{"id":16538,"date":"2025-10-10T16:47:23","date_gmt":"2025-10-10T16:47:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16538\/"},"modified":"2025-10-10T16:47:23","modified_gmt":"2025-10-10T16:47:23","slug":"opioskused-ja-sotsiaal-emotsionaalsed-padevused-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/16538\/","title":{"rendered":"\u00d5pioskused ja sotsiaal-emotsionaalsed p\u00e4devused – Sirp"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eva koolis ei piisa ainult sellest, kui noor \u00f5pib p\u00e4he valemid ja kuup\u00e4evad. Oskus \u00f5ppida, oma emotsioone juhtida ja sihikindlalt eesm\u00e4rke seada on faktiteadmiste omandamise alus. PISA 2022 tulemuste anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Eestis on just \u00f5pioskuste ja enesejuhtimise l\u00f5he \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks osa noori ei j\u00e4tka \u00f5pinguid ega rakenda oma arengupotentsiaali.1 See t\u00e4hendab, et ilma teadliku t\u00e4helepanuta sotsiaal-emotsionaalsetele p\u00e4devustele ja \u00f5pioskustele s\u00fcveneb hariduslik ebav\u00f5rdsus veelgi.<\/p>\n

K\u00f5igepealt arvudest. PISA 2022 j\u00e4rgi t\u00f5usis matemaatika tulemuste erinevus n\u00f5rgema ja kindlustatud sotsiaal-majandusliku taustaga \u00f5pilaste vahel 81 punkti v\u00f5rra. Kusjuures vahe v\u00f5rreldes teiste OECD riikidega kasvas. Eestis on erinevust m\u00e4rgata ka riigikeelest erineva \u00f5ppekeelega koolide tulemustes. Matemaatikas on eesti koolide tulemused 32 punkti ja lugemises 23 punkti v\u00f5rra k\u00f5rgemad.2 M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on t\u00f5ik, et matemaatika \u00f5pitulemused on otseses seoses \u00f5pilase sisemise ja v\u00e4lise motivatsiooniga. Sisemise motivatsiooni toetamine on eriti t\u00e4htis, sest sealt l\u00e4htuvad \u00f5pistrateegiad nagu vigade anal\u00fc\u00fcsimine ja kriitiline m\u00f5tlemine.1 Seet\u00f5ttu tekib olukord, kus teadmiste l\u00f5he ei ole ainus probleem, v\u00e4hemalt sama suur on \u00f5pioskuste l\u00f5he. Eriti selgelt paistis see v\u00e4lja koroonakriisi ajal, kui enim kannatasid madala sotsiaal-majandusliku taustaga \u00f5pilaste motivatsioon ja \u00f5pitulemused.3<\/p>\n

Just madalama sotsiaal-majandusliku taustaga noored on siin k\u00f5ige haavatavamad. N\u00e4iteks kui kodus ei ole \u00f5ppimisnurka, vanemate eeskuju ja tuge, kuidas \u00f5ppida, siis on kooli osa seda vajalikum.4 \u00d5pilane v\u00f5ib olla motiveeritud, kuid ilma oskuseta oma \u00f5ppimist juhtida v\u00f5ib see motivatsioon kiiresti kustuda. On eksitav arvata, et noored ei taha pingutada. Vastupidi \u2013 PISA andmed n\u00e4itavad, et enamik \u00f5pilasi tahab j\u00e4tkata haridusteed (k\u00f5igest 4% vastanutest kavatses piirduda vaid p\u00f5hiharidusega).5 K\u00fcsimus on selles, kas neil noortel on vajalikud oskused.<\/p>\n

Praxis on toonud v\u00e4lja, et \u00f5petajate vaated poistele ja t\u00fcdrukutele vajalike oskuste osas peegeldavad \u00fchiskonna arusaama. \u00dcle poole \u00f5ppijatest on m\u00e4rganud, et \u00f5ppematerjalid sisaldavad soolisi stereot\u00fc\u00fcpe. Samuti tajuvad \u00f5pilased, et poisse peetakse v\u00f5imekamaks reaal- ja t\u00fcdrukuid humanitaarainetes. Selline tendents m\u00f5jutab ka \u00f5pilaste edasisi erialavalikuid, tuues kaasa selle, et segregatsiooniprobleemid on kandunud \u00fclikoolidesse \u2013 \u00fcle 70% tehniliste erialade \u00f5ppuritest on mehed ning humanitaar- ja kunstide valdkonnas \u00fcle 60% naised.6<\/p>\n

