Uuringud n\u00e4itavad, et Eesti noorte koolir\u00f5\u00f5m v\u00e4heneb j\u00e4rjepidevalt. Samal ajal n\u00f5uab n\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs, et kool harjutaks noori muuhulgas tegema koost\u00f6\u00f6d, kasvataks neis empaatiat ja arendaks teisi sotsiaalseid oskusi. Kui koolimaja arhitektuur uusi ootusi ei toeta, tekivad hariduslike eesm\u00e4rkide ja argise koolikogemuse vahele k\u00e4\u00e4rid.<\/p>\n
Et j\u00f5uda probleemi tuumani, uurib arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant Katrin Koov, kuidas ruum \u00f5pilaste ja \u00f5petajate heaolu m\u00f5jutab. Tema hinnangul napib \u00fchiskonnas laiemat ruumiharidust, mist\u00f5ttu ei oska inimesed f\u00fc\u00fcsilise keskkonna olulisust sageli m\u00e4rgata. Koovi s\u00f5nul parandaks olukorda vaid teadlikkuse kasv: “T\u00e4pselt nii nagu sotsiaalsed suhted, on ka ruumilised suhted v\u00e4ga oluline osa elust ja need m\u00f5jutavad meid, tahame me seda v\u00f5i mitte.”\u00a0<\/p>\n
Modernismist elurikkuseni<\/p>\n
Ruumiline \u00fchetaolisus p\u00e4\u00e4ses Koovi s\u00f5nul arhitektuuris v\u00f5idule modernismi saabumisega n\u00f5ukogude perioodil. Ajalooliselt on arhitektuur alati olnud seotud k\u00fcsimusega kontrollist inimeste \u00fcle ning ehitised on aidanud v\u00f5imustruktuuridel oma poliitikat ellu viia. N\u00f5nda tootis n\u00f5ukogude ideologiseeritud modernism standardiseeritud koolimaju \u00fchetaoliste n\u00f5ukogude inimeste kasvatamiseks.\u00a0 “Koolimaju k\u00e4sitleti eesk\u00e4tt insenertehniliste probleemidena ning unustati \u00e4ra, et elu v\u00f5ib olla palju komplekssem,” selgitas Koov. Nii juhtuski, et k\u00f5igile m\u00f5eldud universaalne ruum ei sobinud l\u00f5puks \u00f5ieti kellelegi.<\/p>\n
Koovi s\u00f5nul tasub v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsida loodusest tuntud p\u00f5him\u00f5tete kaudu. \u00d6koloogias tagavad vastupidavuse ning arengu just liigirikkus, elupaikade mitmekesisus ja \u00fcle\u00fcldine erinevuste paljusus. Sama arusaam hakkab tema hinnangul tasapisi naasma ka arhitektuuri: inimesed vajavad erineva iseloomu, funktsiooni ja meeleoluga ruume, et neil oleks v\u00f5imalik valida, kus ja kuidas \u00f5ppida, t\u00f6\u00f6tada v\u00f5i puhata.<\/p>\n
Kooliarhitektuuris pole see m\u00f5tteviis siiski p\u00e4ris uus. Montessori, Waldorf, Freinet’ ja teised nn alternatiivpedagoogika rajajad katsetasid teistsuguseid \u00f5pikeskkondi juba \u00fcle saja aasta tagasi. P\u00f5hjamaad on olnud oma kooliuuendusega teistele riikidele eeskujuks alates eelmise sajandi 1970. aastatest, kui pedagoogiliste uuenduste k\u00f5rval otsisid sealsed arhitektid uusi ruumit\u00fc\u00fcpe, mis toetaksid paremini \u00f5ppet\u00f6\u00f6 sisu. Praeguseks on sarnane m\u00f5tteviis j\u00f5udnud ka Eesti uutesse riigig\u00fcmnaasiumidesse ja p\u00f5hikoolidesse.<\/p>\n
Paindlik klassiruum ja uued hoiakud<\/p>\n
Hoonete \u00fcldise planeeringu k\u00f5rval vajab sama palju t\u00e4helepanu klassiruum ise. Standardne nelja seina vahele surutud \u00f5pikeskkond ei vasta muutunud arusaamale sellest, kuidas t\u00e4nap\u00e4eva noored \u00f5pivad ja ruumi kasutavad. Eriti puudutab see erivajaduste v\u00f5i keskendumisraskustega \u00f5pilasi, keda m\u00fcra ja pidev teistega koosolemine kurnata v\u00f5ib. Seet\u00f5ttu vajavad nad v\u00f5imalust aeg-ajalt eralduda ja vaiksemas nurgas omaette \u00f5ppida v\u00f5i taastuda.<\/p>\n
