Kui vaadata Eesti kasvuhoonegaaside heite v\u00e4henemist tervikuna, siis on Eesti Euroopa Liidu \u00fclese eesm\u00e4rgi \u2013 v\u00e4hendada 2030. aastaks heidet 1990. aastaga v\u00f5rreldes 55 protsenti \u2013 juba t\u00e4itnud.<\/p>\n
Kuigi Eesti koondn\u00e4itaja on korras, peitub mure selles, et Euroopa Liit on seadnud aastani 2030 eraldi kohustuslikud eesm\u00e4rgid ka konkreetsetele sektoritele ning nende t\u00e4itmist j\u00e4lgib Euroopa Komisjon kullipilgul. Praeguseks on selge, et mitmed sektorid ei suuda neile ettekirjutatud s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamise sihte t\u00e4ita.<\/p>\n
Tuntuim neist on metsa-, maakasutuse muutuse ja maakasutuse sektor (LULUCF), mille eesm\u00e4rgid on Eestile olnud \u00fclej\u00f5uk\u00e4ivad. Kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise p\u00e4rast ootab riiki ilmselt soolane trahv, mille suurus v\u00f5ib ulatuda \u00fcle saja miljoni euro.<\/p>\n
N\u00e4hes, et \u00fcksikud sektorid on selgelt h\u00e4das, on kliimaministeerium koos valitsusega v\u00f5tnud uue suuna: 2030. aastal algava k\u00fcmnendi puhul peab riikidel olema \u00f5igus ise otsustada, millistes sektorites heidet rohkem v\u00e4hendada ja kus on vaja anda rohkem aega.<\/p>\n
Riigikogu keskkonnamisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa) nentis, et valitsus ja ministeerium on j\u00f5udnud l\u00f5puks t\u00f5demuseni, mida sektorid \u00fctlesid juba alguses: LULUCF-i eesm\u00e4rgid ei ole t\u00e4idetavad.<\/p>\n
“Toona vaieldi sellele vastu ja \u00f6eldi, et see on hea plaan ning sellest tuleb kinni pidada. N\u00fc\u00fcd on l\u00e4bi vahekokkuv\u00f5tete j\u00f5utud sinnamaani, kus on selge, et seda ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ita. Kuid ma ei ole kindlasti seda meelt, et see t\u00e4itmatu plaan peaks n\u00fc\u00fcd \u00fcle meie majandusmaastiku laiali m\u00e4\u00e4ritama. Pigem peaks suund olema v\u00e4ga selgelt oma rahvuslike ressursside eest seismisel. N\u00e4iteks p\u00f5levkivi\u00f5li s\u00fcsinikukvoot peaks liikuma koos \u00f5liga asukohariiki ega j\u00e4\u00e4ks meie arvestusse,” m\u00e4rkis Metsoja.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas selgitas, et Eesti eesm\u00e4rk on saavutada j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil suurem paindlikkus.<\/p>\n
“Eesti huvi on, et 2040. aasta eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisel oleks riigil \u00fcks koondhindamine ja otsustusvabadus selle sees,” \u00fctles Remmelgas ERR-ile. Tema s\u00f5nul on kliimapoliitika Euroopas muutumas k\u00fcpsemaks: kui varem lepiti kokku vaid numbrid, siis n\u00fc\u00fcd arutatakse p\u00f5hjalikult, kuidas on neid eesm\u00e4rke \u00fcldse v\u00f5imalik saavutada.<\/p>\n
Remmelgas m\u00e4rkis, et Eesti ei poolda enam ka iga-aastast ranget trajektooride seadmist ega viieaastasi vahe-eesm\u00e4rke.<\/p>\n
“On meetmeid, mille m\u00f5ju v\u00f5ibki avalduda alles pika aja peale. Samuti v\u00f5ib esineda aastaid, kus heide ongi suurem \u2013 olgu p\u00f5hjuseks energiakriis v\u00f5i looduses toimuvad muutused, nagu l\u00f5unapoolsetes riikides suured metsap\u00f5lengud. Selliselt iga-aastaselt v\u00e4ga ranget piiri hoida ei ole m\u00f5istlik. Oluline on vaadata, kuidas me l\u00f5ppeesm\u00e4rgi t\u00e4idame,” \u00fctles Remmelgas.<\/p>\n
Lahe: maailm on muutunud<\/p>\n
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe (Reformierakond) r\u00f5hutas, et soov suurema paindlikkuse j\u00e4rele ei t\u00e4henda kliimaeesm\u00e4rkidest taganemist. Tema s\u00f5nul on maailm alates 2019. aastast, mil Euroopa rohelepe alguse sai, drastiliselt muutunud.<\/p>\n
“Meile on lisandunud julgeolekuoht. Kui rohelepe s\u00fcndis, oli olukord Euroopas hoopis teine,” m\u00e4rkis Lahe. Ta selgitas, et Eesti ei ole oma sooviga \u00fcksi \u2013 sarnast paindlikkust otsivad ka naabrid Soomest ja Rootsist, kus teatud sektorites ei ole heite v\u00e4hendamine l\u00e4inud loodetud tempos.<\/p>\n
“Kliimapoliitika ei tohi olla asi iseenesest, vaid see peab olema seotud k\u00f5ige muuga liikmesriikides, sealhulgas majanduse konkurentsiv\u00f5imega,” m\u00e4rkis Lahe.<\/p>\n
