millest olen varem r\u00e4\u00e4kinud<\/a>.<\/p>\nKui matemaatikas on kaos korra erivorm ja f\u00fc\u00fcsikas on kaootilised s\u00fcsteemid determineeritud, siis poliitikas p\u00fc\u00fcab kaosep\u00f5hisus muuta s\u00fcsteemi olemuslikult ettearvamatuks.<\/p>\n
Vastates k\u00fcsimusele, miks kaosep\u00f5hisus tekkis just praegu ja mitte varem, toob Ep\u0161tein mitu p\u00f5hjust. Esiteks, inforevolutsioon, milles info leviku kiirus \u00fcletab selle m\u00f5testamise kiiruse. J\u00e4rjekindel ideoloogia on neis oludes liiga aeglane ja v\u00f5idab see, kes oskab s\u00fcndmusi tekitada. Kaosep\u00f5hisus on Twitteri-ajastu ideoloogia, t\u00e4htis on mitte m\u00f5te, vaid efekt. Teiseks p\u00f5hjuseks on suurte narratiivide kriis, postmodernism kuulutas metanarratiivide ajastu l\u00f5ppenuks.<\/p>\n
Kaosep\u00f5hisus on v\u00f5imuks saanud postmodernism. Kui pole t\u00f5de, siis v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida \u00fcksk\u00f5ik mida. Kui pole \u00fchiseid v\u00e4\u00e4rtusi, siis v\u00f5idab j\u00f5ud, kui pole tulevikku, on vaid n\u00fc\u00fcdishetk.<\/p>\n
Kaosep\u00f5hisuse parim n\u00e4ide on n\u00fc\u00fcdisajal Venemaa. Ukraina s\u00f5ja eesm\u00e4rgid muutusid korduvalt: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, Donbassi kaitsmine, v\u00f5itlus NATO-ga, ajalooline missioon jne. Kuid siht tegelikult puudub ja selle puudumine on muutunud meetodiks. Tuuma\u00e4hvardused on muutunud rituaaliks, seadusi v\u00f5etakse vastu ja t\u00e4idetakse suvaliselt.<\/p>\n
Seejuures kujuneb v\u00e4lismaailmale suunatud kaosep\u00f5hisus oma elanikkonnale suunatud j\u00e4ikuseks. See on kaosep\u00f5hisuse struktuurne m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatus, v\u00e4list ettearvamatust vaja korvata sisemise monopoliga j\u00f5u kasutamisele. Kaos v\u00e4ljapoole ja raudne kord seespool. Korralagedus on eksportkaup, kord aga siseriiklik vangla. Kaosep\u00f5hisuse rakendajad ei saa lubada kaost oma kodus, muidu kaotavad nad ainsa j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud ressursi, kuuleka elanikkonna.<\/p>\n
Ettearvamatuse osas on silma torganud ka USA praegune administratsioon. Donald Trump on teinud sellest oma v\u00e4lispoliitilise retoorika keskse elemendi. Mulluse aasta l\u00f5puni n\u00e4is Trumpi tehingup\u00f5hisus j\u00e4iga, kuid piiratud kauplemisena \u2013 tollid, liitlaste survestamine, ettearvamatu diplomaatia. T\u00e4navu tekkis mutatsioon, Venetsueela diktaatori Nicol\u00e1s Maduro r\u00f6\u00f6vimist nimetas \u00dcRO peasekret\u00e4r juba ohtlikuks pretsedendiks. Kui see oli vaid j\u00f5uline samm, siis Iraani r\u00fcndamine on juba midagi enamat, kuna s\u00f5da alustati ilma kongressi heakskiiduta ja sel on globaalne m\u00f5ju. Kuid erinevalt kaosep\u00f5hisest poliitikast Trump siiski kaupleb. Vladimir Putinil aga stoppnuppu ei ole.<\/p>\n
Kui kaosep\u00f5hisus purustab institutsioone, siis Trumpi tehingup\u00f5hisus l\u00e4heb neist m\u00f6\u00f6da. Tehingup\u00f5hisus on taktika, kaosep\u00f5hisus aga ontoloogia ehk olemis\u00f5petus. Kuigi nii Trumpi kui ka Putinit v\u00f5ib nimetada rahvusvahelisteks kaosemeistriteks. Kuid kui Putin on turbulentsuse arendaja, siis Trump on sellest kasu l\u00f5ikaja.<\/p>\n
“Droonis\u00f5jas laguneb klassikaline hierarhia, otsuseid langetatakse madalamal tasemel kiiremini, kui v\u00e4ejuhatus reageerida j\u00f5uab. Ja taktika muutub iga p\u00e4ev.”<\/p>\n