Ka PISA 2022 tulemustest n\u00e4htub, et poisid said matemaatikas 6 punkti ja t\u00fcdrukud lugemises 27 punkti v\u00f5rra k\u00f5rgema tulemuse kui vastassugupoole esindajad.2 Siin ei ole p\u00f5hjuseks bioloogilised erinevused, vaid sotsiaalne ja kultuuriline muster, mida on v\u00f5imalik murda ainult siis, kui koole ja \u00f5petajaid hakatakse \u00f5pioskuste teadlikul \u00f5petamisel toetama.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Efektiivseid \u00f5pistrateegiaid peab \u00f5ppima ja harjutama, et nad omaseks saaksid.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Noored Kooli<\/p>\n

Kui noorel puudub keskendumis- ja stressiga toimetulekuoskus, v\u00f5ime eba\u00f5nnestumisest \u00f5ppida, viib see kiirelt kehvade tulemuste ja motivatsiooni languseni, mis omakorda m\u00f5jutab noore otsust koolis j\u00e4tkata. K\u00f5rvaltvaataja v\u00f5ib arvata, et koolitee katkestanud noor ei pinguta piisavalt. Tegelikult ei ole tal raskustest l\u00e4bitulekuks piisavalt oskusi ja tuge. Sageli on arvatud, et \u00f5pioskused kujunevad iseenesest, justkui teadmiste omandamise k\u00f5rvalsaadusena. Kuid efektiivseid \u00f5pistrateegiaid peab samamoodi \u00f5ppima ja harjutama, et nad omaseks saaksid. Nende kasutama \u00f5ppimine v\u00f5tab aega, kuid ilma nendeta ei j\u00f5ua teadmised kohale v\u00f5i ununevad m\u00e4rksa kiiremini. Seejuures saab seda teha ilma \u00f5pilasi (nende \u00f5pitulemuste p\u00f5hjal) tasemer\u00fchmadesse jagamata.<\/p>\n

V\u00e4ga t\u00e4htis on noori \u00f5pi- ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja p\u00e4devuste omandamisel toetada, sest k\u00f5rgemate kognitiivse aktiveerimise n\u00e4itajatega noored j\u00e4tkavad t\u00f5en\u00e4olisemalt haridusteed ka p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist, kujunedes n\u00f5nda ennastjuhtivateks elukestvateks \u00f5ppijateks.1<\/p>\n

\u00d5petaja saab olla see toetaja, kes n\u00e4itab, kuidas uut materjali korrata, kuidas keerulist \u00fclesannet osadeks jagada, kuidas hinnata oma tugevusi-n\u00f5rkusi jms. Just v\u00e4hem kindlustatud taustaga \u00f5pilased v\u00f5idavad k\u00f5ige rohkem, kui kool pakub neile metoodilist tuge \u00f5pioskuste omandamisel, enesejuhtimises ja sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes.7 Siin ei piisa loosungitest. Kui tahame, et \u00f5pilased \u00f5piksid, kuidas \u00f5ppida, on vaja koolidesse ka lisaressurssi \u2013 mentor- ja tugiprogramme8 ning -spetsialiste. Ka \u00f5petajad peavad omandama oskused, kuidas \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00f5pilaste enesejuhtimist teadlikult kujundada. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4b hea m\u00f5te vaid paberile.<\/p>\n