Maran: trahvid vahe-eesm\u00e4rkide eest peavad s\u00e4ilima<\/p>\n
Riigikogu liige Tiit Maran (SDE) hoiatas, et eesm\u00e4rkide h\u00e4gustumine v\u00f5ib avada tee tegevusetusele. “Kui sektoritel puuduvad konkreetsed eesm\u00e4rgid, saavad suuremate hoobadega valdkonnad, n\u00e4iteks metsa- ja turbat\u00f6\u00f6stus, endale soodsamad tingimused v\u00e4lja kaubelda, veeretades kohustused teiste \u00f5lule,” v\u00e4itis Maran.<\/p>\n
Samuti m\u00e4rkis Maran, et ilma siduvate eesm\u00e4rkide ja reaalsete sanktsioonideta muutub kliimapoliitika sisuliselt vabatahtlikuks ning j\u00e4\u00e4b poliitiliste t\u00f5mbetuulte meelevalda, kus iga uus valitsus v\u00f5ib eesm\u00e4rke vastavalt soovile \u00fcmber kujundada.<\/p>\n
“Me peame tajuma kliimamuutuste tegelikku t\u00e4hendust \u00fchiskonnale. See teema on erakordselt keeruline ja veel hullem on, kui sinna juurde tulevad populistlikud segadust tekitavad loosungid,” r\u00f5hutas Maran.<\/p>\n
Maran oli eriti kriitiline vahe-eesm\u00e4rkide ja trahvide kaotamise osas.<\/p>\n
“Miks me neid trahve kardame? Kas me kahtlustame, et me ei t\u00e4ida n\u00f5udeid? Vastus oli ametnikelt ebam\u00e4\u00e4rane. Mina isiklikult ei oska muud t\u00f5lgendust leida, kui et kui eesm\u00e4rkide mittet\u00e4itmisel trahve pole, muutub see t\u00e4iesti vabatahtlikuks. Sisuliselt ei ole siis ei pr\u00e4\u00e4nikut ega piitsa,” t\u00f5des Maran.<\/p>\n
Lahe ei n\u00f5ustunud kriitikaga, nagu muudaks sanktsioonidest loobumine pildi liiga segaseks. “Me teeme ju igal aastal seiret ja teame t\u00e4pselt, kus on probleemid. Ma ei kleebiks Eesti seisukohale k\u00fclge “minnalaskvat” suhtumist, see on vale. Me peame lihtsalt arvestama erinevate kriisidega, mis on \u00fcksteisele lisandunud,” lisas ta.<\/p>\n
Metsoja: arvestusmetoodika vajab vigade parandust<\/p>\n
Andres Metsoja leiab lisaks, et praegune metoodika on eba\u00f5iglane, kuna Eesti kannab vastutust heitmete eest, mis kaasnevad mujal tarbitavate toodetega.<\/p>\n
“Pellet l\u00e4heb Hollandisse, aga kvoot j\u00e4\u00e4b meile. Sama on turbaga \u2013 s\u00fcsinikuheide j\u00e4\u00e4b meie arvestusse. Arvestuse alus tuleb korda teha ja seostada see majandusega: kuhu kaubad liiguvad, sinna seotakse ka s\u00fcsinik,” r\u00f5hutas Metsoja.<\/p>\n
Maran kutsus \u00fcles usaldama s\u00f5ltumatuid institutsioone, kes suudavad valdkonda objektiivselt hinnata. Tema s\u00f5nul l\u00fckatakse ebamugavad otsused praegu tulevikku: “See t\u00e4hendab, et tuleviku otsustajad peavad nende asjadega tegelema, aga siis on see juba palju keerulisem.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui vaadata Eesti kasvuhoonegaaside heite v\u00e4henemist tervikuna, siis on Eesti Euroopa Liidu \u00fclese eesm\u00e4rgi \u2013 v\u00e4hendada 2030. aastaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":127221,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,59966,37,33,35,3239,34,36,15689,2337,31,32,21,15690,18339,1284,28,29,2339,7032,3086,19,12463,25,640,134,9837,392,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-164468","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2-kvoodid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-euroopa-komisjon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heide","tag-kliimapoliitika","tag-konkurentsivoime","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lulucf","tag-maakasutus","tag-metsandus","tag-news","tag-polevkivi","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-rohepoore","tag-susinikuheide","tag-toostus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116479914373300977","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164468","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=164468"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164468\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/127221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=164468"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=164468"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=164468"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}