Kaosep\u00f5hisus ilmneb ka s\u00f5japidamises. N\u00fc\u00fcdiss\u00f5da on droonide s\u00f5da ja see on mitte ainult tehnoloogiline muutus, vaid ka konflikti kaosep\u00f5hiseks muutumise s\u00fcmptom. Tank on korra relv, massiivne, lineaarne, logistikat ja hierarhiat vajav. Lennuv\u00e4gi on riiklik relv, keeruline s\u00fcsteem, mis vajab infrastruktuuri, v\u00e4lja\u00f5pet, koordineerimist. Droon on aga kaose relv, odav, parves ja ka hajutatult kasutatav, autonomiseeritud. Droonis\u00f5jas laguneb klassikaline hierarhia, otsuseid langetatakse madalamal tasemel kiiremini, kui v\u00e4ejuhatus reageerida j\u00f5uab. Ja taktika muutub iga p\u00e4ev.<\/p>\n
Kui kaose politoloogia kirjeldab re\u017eiimi, siis kaose antropoloogia kirjeldab selle ohvrit ehk inimest, kes elab pidevalt muutuvate n\u00e4itajatega keskkonnas. Moderniaja inimene elas maailmas, kus oli selge, kust miski p\u00e4rineb ja milleni viib. Postmoderni inimene elas t\u00f5lgenduste maailmas, kus samu s\u00fcndmusi v\u00f5is erinevalt m\u00f5ista.<\/p>\n
Kaosep\u00f5hisuse ajastu inimene elab pahameele maailmas, ta reageerib mitte t\u00e4hendusele, vaid t\u00f5ukele, ta ei saa aru, kuid t\u00f5mbleb. Sellest ka n\u00fc\u00fcdisaja ps\u00fchholoogilised n\u00e4htused nagu \u00e4revush\u00e4ired, v\u00f5imetus keskenduda, krooniline v\u00e4simus uudistest. Need on kaosep\u00f5hisuse s\u00fcsteemsed m\u00f5jud, mis h\u00e4vitavad inimese v\u00f5ime pikaajaliseks tegevuseks.<\/p>\n
Kaose traumadel on ootamatu k\u00f5rvalefekt. Seal, kus kaosep\u00f5hisus m\u00f5jub k\u00f5ige tugevamalt, tekivad \u00fchiskondliku enesekorralduse vormid. N\u00e4iteks Ukrainas tekkisid suuragressiooni alguses p\u00e4evadega vabatahtlike v\u00f5rgustikud, mis katsid armee varustamisel tekkinud kriitilised puudused. Vastus kaosele tekib selle enese sees, mitte tagasip\u00f6\u00f6rdumisena kaotatud korra juurde, vaid uue, k\u00f5rgemal tasemel tegevuskorraldusena.<\/p>\n
Neis protsessides v\u00f5ib suurt ja seni veel tajumata rolli etendada tehisaru. Mitte kui kaose instrument, vaid kui uus organiseerumise vahend. See v\u00f5imaldab struktureerida infovooge, jagada infotuvastust reaalajas, aidata otsuste langetamisel oludes, kus inimene infohulgas upub.<\/p>\n
Mida kauem \u00fchiskond kaose surve alla elab, seda tugevam saab olema n\u00f5udlus uute koordineerimisvormide, uute m\u00f5tlemisviiside ja kiirelt tegutsemise v\u00f5imaluste j\u00e4rele. Kaosest tekib mitte ainult hirm, vaid ka uus v\u00f5ime enesekorralduseks.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jutu ajendiks on vene-ameerika m\u00f5tleja ja esseisti Mihhail Ep\u0161teini Radio Svoboda kodulehel ilmunud kirjutis, milles ta esitab m\u00f5ttek\u00e4igu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,6408,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,26010,77034,28,29,95,77033,19,25,814,23,24,22,325,20,96,30,2511,661,92,93,94],"class_list":["post-164771","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-droonisoda","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-kaos","tag-kaosepohisus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mihhail-epstein","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116481857020281064","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=164771"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164771\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=164771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=164771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=164771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}