![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/1777375928_153_3293377h7149t24.jpg\"\/)
Merike Estna, Eesti paviljoni “Lekkiva taeva maja” saatmine Veneetsia kunstibiennaalile Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nVeneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo r\u00e4\u00e4kis “Vikerhommikus”, et koost\u00f6\u00f6s Ukraina paviljoniga on otsustatud Venemaa osalemise t\u00f5ttu bienaalilt mitte taanduda, vaid oma h\u00e4\u00e4lt veel rohkem v\u00f5imendada.<\/p>\n
9. mail avab Kaasaegse Kunsti Eesti keskus Veneetsia biennaalil Eesti paviljoni Merike Estna v\u00e4ljapanekuga “Lekkiva taeva maja”. N\u00e4itus toimub endises kirikus, millest on t\u00e4na saanud kogukonnakeskus, kus asub laste korvpalliv\u00e4ljak, mida kasutatakse talvel, kui on halb ilm.<\/p>\n
“See kihistus on olnud h\u00e4sti inspireeriv selle ruumi juures,” s\u00f5nas Merike Estna. “Kohe kui me sellesse ruumi astusime, oli meile k\u00f5igile selge, et see on see ruum, kus see n\u00e4itus peaks olema. T\u00e4pselt samamoodi nagu minu t\u00f6\u00f6d on visuaalselt h\u00e4sti kihilised, erinevad m\u00f5tted kuhjuvad \u00fcksteise peale, on selles ruumis arhitektuurilised viited erinevatele tegevustele, mis selles ruumis on toimunud v\u00f5i toimuvad.”<\/p>\n
Eesti paviljoni hakkavad katma 25 000 glasuuritud p\u00f5randaplaati ning kohapeal 22 l\u00f5uendist valmiv monumentaalmaal. Kunstniku s\u00f5nul uurivad m\u00f5lemad teosed, kuidas p\u00e4rast valmimist elus olekusse j\u00e4\u00e4da. N\u00e4iteks omab p\u00f5rand vaataja jaoks l\u00f5putuid vaatenurki, kui selle peale k\u00f5ndida. Maal on aga k\u00f5ige rohkem elus siis, kui see alles s\u00fcnnib. “Seda proovingi selles paviljonis n\u00e4idata, lisaks r\u00f5hutades pigem protsessi olulisust igap\u00e4evas kui ainult v\u00e4\u00e4rtustades l\u00f5pptulemust.”<\/p>\n
Merike Estna, Eesti paviljoni “Lekkiva taeva maja” saatmine Veneetsia kunstibiennaalile Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Hiigelmaali maalib Estna biennaali publiku silme all iga n\u00e4dal kolmap\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani. Kunstniku eelduste kohal saab maal valmis oktoobri keskpaigas. “Aga t\u00e4pne aeg on lahtine vastavalt sellele, kuidas asjad liiguvad ja \u00f5nnestuvad,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Ka maali kavand s\u00fcnnib kohapeal. “Ma ei taha seal ette valmis kavandatud maali teostada, vaid tahan ikkagi, et maal algusest l\u00f5puni paviljonis s\u00fcnniks,” lausus Estna.<\/p>\n
Seda, kuidas pealtvaatajad maalimisprotsessi m\u00f5jutavad, Estna ennustada ei oska. K\u00fcll aga plaanib ta maalides kanda k\u00f5rvaklappe, et muusikat kuulata.<\/p>\n
“Tavaliselt ma kuulan oma stuudios ka muusikat, kui ma maalin. See aitab mul keskenduda ja natukene eralduda oma m\u00f5tteruumi,” s\u00f5nas ta. “Enamasti ma kuulan muusikat, kus ei ole s\u00f5nu. Pigem siis selline helide maailm on mulle loominguliselt hea keskkond. Kuulan palju klassikalist muusikat ja vahel ka techno’t, p\u00e4ris erinevaid asju vastavalt meeleolule.”<\/p>\n
Kuigi loomeprotsess on alles algamas, teab Estna, mida ta publikule \u00f6elda tahab. Lisaks protsessi v\u00e4\u00e4rtustamisele ja liikuvusele on fookuses ka naiskunstnikud, kelle varjatud loomingule on ta varasemates intervjuudes viidanud.<\/p>\n
“Valge l\u00f5uendiga alustamine ongi samas viide ajaloolisele n\u00e4htusele, kus paljud ajaloolised naiskunstnikud, kellelt justkui ei ole s\u00e4ilinud \u00fchtegi nende poolt allkirjastatud t\u00f6\u00f6d, on nii-\u00f6elda kunstnikud ilma t\u00f6\u00f6deta. Samuti alustan paviljonis mina kunstnikuna ilma maalita.”<\/p>\n
