta. Ray Bradbury d\u00fcstoopiaklassikas kirjeldatakse maailma, kus raamatuid p\u00f5letatakse ja h\u00e4vitatakse.<\/p>\n<p>Eksmo tegevjuht Jevgeni Kapjev ja veel kolm isikut vabastati neljap\u00e4eval p\u00e4rast kolmep\u00e4evast kinnipidamist s\u00fc\u00fcdistust esitamata, kuid nad on kohustatud olema edasiseks uurimiseks k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n<p>Arvestades, et Eksmo oli v\u00f5imudega koost\u00f6\u00f6d teinud \u2013 eemaldanud autoreid, lubanud raamatuid tsenseerida ja andnud v\u00e4lja Venemaa s\u00f5da \u00fclistavaid patriootlikke n-\u00f6 Z-raamatuid \u2013, m\u00e4rgib see vahejuhtum teisitim\u00f5tlejate mahasurumises uut etappi.<\/p>\n<p>&#8220;See on Eksmo, k\u00f5ige vaiksem ja lojaalsem, alati valmis \u00fclemustele meele j\u00e4rele olema,&#8221; kirjutas vene kirjanik Boriss Akunin, kelle riik on kuulutanud terroristiks ja kes elab v\u00e4lismaal.<\/p>\n<p>&#8220;Vaesekesed kasutasid tehisaru, et riisuda oma raamatutest v\u00e4lja k\u00f5ik riigivastane, v\u00e4rvisid lehek\u00fclgi mustaks ja tr\u00fckkisid hoolsalt (kahjumiga) igasugust Z-pr\u00fcgi \u2013 \u00fches\u00f5naga, andsid endast parima,&#8221; m\u00e4rkis Akunin.<\/p>\n<p>Ometi ei piisanud president Vladimir Putini re\u017eiimile \u00fchestki neist sammudest.<\/p>\n<p>Akunini s\u00f5nul saadab juhtunu teistele karmi hoiatuse. &#8220;Arvan, et n\u00fc\u00fcd liitub kogu kirjastust\u00f6\u00f6stus vaikselt re\u017eiimi salavaenlaste ridadega.&#8221;<\/p>\n<p>Samuti meenutab re\u017eiimi k\u00e4itumine tugevalt n\u00f5ukogude minevikku, mil keelati tuhandeid raamatuid.<\/p>\n<p>Alates 2022. aasta veebruarist, mil Putin andis oma v\u00e4gedele k\u00e4su Ukrainasse tungida, on Kreml kehtestanud range s\u00f5jaaegse tsensuurire\u017eiimi. Repressioonid on peamiselt keskendunud nn v\u00e4lisagentidest autoritele, nagu Akunin, ja s\u00f5jakriitikute raamatutele. Paljud raamatum\u00fc\u00fcjad panid selliste autorite teostele \u00fcmber kaaned, mis varjasid pealkirju.<\/p>\n<p>Venemaa nn LGBT-propaganda seaduste j\u00f5uline karmistamine 2022. aasta detsembris t\u00f5i kaasa peaaegu t\u00e4ieliku keelu ning laiendas oluliselt tsensorite haaret. Aasta hiljem lisandus sellele Venemaa \u00fclemkohtu otsus, milles v\u00e4ideti, et on olemas &#8220;rahvusvaheline LGBT-liikumine&#8221;, mis kuulutati \u00e4\u00e4rmuslikuks.<\/p>\n<p>Seaduse \u00fcheks esimeseks sihtm\u00e4rgiks osutus 2021. aastal ilmunud noorteromaan &#8220;Pioneerisuvi&#8221;. 1980. aastate N\u00f5ukogude Liidus hargnev lugu r\u00e4\u00e4gib kahe noormehe vahelisest suhtest, kes kohtuvad esimest korda suvelaagris. Teos muutus kiiresti menukiks \u2013 2022. aasta esimestel kuudel oli see Venemaal k\u00f5ige loetum ilukirjanduslik raamat.<\/p>\n<p>Sotsiaalkonservatiivsete, s\u00f5da toetavate kultuuritegelaste ja propagandaeliidi survel keelati raamat LGBT-vastastele seadustele viidates ning selle autorid p\u00f5genesid riigist.<\/p>\n<p>P\u00e4rast seda hakkas enesetsensuur riigis laienema. Kirjastused, sealhulgas Eksmo, korjasid lettidelt samasooliste suhete s\u00fc\u017eeeliinide v\u00f5i stseenidega teoseid, n\u00e4iteks romaani &#8220;Kutsu mind oma nimega&#8221;. Ka veebipoed eemaldasid hulgaliselt raamatuid. Sberbankile kuuluv veebikauplus Megamarket k\u00f5rvaldas m\u00fc\u00fcgilt \u00fcle 250 teose, nende seas ka Fjodor Dostojevski ja Stephen Kingi raamatuid.<\/p>\n<p>Lugejad, kes ostsid 2024. aastal homoseksuaalist re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Pier Paolo Pasolini uue elulooraamatu, avastasid, et ligi viiendik tekstist oli paksu musta tindiga tsenseeritud.<\/p>\n<p>J\u00e4tkus ka &#8220;Pioneerisuve&#8221; vastane menetlus. 2025. aastal v\u00f5tsid julgeolekuteenistused sihikule selle v\u00e4ljaandja, Eksmo v\u00e4ikese t\u00fctarettev\u00f5tte Popcorn Books. Mitmele t\u00f6\u00f6tajale esitati kv\u00e4\u00e4rkirjanduse levitamise eest s\u00fc\u00fcdistus \u00e4\u00e4rmusluses ning osa neist paigutati koduaresti.