![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3394279hd6e7t24.jpg\"\/)
J\u00e4\u00e4kreostus Unukse k\u00fclas. Autor\/allikas: keskkonnaamet<\/p>\nAprilli alguses teatas keskkonnaamet, et Unukse k\u00fclas \u00fclem\u00f6\u00f6dunud suvel tekkinud masuudireostus sai koristatud ja keskkonnaoht k\u00f5rvaldatud. Ametnikud nendivad, et seni tuleb v\u00e4lja j\u00e4\u00e4kreostuskoldeid, millest riik seni midagi ei teadnud.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Unukse k\u00fclas hakkas 2024. aasta suvel lekkima mahaj\u00e4etud tehasehoone katlamaja masuudimahuti. Reostuskoldest sadakond meetrit eemalt voolab Pada j\u00f5gi, mis on oluline meriforellidele kudepaik. Lekke avastasid kohalikud elanikud, kes teavitasid sellest keskkonnaametit.\u00a0<\/p>\n
Unukse elanik Jaak Lepik r\u00e4\u00e4kis “\u00d6koskoobi” saates, et kohalikud polnud reostust\u00f5rje venimisega rahul. “T\u00f6\u00f6 on tehtud, aga aega v\u00f5ttis kohutavalt. Pinnas, loodus \u2013 see k\u00f5ik on ju tundlik. Nende vastus oli kohe alguses, et ei ole aegkriitiline, aga eks ta vist niimoodi on igal pool mujal ka, et ei ole aegkriitiline. Niimoodi meie riik siis toimib,” kritiseeris Lepik asjaajamise tempot.<\/p>\n
Keskkonnaameti Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa b\u00fcroo j\u00e4relevalveosakonna juhataja K\u00e4thlyn Lizdenis selgitas, et reostuse likvideerimine v\u00f5ttis aega, sest alguses koost\u00f6\u00f6aldis olnud kinnistu omanik ei suutnud t\u00f6id ise l\u00f5pule viia. “Maaomanikule tehti ettekirjutus nende mahutite likvideerimiseks ja ettekirjutuses oli ka alusvanni puhastus. Sellel kinnistul on juriidiline keha, millel ei ole muud kui ainult see kinnistu, siis ei olnud sellel ettev\u00f5ttel ka rahalisi vahendeid, et seda k\u00f5ike teha,” \u00fctles ta.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4kreostus Unukse k\u00fclas. Autor\/allikas: keskkonnaamet<\/p>\n
Ettev\u00f5tte omanikud suutsid eemaldada kaks mahutit, kuid pinnasesse lekkiv alusvann j\u00e4i puhastamata. “Paaril korral m\u00e4\u00e4rati ettev\u00f5ttele ka sunniraha, kuid kui ettev\u00f5te ei toimeta, ei ole sellelt ka sunnirahaks midagi v\u00f5tta. Oht tuli aga \u00e4ra likvideerida, nii et keskkonnaamet k\u00fcsis hinnapakkumised, tegime riigihanke ja selle tulemusel Ragn-Sells koristas,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Keskkonnaametile l\u00e4ksid t\u00f6\u00f6d maksma \u00fcle 60 000 euro. “Ettev\u00f5te on pankrotis ja m\u00e4\u00e4ratud on pankrotihaldur, kellele see n\u00f5ue l\u00e4heb. Ma ei oska \u00f6elda, kas riik selle raha saab v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see maksumaksja kanda,” \u00fctles Lizdenis. Kuigi ei saa olla p\u00e4ris kindel, et pinnas t\u00e4ielikult puhtaks saadi, on see Lizdenisi s\u00f5nul piisavalt puhas ja Pada j\u00f5ele enam ohtu ei kujuta.<\/p>\n
“Meie kogukonna ja Unukese k\u00fcla jaoks on oluline, et see konkreetne reostus siit n\u00fc\u00fcd saab \u00e4ra korjatud, sellep\u00e4rast et ma ei kujuta ette, mis n\u00e4gu see j\u00f5gi oleks olnud kui see masuut oleks k\u00f5ik sinna sisse l\u00e4inud,” s\u00f5nas Jaak Lepik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3394288h8f8at24.jpg\"\/)
J\u00e4\u00e4kreostus Unukse k\u00fclas. Autor\/allikas: keskkonnaamet<\/p>\n
Riik liigub riskip\u00f5hise l\u00e4henemise suunas<\/p>\n
Kliimaministeeriumi veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala selgitas, et Eesti kaardistatud umbes 300 j\u00e4\u00e4kreostusobjekti. Need jagunevad kohaliku ja riikliku t\u00e4htsusega kolleteks, viimaseid on praegu 84. Info j\u00e4\u00e4b registrisse ka p\u00e4rast objekti korrastamist, et s\u00e4ilitada \u00fclevaade tulevikuriskidest.<\/p>\n