Maria Arusoo: meeleolu Veneetsias on poliitiliselt laetud<\/p>\n
Veneetsia biennaali varjutavad poliitilised pinged ja vastasseis, mis on tekkinud genotsiidis s\u00fc\u00fcdistatud Venemaa ja Iisraeli ning Iraani r\u00fcnnanud USA osalemise t\u00f5ttu biennaalil.<\/p>\n
Venemaa osalemise vastu on koondunud 22 Euroopa riiki n\u00f5udes, et biennaali korraldajad Venemaa osaluse eemaldaksid. Korraldajad on sellele vastanud, et kunst on vaba ja kultuurid peavad olema dialoogis. Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo t\u00f5des, et poliitilist pinget on Veneetsias tunda.<\/p>\n
“Seda on alati tunda. Ma laiendaks seda isegi kaugmale. Lisaks sellele, et Veneetsia biennaal on oluline kunstis\u00fcndmus, on see alati ka v\u00e4ga poliitiline s\u00fcndmus, \u00fcksk\u00f5ik mida biennaal \u00f6elda tahab. Biennaal institutsioonina \u00fcritab \u00f6elda, et nemad ei ole poliitilised, aga ilmselgelt on k\u00f5ik poliitiline. Ja me ei r\u00e4\u00e4gi kahjuks \u00fchest agressorriigist. Tegelikult on see meeleolu juba v\u00e4ga mitmel biennaalil olnud v\u00e4ga laetud,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Venemaa osalemise osas on balti riigid omavahel v\u00e4ga aktiivselt suhelnud ja arutlenud, mida ette v\u00f5tta ning kuidas baltlaste ja ukrainlaste h\u00e4\u00e4lt rahvusvahelises kontekstis v\u00f5imendada.<\/p>\n
“On erinevaid seisukohti. Osad \u00fctlevad, et taanduda ja mitte v\u00f5tta biennaalist osa, kui biennaal lubab Venemaad osalema. Me oleme ka Ukraina paviljoni komissari ja kunstilise tiimiga \u00fchenduses ja meie l\u00e4htume nendest, kelle seisukoht on pigem see, et me ei tohi v\u00f5imendada Venemaa tegevust, me ei tohiks taanduda venelaste p\u00e4rast, vaid vastupidi. Me peame tegema oma enda h\u00e4\u00e4le kuuldavaks, enda projektid n\u00e4htavaks ja r\u00e4\u00e4kima Balti riikide ja teiste Ida-Euroopa riikide kunstiprojektidest ja olla sellega rahvusvaheliselt n\u00e4htav ja olla kriitiline ja avatud,” selgitas Arusoo.<\/p>\n
Arusoo t\u00f5i v\u00e4lja, et veel rohkem on esil Iisraeli ja Palestiina konflikt ning kui 2022. aastal v\u00f5tsid Ukraina ja Venemaa osas s\u00f5na pea k\u00f5ik osalejad, siis t\u00e4navu tuleb sellega palju v\u00e4hem inimesi kaasa.<\/p>\n
“See on ka see s\u00f5dade paratamatus, et kui \u00fcks s\u00f5da on piisavalt kaua kestnud ja see ei puuduta sind otseselt, siis sa liigud j\u00e4rgmise teema juurde. Aga seda enam on meie kui Balti riikide roll koos teiste Ida-Euroopa riikidega seista selle eest, et see s\u00f5da ei ununeks \u00e4ra ja nii-\u00f6elda ei normaliseeruks.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo r\u00e4\u00e4kis “Vikerhommikus”, et koost\u00f6\u00f6s Ukraina paviljoniga on otsustatud Venemaa osalemise t\u00f5ttu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":164824,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,69793,10334,19,25,23,24,22,20,56464,30,92,93,94],"class_list":["post-164823","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maria-arusoo","tag-merike-estna","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veneetsia-biennaal","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116482116601472412","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164823","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=164823"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/164823\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/164824"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=164823"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=164823"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=164823"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}