P\u00e4rnu lennujaama probleemi saab lahendada vaid siis, kui leitakse toimiv lahendus Ruhnu saare \u00fchendusele. \u00dcks v\u00f5imalus selleks k\u00e4ivitada Tallinna\u2013Ruhnu lennuliin. P\u00e4rnu lennujaama rolli peame aga laiemalt \u00fcmber m\u00f5testama, kirjutab Vladimir Svet.<\/p>\n
Tallinna lennujaama mure P\u00e4rnu lennujaamaga on igati p\u00f5hjendatud, kuna tegemist on kuluka taristuga, mille \u00fclalpidamine ei too kaasa piisavat reisijaid ega majanduslikku kasu. Lennujaama roll piirdub praegu sisuliselt Ruhnu \u00fchenduse tagamisega talvekuudel, mil mereliiklus on katkenud ja P\u00e4rnu j\u00e4\u00e4b saare jaoks ainsaks regulaarseks \u00fchenduseks mandriga.<\/p>\n
\u00dchenduse katkemine P\u00e4rnu lennujaamaga t\u00e4hendaks aga lennuliinide suunamist Kuressaare lennujaama v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul Ruhnu saare j\u00e4\u00e4mist talveperioodil isolatsiooni ja m\u00f5lemad variandid p\u00f6\u00f6raksid Ruhnu logistika suuresti pea peale.<\/p>\n
Ainuke t\u00f5siseltv\u00f5etav lahendus sellele probleemile oleks Tallinna\u2013Ruhnu lennuliini avamine: tehniliselt tehtav, kuid eeldaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset dotatsiooni riigi poolt, eelk\u00f5ige k\u00f5rgete k\u00fctusekulude t\u00f5ttu. Siinkohal tuleks aga mainida, et regionaalsed lennud on tegelikult juba praegu suuresti riigi doteeritud. M\u00f5istagi t\u00e4hendaks uus lahendus Ruhnu elanikele suuri muutusi, siiamaani on nende elukorraldus olnud ju eelk\u00f5ige seotud P\u00e4rnumaaga.<\/p>\n
Riigi vaates v\u00f5ivad sellisel lahendusel olla omad plussid. Regionaalse liini doteerimine oleks m\u00e4rksa odavam kui t\u00fchjalt seisva lennujaama avatuna hoidmine. Riiklike teenuste korraldamine Tallinna kaudu v\u00f5ib olla isegi t\u00f5husam kui P\u00e4rnu kaudu. Saare jaoks t\u00e4hendaks see paremat ligip\u00e4\u00e4su pealinna teenustele ning v\u00f5imalust tuua rohkem turiste ka v\u00e4ljaspool suvehooaega.<\/p>\n
M\u00f5istagi tuleb P\u00e4rnu lennujaama olulisust vaadata suuremas kontekstis kui ainult Ruhnu saarega \u00fchenduse tagamine.<\/p>\n
“Arvestades praegust julgeolekuolukorda, oleks riigil ka vastutustundetu m\u00fc\u00fca maha lennujaam.”<\/p>\n
Alles hiljuti \u00c4mari lennubaasi remondi ajal baseerusid seal liitlaste v\u00e4e\u00fcksused ning pole v\u00e4listatud, et selline vajadus tekib ka tulevikus. Ei tohi ka unustada, et l\u00e4hedusse on planeeritud \u00fcks riiklikest kaitseparkidest, mille puhul vahetu ligip\u00e4\u00e4s korralikule lennujaamale m\u00e4ngib olulist rolli. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, oleks riigil ka vastutustundetu m\u00fc\u00fca maha lennujaam, mis tagab nii meile kui ka liitlastele ligip\u00e4\u00e4su riiklikult t\u00e4htsale objektile.\u00a0<\/p>\n
V\u00f5imalik on otsida lennujaamale ajutisi rentnikke v\u00f5i operaatoreid, kes teenindaksid hobilennundust v\u00e4ljaspool Tallinna lennujaama \u00e4rimudelit. Kui see ei \u00f5nnestu, saab kasutuseta j\u00e4\u00e4nud riigivara vajaduse korral konserveerida. Igal juhul on oluline, et riik s\u00e4ilitab kontrolli enda jaoks kriitilise taristu \u00fcle.<\/p>\n
\u00a0P\u00e4rnu lennujaama \u00f5ppetund peaks selgelt meelde tuletama, et lennundus on riskantne \u00e4ri, kus riskid tihti ka realiseeruvad. Riigina \u00f5ppisime seda Estonian Airi ja Nordica puhul, n\u00fc\u00fcd j\u00e4lgime pingsalt l\u00f5unanaabrite seiklusi Air Balticuga. Nagu ka teiste kaasuste puhul, tundus, et P\u00e4rnu lennujaama kohal on taevas pilvitu: kohalikud ettev\u00f5tjad pidid tooma lende, kohalik omavalitsus katma jooksvad kulud ja riik tagama investeeringud. S\u00fcndmusi nagu koroonapandeemia, energiakriis ja s\u00f5da Ukrainas toona ette ei n\u00e4htud.<\/p>\n
Ei pea olema selgeltn\u00e4gija, et teada, kui palju inimesi Eestis elab ja kui piiratud on meie ressursid investeerimiseks, majanduse kasvatamiseks ja \u00fchenduste tagamiseks.<\/p>\n