“Seiret s\u00fcsteemselt j\u00e4\u00e4kreostusobjektide kohta ei tehta. K\u00fcll aga on meil j\u00e4\u00e4kreostusobjektid loetletud veemajanduskavas koormusallikateks ja siis me nendega selles v\u00f5tmes ikkagi tegeleme,” r\u00e4\u00e4kis Ojala.<\/p>\n
Kuigi suured n\u00f5ukogudeaegsed t\u00f6\u00f6stus- ja militaaralad on riigile teada, leitakse igal aastal v\u00e4iksemaid objekte, mille kohta varem info puudus v\u00f5i mida peeti juba puhtaks. “Probleem on just siis, kui \u00fcllatus tuleb selliselt alalt, kus k\u00f5ik info on olemas, et seal v\u00f5ib reostus olla ja et seda ei ole korda tehtud, aga l\u00e4heb \u00fcle ehitustegevuseks. Kui siis ehitajale on ikkagi \u00fcllatus see, et seal reostus on, kuigi avalik info reostuse kohta oli olemas, siis v\u00f5ib minna kiireks, sest reostus valgub kaevesse ja seda tuleb ruttu t\u00f5kestada. Selliseid olukordi on kahjuks ka,” \u00fctles ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3394276haba9t24.jpg\"\/)
J\u00e4\u00e4kreostus Unukse k\u00fclas. Autor\/allikas: keskkonnaamet<\/p>\n
Ojala nentis, et Eesti keskkonda ei suudeta ilmselt kunagi j\u00e4\u00e4kreostusest t\u00e4ielikult puhastada. “See t\u00e4iesti puhtaks tegemine on natuke nagu Achilleuse v\u00f5idujooks kilpkonnaga. Kui kilpkonnale on antud edumaa, siis iga kord, kui Achilleuse j\u00f5uab punkti, kus kilpkonn on olnud, on kilpkonn j\u00f5udnud juba natuke edasi liikuda,” illustreeris ta olukorra keerukust.<\/p>\n
“Me teeme v\u00e4ga suuri projekte v\u00e4lisrahastusega ja igal aastal rahastame ka p\u00e4ris mitut v\u00e4ikest objekti, ka erasektor teeb t\u00e4iesti ise kinnisvaraarendusega palju asju korda ja \u00fcht-teist v\u00f5ib-olla lahendab ka loodus \u00e4ra. Paraku leiame me objekte ka juurde, saame mingite riskide osas targemaks ja muutume mingite asjade suhtes ettevaatlikumaks, et see maailm areneb,” selgitas ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tulebki \u00f5ppida j\u00e4\u00e4kreostusega elama. Mitmed riigid nii Euroopa Liidus kui ka v\u00e4ljaspool on \u00fcha enam hakanud probleemile l\u00e4henema riskip\u00f5hiselt. “Iga kord ei peagi k\u00f5iki sisaldusi viima alla mingit piirm\u00e4\u00e4ra, vaid pigem vaadata seda, et reostus ei saaks levida edasi vette, et see ei ohustaks elanikkonda ja erinevatel aladel tuleks aktsepteerida ka erinevaid riske,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“Kui mingil alal k\u00f5ik \u00e4ra lahendada, siis see maksumus oleks nii suur, et ei j\u00f5uaks m\u00f5ne teise alaga \u00fcldse tegeleda ja seal j\u00e4\u00e4ksid palju suuremad riskid \u00f5hku. Seet\u00f5ttu on riskip\u00f5hine l\u00e4henemine suund, kuhu poole me kindlasti liigume,” lisas Ojala.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aprilli alguses teatas keskkonnaamet, et Unukse k\u00fclas \u00fclem\u00f6\u00f6dunud suvel tekkinud masuudireostus sai koristatud ja keskkonnaoht k\u00f5rvaldatud. Ametnikud nendivad,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165035,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,77085,304,1452,28,29,76045,19,25,23,24,22,77084,20,30],"class_list":["post-165034","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaakreostus","tag-keskkond","tag-keskkonnaamet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-masuut","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-unukse","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116483080043664856","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165034","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165034"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165034\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165035"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165034"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165034"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165034"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}