Taanis tehtud vaatlused n\u00e4itavad Koovi s\u00f5nul, et erinevaid t\u00f6\u00f6tsoone on v\u00f5imalik luua isegi tavalisse klassiruumi. Kasutada saab astmeid, erineva k\u00f5rgusega laudu, seinaga eraldatud nurki v\u00f5i teisi v\u00e4iksemaid soppe, mis annavad \u00f5pilastele v\u00f5imaluse valida endale sobiv t\u00f6\u00f6koht ja -viis. Selline ruum ei sunni kogu klassi korraga \u00fchtmoodi tegutsema ja v\u00f5imaldab \u00f5petajal tundi m\u00e4rksa paindlikumalt \u00fcles ehitada.<\/p>\n
\u00d5ppeprotsessi m\u00f5jutab ka m\u00f6\u00f6bli paigutus. Kui \u00f5pilased istuvad sirgetes ridades ja vaatavad \u00fcksteise kuklaid, soosib ruum pigem vaikset kuulamist kui omavahelist suhtlust. R\u00fchmadesse paigutatud lauad muudavad aga kogu klassi d\u00fcnaamikat: \u00f5pilased p\u00f6\u00f6ravad n\u00e4od \u00fcksteise poole ning arutlevad rohkem ja teevad enam koost\u00f6\u00f6d. Ka \u00f5petaja positsioon nihkub klassi eest \u00f5pilaste sekka. Ta saab ruumis ringi liikuda, toetada r\u00fchmi ja tegutseda rohkem mentorina.<\/p>\n
Lisaks kujundab ruum seda, kuidas \u00f5pilased koolip\u00e4eva jooksul \u00fcksteisega k\u00e4ituvad. L\u00e4bim\u00f5eldud arhitektuur v\u00f5ib aidata leevendada sotsiaalseid pingeid, v\u00e4hendada sealhulgas koolikiusamist. N\u00e4iteks on n\u00f5ukogudeaegsetes pikkade koridoridega koolimajades rohkelt wc-id, mis asuvad ruumilises tupikus, ja pimedaid keldrigarderoobe, kust noored otsivad rahu ja vaikust. Paraku saavad sellistest eraldatud ruumidest tihti hoopis kiusamispaigad. T\u00e4nap\u00e4evastes hoonetes kavandavad arhitektid sanitaarruumid n\u00e4htavatesse ja k\u00e4idavatesse kohtadesse, kus s\u00e4ilib sotsiaalne kontroll ning ohu korral p\u00e4\u00e4seb ruumist mitmest kohast v\u00e4lja.<\/p>\n
Samas tegutseb enamik Eesti koolidest vanades hoonetes, mida ei kavandatud algusest peale paindlikuks \u00f5ppeks. Suursuguste ajalooliste kivihoonete arhitektuuris peegeldub tugev identiteet, aga ka vana kooli v\u00f5imuhierarhia. Suured kajavad pinnad halvendavad akustikat ja ruumipaigutus v\u00f5ib m\u00f5juda autoritaarselt. Ometi ei ole s\u00e4\u00e4stlik ega m\u00f5istlik k\u00f5iki ajaloolisi koolimaju uutega asendada, sest ka vanu hooneid saab t\u00e4nap\u00e4evase \u00f5ppe tarbeks nutikalt kohandada.<\/p>\n
Sageli algavadki muutused v\u00e4ikestest sammudest. Ka traditsioonilises klassiruumis saab m\u00f6\u00f6blit mitmekesistada, r\u00fchmat\u00f6\u00f6d teisiti korraldada v\u00f5i minna aruteluks hoopis \u00f5ue. “Me ei pea hoonet ilmtingimata \u00fcmber ehitama selleks, et seal teistmoodi tundi l\u00e4bi viia,” nentis Koov. Tema hinnangul vajavad \u00f5petajad eesk\u00e4tt julgustust ja tuge, et nad s\u00f6andaksid proovida loovaid lahendusi.<\/p>\n
Kasutajate h\u00e4\u00e4l ruumiloomesse<\/p>\n
Uute koolimajade puhul on t\u00e4htis, et arhitektid kaasaksid planeerimisse v\u00f5imalikult vara inimesed, kes hakkavad hoonet igap\u00e4evaselt kasutama. Muidu v\u00f5ivad olulised vajadused m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da. N\u00e4iteks said mitmetes uutes koolides \u00f5petajad endale hubased puhkeruumid, ent \u00f5pilased tunnevad endiselt puudust vaiksetest \u00f5ppimise ja pikutamise aladest. Riigihangete ranged raamid ei j\u00e4ta enamasti p\u00f5hjalikuks eelt\u00f6\u00f6ks piisavalt aega, kuid kasutajate vahetu kogemus annaks planeerimisel olulist sisendit.<\/p>\n
