Alates 4. aprillist puudub Euroopa Liidus selge \u00f5iguslik alus eras\u00f5numite massiliseks l\u00e4bivaatamiseks. Erand, mis seda lubas, on kustunud, aga suured tehnoloogiaettev\u00f5tted on teatanud, et j\u00e4tkavad eras\u00f5numite l\u00e4bivaatamist. Euroopas j\u00e4tkub vaidlus chat control’i \u00fcle, kirjutavad Priit Raag ja Carri Ginter.<\/p>\n
V\u00f5itlus privaatsuse p\u00e4rast on Euroopa Liidu tasandil aktuaalne. Euroopa Parlament l\u00fckkas 26. m\u00e4rtsil tagasi chat control 1.0 pikendamise 228 poolt ja 311 vastu h\u00e4\u00e4lega. See ajutine erand “lubas” Google’il, Metal ja teistel teenusepakkujatel laste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise vastase v\u00f5itluse nimel meie k\u00f5igi eras\u00f5numeid automaatselt l\u00e4bi vaadata ja kahtluse korral ka inimsilmaga kontrollida.<\/p>\n
Reegel aegus 3. aprillil ja EL seda ei pikendanud. See on oluline v\u00f5it eurooplaste s\u00f5numisaladuse kaitsele. Paraku j\u00e4tkuvad kohe juba samal teemal chat control 2.0 m\u00e4\u00e4ruse arutlused.<\/p>\n
Miks kogu m\u00e4\u00e4rus l\u00e4bi kukkus?<\/p>\n
Algne ettepanek oli pikendada j\u00e4lgimismehhanismi 2028. aasta aprillini. Enne l\u00f5pph\u00e4\u00e4letust toimus aga sisuline arutelu selle \u00fcle, millistel tingimustel \u00fcldse tohib inimeste eras\u00f5numeid l\u00e4bi vaadata. Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta kaitseb nii eraelu ja suhtluse puutumatust (artikkel 7) kui ka isikuandmeid (artikkel 8). Chat control’i kontekstis t\u00e4hendab see, et s\u00f5numite skaneerimine on isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine ning k\u00f5igi kasutajate suhtluse massiline anal\u00fc\u00fcsimine kujutab endast v\u00e4ga t\u00f5sist p\u00f5hi\u00f5iguste riivet.<\/p>\n
\u00dche ettepanekuna pakuti, et inimsilm v\u00f5iks s\u00f5numeid n\u00e4ha \u00fcksnes kohtu loal. See oleks toonud s\u00fcsteemi tagasi tavap\u00e4rase \u00f5iguskaitse loogika juurde, kus on vajalik konkreetne kahtlus, kohtu kontroll ja sihitud sekkumine.<\/p>\n
Selline l\u00e4henemine oleks olnud oluliselt v\u00e4hem invasiivne inimese \u00f5iguste suhtes. Sellest hoolimata ei saanud kohtu loa n\u00f5ue parlamendi enamuse toetust. Ehk oleks see ka idealistlik, kuiv\u00f5rd Uruguais tegutseva laste kuritarvitaja leidmisel oleks Euroopas tegutseval politseinikul \u00fcsna keeruline Uruguai kohtu luba hankida.<\/p>\n
Euroopa Parlament otsustas siiski piirata j\u00e4lgimise ulatust. N\u00e4iteks lubati \u00fcksnes juba teadaoleva ebaseadusliku materjali tuvastamine nn r\u00e4siv\u00e4\u00e4rtuste alusel. See t\u00e4hendab, et s\u00fcsteem ei anal\u00fc\u00fcsi s\u00f5numite sisu, vaid v\u00f5rdleb s\u00f5numites olevate piltide ja videote r\u00e4siv\u00e4\u00e4rtusi varasemalt tuvastatud ebaseaduslike materjalide omadega. Samuti otsustati pikendada erandit 2028. aasta aprillini.<\/p>\n
“J\u00e4rgmistes aruteludes saavad massj\u00e4lgimise pooldajad alustada sisuliselt puhtalt lehelt ja ei ole seotud juba saavutatud kokkulepetega.”<\/p>\n
L\u00f5pph\u00e4\u00e4letusel l\u00fckati kogu regulatsioon siiski tagasi. Seda tehti erinevatel p\u00f5hjustel. Osa saadikuid seisis p\u00f5him\u00f5tteliselt eras\u00f5numite lausj\u00e4lgimise vastu. Teiste jaoks oli tegemist strateegilise valikuga: kui reeglid oleksid j\u00f5ustunud juba heakskiidetud piirangutega, oleks see olnud m\u00e4\u00e4rav ka l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste j\u00e4rgmistel sammudel. See t\u00e4hendab, et j\u00e4rgmistes aruteludes saavad massj\u00e4lgimise pooldajad alustada sisuliselt puhtalt lehelt ja ei ole seotud juba saavutatud kokkulepetega privaatsuse tagatiste suurendamise kohta.<\/p>\n