<\/p>\n<p>Eksmo sulges Popcorn Booksi jaanuaris. Ent esmasp\u00e4eval, kui v\u00f5imud peamises kirjastuses l\u00e4biotsimisi tegid ja tippjuhte kinni pidasid, teatasid riiklikud uudisteagentuurid, et need toimingud on Popcorn Booksi juhtumi uusim areng.<\/p>\n<p>Rakendatud on ka muid uusi meetmeid. Raamatuid hakati m\u00e4rgistama sisuhoiatustega n\u00e4iteks narkootikumide kasutamisele viitamise eest \u2013 sellise hoiatuse sai ka Bradbury &#8220;Fahrenheit 451&#8221; v\u00e4rske tr\u00fckk.<\/p>\n<p>Riikliku tsensuuri haarde laienemisele viitab ka asjaolu, et Venemaa uurimiskomitee teatas sel n\u00e4dalal 78-aastase populaarse lastekirjaniku Grigori Osteri teoste uurimisest.<\/p>\n<p>Osteri raamatuid ja luuletusi on Venemaal alates nende ilmumisest 1980. aastatel armastatud satiirilise, musta huumori ja m\u00e4ssumeelse alatooni t\u00f5ttu, mis innustab lapsi iseseisvalt m\u00f5tlema.<\/p>\n<p>Ajaleht Kommersant teatas, et uurimise ajend oli riigiduuma saadiku Maria Butina kaebus. Butina m\u00f5istis hukka raamatute &#8220;h\u00e4vitava sisu&#8221;, mis v\u00f5ib viia &#8220;laste ebaseadusliku k\u00e4itumiseni&#8221;.<\/p>\n<p>M\u00f5nede vaatlejate hinnangul on lakkamatud uued repressiivmeetmed tingitud \u00fcldisest rahulolematusest ja ebakindlusest riigis.<\/p>\n<p>&#8220;Rahva koondumine lipu \u00fcmber on h\u00e4\u00e4bumas. See muutus esmalt masendavaks, seej\u00e4rel v\u00e4sitavaks ja l\u00f5puks \u00e4rritavaks rutiiniks,&#8221; kirjutas poliitikaanal\u00fc\u00fctik Andrei Kolesnikov Novaja Gazeta arvamusloos.<\/p>\n<p>&#8220;Sellest tulenebki igap\u00e4evaelu s\u00fcvenev absurdsus, mida saadavad keelud ja repressioonid,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Kuna riigijuhtidel ei \u00f5nnestu Venemaal elukvaliteeti ja heaolu parandada, ei rahune nad Kolesnikovi s\u00f5nul enne, &#8220;kui on lammutanud k\u00f5ik \u2013 alates poliitiliste repressioonide ohvritele p\u00fcstitatud monumentidest kuni lasteraamatuteni, millel on \u00fcles kasvanud mitu p\u00f5lvkonda&#8221;.<\/p>\n<p>Venemaa kirjaniku Vladimir Sorokini vastu esitatud kaebuste poolest tuntud \u00e4rinaine Olga Uskova kirjutas sotsiaalmeedias ebatavalises ja kiiresti kustutatud postituses, et tunneb s\u00fc\u00fcd Venemaal tsensuuri laienemiseni viinud kampaania algatamise p\u00e4rast.<\/p>\n<p>&#8220;Kahetsen, et alustasin kaks aastat tagasi kampaaniat Sorokini &#8220;P\u00e4randi&#8221; vastu,&#8221; m\u00e4rkis ta praeguseks kustutatud postituses, mille avaldas uuriva ajakirjanduse v\u00e4ljaanne Agents.Media. &#8220;Jah, see on t\u00e4iesti j\u00e4lk raamatuke. Kuid selgub, et meie riigis on ebam\u00f5istlik luua pretsedenti igasugustele keeldudele. \u00c4kitselt ilmuvad v\u00e4lja k\u00f5ikv\u00f5imalikud inimesed, kellele meeldib t\u00f5kkeid p\u00fcstitada, ja nad muudavad olukorra hetkega t\u00e4iesti absurdseks.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Niisiis \u2013 andesta mulle, mu riik! See ei olnud mul kavas,&#8221; lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esialgu kiletati Venemaa raamatupoodides teisitim\u00f5tlejatest autorite teosed ning m\u00e4rgistati suurte hoiatussiltidega. Peagi hakkasid tsensorid terveid lehek\u00fclgi mustaks v\u00e4rvima.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":163991,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[54374,26,27,37,33,35,34,36,76673,31,32,21,28,29,4465,95,19,25,23,24,3769,22,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-163990","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-54374","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-fahrenheit-451","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lgbt","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsensuur","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116476827769343758","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=163990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/163990\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/163991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=163990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=163990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=163990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}