Sarnaste ruumimuredega seisavad silmitsi \u00fclikoolid. T\u00e4iskasvanuhariduses on suured, sadakond inimest mahutavad auditooriumid laialt levinud. Fikseeritud istmeread eeldavad, et ruumis viibijad on passiivsed kuulajad. R\u00fchmat\u00f6\u00f6d ja aktiivset arutelu on sellises j\u00e4igas keskkonnas raske korraldada. Seet\u00f5ttu katsetavad ka k\u00f5rgkoolide \u00f5ppej\u00f5ud \u00fcha enam alternatiive — vahetavad ruume, paigutavad toole ringi, t\u00fckeldavad loengud v\u00e4iksemateks aruteludeks ja otsivad viise, kuidas panna tudengeid aktiivsemalt kaasa m\u00f5tlema ja oma m\u00f5tteid jagama.<\/p>\n
Koovi s\u00f5nul on v\u00e4ikesed taktikalised muutused h\u00e4davajalikud, sest ruum m\u00f5jutab otseselt \u00f5ppija heaolu ja vaimset erksust. Kui turvalises ja toetavas keskkonnas \u00f5ppijaid aktiivselt kaasa t\u00f5mmata, muutub ka \u00f5ppimise kogemus nende jaoks t\u00e4henduslikumaks ja v\u00e4\u00e4rtuslikumaks. Arutelukultuur peaks kujunema juba p\u00f5hikoolis, sest vastasel juhul ei teki noortel hiljem harjumust koost\u00f6\u00f6d teha. “K\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tabki asi v\u00e4ikestes gruppides, sest siis ei saa keegi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ja k\u00f5ik saavad s\u00f5na,” lisas arhitekt.<\/p>\n
Koolimaja suunab seega \u00f5ppeprotsessi palju otsesemalt, kui esmapilgul paistab. Ruum m\u00f5jutab keskendumist, koost\u00f6\u00f6d ja turvatunnet ning m\u00e4\u00e4rab suuresti \u00e4ra, milliseid suhteid ja t\u00f6\u00f6viise koolip\u00e4ev soosib. N\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs eeldab seet\u00f5ttu ka teadlikumat suhtumist f\u00fc\u00fcsilisse keskkonda. L\u00e4bim\u00f5eldud kooliruum annab \u00f5pilastele ja \u00f5petajatele rohkem valikuid, toetab erinevaid \u00f5ppimisviise ning aitab kujundada koolist paiga, kus on lihtsam m\u00f5elda, suhelda ja koos tegutseda.<\/p>\n
Katrin Koov r\u00e4\u00e4kis koolir\u00f5\u00f5mu, ruumi ja betooni seostest Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil Tartus.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuringud n\u00e4itavad, et Eesti noorte koolir\u00f5\u00f5m v\u00e4heneb j\u00e4rjepidevalt. Samal ajal n\u00f5uab n\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs, et kool harjutaks noori muuhulgas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165526,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[31966,194,39541,26,27,37,33,35,422,34,36,31,32,406,21,50712,4057,29632,77217,28,29,6679,77218,19,2913,4435,25,47189,23,24,22,20,5894,30],"class_list":["post-165525","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arhitekt","tag-arhitektuur","tag-betoon","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eka","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-katrin-koov","tag-koolid","tag-koolimaja","tag-kooliroom","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maja","tag-montessori","tag-news","tag-oppimine","tag-pohikool","tag-populaarseimad-lood","tag-riigigumnaasium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangla","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116487149501452282","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165525"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165525\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165526"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165525"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165525"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}