Kes eestlastest kaitses s\u00f5numisaladust ja kes mitte?<\/p>\n
Eesti eurosaadikud on meist tihti kaugel ja nende tegemised samuti. Vaatame siis l\u00e4hemalt. Jagunemine oli selge. Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Jana Toom h\u00e4\u00e4letasid j\u00e4rjekindlalt k\u00f5igi s\u00f5numisaladust ja privaatsust kaitsvate muudatuste poolt. Sama selgelt h\u00e4\u00e4letasid nad massj\u00e4lgimise pikendamise vastu. Riho Terras ja J\u00fcri Ratas seevastu “vaba ligip\u00e4\u00e4su” kitsendamist ei toetanud. Nende valikud h\u00e4\u00e4letamisel viitavad pigem kuulumisele sellesse gruppi, kes loodavad uuel ringil kehtestada vabamad k\u00e4ed s\u00f5numite j\u00e4relevalveks.<\/p>\n
Jaak Madison on korduvalt andnud m\u00f5ista, et ta ei toeta eras\u00f5numite massj\u00e4lgimist ja toetab s\u00f5navabadust ja privaatsust. Tema h\u00e4\u00e4letused olid ambivalentsemad. 26. m\u00e4rtsil oli ta vastu nii r\u00e4sip\u00f5hise (IT) piirangu tugevdamisele kui ka kr\u00fcpteerimise kaitsele. Oma Facebooki-lehel selgitas ta, et 11. m\u00e4rtsil h\u00e4\u00e4letati chat control 2.0 ja 26. m\u00e4rtsil chat control 1.0 \u00fcle. Euroopa Parlamendi h\u00e4\u00e4letusprotokollid seda ei kinnita, m\u00f5lemal kuup\u00e4eval h\u00e4\u00e4letati sama eeln\u00f5u \u00fcle, milleks oli ajutise erandi pikendamine. Chat control 2.0 on eraldi eeln\u00f5u, mille \u00fcle kummalgi p\u00e4eval ei h\u00e4\u00e4letatud.<\/p>\n
Seega toetasid riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohta, et eras\u00f5numite lausj\u00e4lgimine on enneolematu privaatsuse riive, Kaljurand, Mikser, Paet ja Toom. V\u00f5imalik, et Terras, Ratas ja Madison h\u00e4\u00e4letasid l\u00e4htuvalt oma fraktsiooni h\u00e4\u00e4letussoovitusest. Sellest hoolimata l\u00e4ksid nende h\u00e4\u00e4led konkreetsetes punktides faktiliselt eras\u00f5numite massj\u00e4lgimist soosima.<\/p>\n
Selle loo tulemusena puudub alates 4. aprillist Euroopa Liidus selge \u00f5iguslik alus eras\u00f5numite massiliseks l\u00e4bivaatamiseks. Erand, mis seda lubas, on kustunud. Sellele vaatamata on suured tehnoloogiaettev\u00f5tted, sealhulgas Google, Meta, Microsoft ja Snap, teatanud, et j\u00e4tkavad eras\u00f5numite l\u00e4bivaatamist, kuigi \u00f5iguslik alus selleks on muutunud ebam\u00e4\u00e4raseks. V\u00e4ljend “legal uncertainty” jookseb l\u00e4bi ka suurte chat’i operaatorite \u00fchisest pressiteatest<\/a>.<\/p>\n Olukord on k\u00f5nekas ja v\u00f5imaldab tuua paralleeli ka Eestiga. Riigikohus leidis 2021. aastal, et sidev\u00f5rkudes metaandmete kogumise kohustuse paragrahv on niiv\u00f5rd p\u00f5hi\u00f5igustega vastuolus, et see tuleb piltlikult \u00f6eldes lugeda meie \u00f5iguskorrast v\u00e4ljaarvatuks. Ometi pole paragrahv seadusest kuhugi kadunud ja sideettev\u00f5tjaid sunnitakse j\u00e4tkuvalt andmeid p\u00f5hiseadusvastase paragrahvi alusel koguma. Privaatsus\u00f5iguse j\u00e4me rikkumine j\u00e4tkub.<\/p>\n Hiljutiste kuulujuttude j\u00e4rgi on Telia vastu alustatud tsiviilasi seoses metaandmete kogumise ebaseaduslikkusega (vastav paragrahv on p\u00f5hiseadusevastaseks tunnistatud).<\/p>\n Probleem pole kaugelt mitte l\u00e4bi<\/p>\n Chat control 2.0 soovib luua eras\u00f5numite l\u00e4bivaatamisele p\u00fcsiva \u00f5igusliku raamistiku. J\u00e4rgmine triloog (ehk EL-i institutsioonide omavahelised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised) toimub mais. Poliitilist kokkulepet loodetakse juuliks.<\/p>\n