M\u00f5istetav on \u00f5petajate hirm: kui lisakohustusi tuleb juurde, aga ressurssi mitte, siis suureneb \u00fclekoormus. \u00d5pilaste sotsiaal-emotsionaalsete ja \u00f5pioskuste arendamine on investeering, mis v\u00e4hendab hilisemat katkestamist ja v\u00e4ljalangemist.9 Kui \u00f5pilane \u00f5pib varakult, kuidas seada eesm\u00e4rke, oma aega ja ennast juhtida, ei t\u00e4henda iga uus keeruline \u00fclesanne v\u00f5i ootamatu olukord tema jaoks stressirohket kriisi. Heade \u00f5pioskustega noorte sisemine motivatsioon on k\u00f5rgem, see omakorda lihtsustab \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d ja v\u00f5imaldab \u00f5pilastel edusammude \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada. See ei tee k\u00fcll \u00fcle\u00f6\u00f6 \u00f5petajate t\u00f6\u00f6d kergemaks, kuid tegevuskava j\u00e4rgides muudab kooli toimimise sujuvamaks ning \u00f5pilaste tulevikuv\u00e4ljavaated ja valikud mitmek\u00fclgsemaks.<\/p>\n

Me ei saa oodata ideaalset lahendust. Nagu ehitaja ei saa ainult materjalidega midagi p\u00fcsivat luua, ei saa ka \u00f5pilane ainult faktiteadmistele toetuda. Teadmised on kui ehitusmaterjal, \u00f5pioskused ja sotsiaal-emotsionaalsed p\u00e4devused on aga t\u00f6\u00f6riistad, mida ehituseks kasutada. T\u00f6\u00f6riistad ei taga, et kohe valmib pilvel\u00f5hkuja, kuid ilma nendeta ei saa p\u00fcsti isegi lihtsat varjualust.<\/p>\n

Kui tahame v\u00e4hendada hariduslikku ebav\u00f5rdsust ja valmistada noori ette tulevikuks, peame koolis\u00fcsteemis teadmiste k\u00f5rval t\u00f5stma tulipunkti ka \u00f5ppimise ja enesejuhtimise oskused. \u00d5petada tuleb mitte ainult aineid, vaid ka \u00f5ppimist ennast.<\/p>\n

Helina V\u00e4lb on Noored Kooli 15. lennu vilistlane ja valikukoordinaator, Tallinna \u00fclikooli andragoogika magistrant.<\/p>\n

1 Katrin Saks, \u00c4li Leijen, Milline on motivatsiooni ja \u00f5pistrateegiate roll \u00f5piedu saavutamisel? Anal\u00fc\u00fcs PISA 2022 andmete p\u00f5hjal. Tartu \u00fclikool, haridus- ja noorteamet 2025.<\/p>\n

2 PISA 2022 Results, volume I , II. OECD Publishing 2023.<\/p>\n

3 Joanna Sikora, David Rutkowski, PISA 2022 and the Pandemic: The Case of Estonia. In Leslie Rutkowski, David Rutkowski (toim), PISA, Power, and Policy: Lessons from the OECD\u2019s Global Education Survey in Times of Crisis. Springer 2024.<\/p>\n

4 Aune Valk, Madala haridustasemega noored. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu 2016.<\/p>\n

5 Gunda Tire, Helin Puksand, Tiina Kraav, Hannes Jukk, Imbi Henno, Kristina Lindemann, Karin T\u00e4ht, Kenn Konstabel, Birgy Lorenz, Maie Kitsing, PISA 2022 Eesti tulemused: Eesti 15-aastaste \u00f5pilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Haridus- ja teadusministeerium, Tallinn 2023.<\/p>\n

6 Soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse monitooring. Praxis 2021.<\/p>\n

7 John Hattie, Visible Learning: A Synthesis of Over 800 Meta-Analyses Relating to Achievement. Routledge 2009.<\/p>\n

8 vt nt Noored Kooli sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise \u00f5piringid ja ennastjuhtiva \u00f5ppija toetamise \u00f5piringid.<\/p>\n

9 Barry J. Zimmerman, Becoming a Self-Regulated Learner: An Overview. \u2013 Theory Into Practice 2002, 41(2).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eva koolis ei piisa ainult sellest, kui noor \u00f5pib p\u00e4he valemid ja kuup\u00e4evad. Oskus \u00f5ppida, oma emotsioone juhtida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16539,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,406],"class_list":{"0":"post-16538","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haridus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16538"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16538\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}