Nimelt on \u00f5igusharidus keskendunud aastak\u00fcmneid kohtupraktika valdamisele, seaduste t\u00f5lgendamisele ja anal\u00fc\u00fctilise m\u00f5tlemise arendamisele. Need oskused on endiselt h\u00e4davajalikud, kuid samas suudab tehisaru seedida tohutut hulka \u00f5igusinfot vaid sekunditega, seades selle v\u00f5imega kahtluse alla n-\u00f6 traditsioonilise tasakaalu juristi teadmiste ja praktiliste oskuste vahel.<\/p>\n
Samal ajal n\u00e4itavad teadusuuringud, et kuigi \u00f5igusteenuste praktika v\u00f5tab tehnoloogia \u00fcsna kiiresti omaks, tuginevad paljude \u00fclikoolide \u00f5igusteaduskonnad<\/a> endiselt traditsioonilistele \u00f5petamismudelitele, mis ei ole t\u00e4ielikult koosk\u00f5las digikeskse \u00f5igusliku maailmaga.*<\/p>\n Juristide traditsioonilised versus uued oskused<\/p>\n Niisiis tuleb \u00f5igusharidust sisuliselt muuta. Pelgalt p\u00e4he\u00f5ppimise asemel oodatakse \u00f5igustudengitelt \u00fcha enam uute p\u00e4devuste arendamist: oskust t\u00f6\u00f6tada tehisaru s\u00fcsteemidega, hinnata kriitiliselt automatiseeritud v\u00e4ljundeid ning m\u00f5ista, kuidas \u00f5igusnormid toimivad digikeskkondades. See peegeldab eriala laiemat muutust.<\/p>\n \u00d5igustehnoloogia ei automatiseeri \u00fcksnes \u00fclesandeid, vaid kujundab p\u00f5hjalikult \u00fcmber nii \u00f5igusteenuste osutamise viisid kui ka juristide rolli selles.<\/p>\n Seega on oluline, et tehisintellekti ei k\u00e4sitleta enam vaid haridusse lisatud t\u00f6\u00f6riistana, vaid \u00fcha enam institutsionaalsete muutuste k\u00e4ivitajana. \u00dclikoolid suhtuvad tehisintellekti \u00fcha enam kui v\u00f5tmetegurisse, mis muudab \u00f5petamismeetodeid, teadust\u00f6\u00f6d ning isegi teadmiste loomise ja hindamise viise. <\/p>\n Eestis, kus digivalitsemine ja e-teenused on h\u00e4sti arenenud, on see \u00fcleminek eriti n\u00e4htav, sest \u00f5igusharidus p\u00f5imub \u00fcha tihedamalt tehnoloogiaga ning h\u00e4gustab piire erialade vahel, mis varem olid selgelt eristatud v\u00f5i ei omanud v\u00e4liselt mingeid kokkupuutepunkte.<\/p>\n \u00d5igus kohtub lisaks tehnoloogiale ka kunstiga<\/p>\n \u00dcheks lahenduseks v\u00f5i v\u00f5imaluseks on interdistsiplinaarse \u00f5ppe kasvav t\u00e4htsus. \u00d5igustudengid puutuvad \u00fcha enam kokku tehnoloogia, \u00e4ri ja ka disaini kontseptsioonidega, mis on n\u00fc\u00fcd muutumas kaasaegsest \u00f5iguspraktika lahutamatuteks kaaslasteks. <\/p>\n Suurt t\u00e4helepanu p\u00e4lvib eraldi valdkonnana just \u00f5igusdisain, millest veel m\u00f5ned aastad tagasi v\u00e4he teati, aga mille peamine eesm\u00e4rk on muuta \u00fchiskonna \u00f5igusinfo k\u00f5igile elanikele k\u00e4ttesaadavamaks ja ka kasutajas\u00f5bralikumaks. Tehisintellektist juhitud keskkonnas ei ole selgus enam ainult hea kommunikatsiooni k\u00fcsimus, vaid funktsionaalne n\u00f5ue.<\/p>\n Muutuste nihet toetavad ka institutsionaalsed arengud laiemalt. Interdistsiplinaarsed tehisintellektil p\u00f5hinevad algatused toovad n-\u00f6 kokku eri valdkondade ekspertiisi, et lahendada reaalse maailma probleeme ja \u00fchtlasi tutvustada, kuidas toimub liikumine integreerituma ja praktikakesksema (\u00f5igus)hariduse suunas. <\/p>\n