{"id":165569,"date":"2026-04-29T09:58:06","date_gmt":"2026-04-29T09:58:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165569\/"},"modified":"2026-04-29T09:58:06","modified_gmt":"2026-04-29T09:58:06","slug":"briti-kolumnist-euroopa-liiduga-taasuhinemine-pole-enam-tabu-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165569\/","title":{"rendered":"Briti kolumnist: Euroopa Liiduga taas\u00fchinemine pole enam tabu | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Nixon toob esmalt esile, et juba eelmisel aastal \u00fctles 56 protsenti brittidest, et nad ei usalda USA-d, mis n\u00e4itab, et kunagine erisuhe Londoni ja Washingtoni vahel<\/a> pole enam endine. “Ja see oli enne, kui USA president \u00e4hvardas oma NATO liitlast, nimetas Briti kuningliku merev\u00e4e lennukikandjaid m\u00e4nguasjadeks<\/a> ja seadis kahtluse alla \u00dchendkuningriigi suver\u00e4\u00e4nsuse Falklandi saarte<\/a> \u00fcle,” lisas ta Euractiv.com-is avaldatud artiklis<\/a>.<\/p>\n

Sellega seoses m\u00e4rkis Nixon, et \u00dchendkuningriigis toimuv avalik arutelu selle \u00fcle, kuidas riik saab end kaitsta v\u00e4lise ohu eest, l\u00e4htugu see siis Venemaalt, Hiinast v\u00f5i n\u00fc\u00fcd ka USA-st, on taaselustanud jutud selle \u00fcle, kas Suurbritannia peaks taas\u00fchinema EL-iga.<\/p>\n

“Kiirus, millega arutelu on liikunud, on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

Kui veel aasta tagasi oli tema s\u00f5nul avalik arutelu Brexiti (\u00dchendkuningriigi EL-ist lahkumise – toim.) kahjulike tagaj\u00e4rgede \u00fcle kogu \u00dchendkuningriigi eliidis praktiliselt tabu, millele k\u00f5ik suuremad parteid ja ametnikud vastu seisid, kartes poliitiliste haavade taasavamist, siis t\u00e4na enam mitte: peaminister ja rahandusminister on m\u00f5lemad pikalt r\u00e4\u00e4kinud Brexiti kahjulikkusest.<\/p>\n

Lahkumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal Briti valitsuses vastavat osakonda (Brexit department) juhtinud riigiteenistuja kirjutas aga eelmisel n\u00e4dalal, et Brexit ei ole toonud kaasa \u00fchtegi v\u00e4idetud kasu ja kutsus \u00fcles arutama selle \u00fcmber p\u00f6\u00f6ramise \u00fcle, kirjeldas kolumnist lisades, et jutud taas\u00fchinemisest on n\u00fc\u00fcd s\u00f5na otseses m\u00f5ttes lehtede esik\u00fclgede teema.<\/p>\n

Avalik arvamus on muutumas<\/p>\n

K\u00fcsitlused n\u00e4itavad avaliku arvamuse nihkumist selles suunas.<\/p>\n

EL-i toetava kampaaniagrupi Best for Britain jaoks l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt toetaks taas\u00fchinemist n\u00fc\u00fcd 53 protsenti valijatest, sealhulgas 25 protsenti lahkumise poolt h\u00e4\u00e4letanutest. Vaid 24 protsenti oli kindlalt EL-i liitumise vastu. Teises k\u00fcsitluses leiti, et 58 protsenti valijatest peab Brexitit veaks, samas kui ainult 30 protsenti peab seda \u00f5igeks otsuseks.<\/p>\n

Lihtne demograafia viitab sellele, et need trendid muutuvad selgemaks, kuna paljud eakad valijad \u2013 kes h\u00e4\u00e4letasid ebaproportsionaalselt lahkumise poolt \u2013 on alates 2016. aastast surnud, samas kui 83 protsenti noortest valijatest toetab taas\u00fchinemist, m\u00e4rkis Nixon.<\/p>\n

“Nende numbrite poliitiliseks mandaadiks muutmine ei ole aga lihtne. \u00dckski suurem partei pole taas\u00fchinemise toetamisele l\u00e4hedalegi j\u00f5udnud ja kaks \u2013 konservatiivid ja Nigel Farage’i juhirtav Reformipartei \u2013 on sellele \u00e4gedalt vastu. K\u00f5ige Euroopa-meelsem partei, liberaaldemokraadid, \u00fctlevad vaid, et toetavad taas\u00fchinemist tolliliidu ja \u00fchtse turuga,” kirjeldas Nixon.<\/p>\n

Samas valitsevad leiboristid ei l\u00e4he isegi nii kaugele, j\u00e4\u00e4des j\u00e4tkuvalt oma 2024. aasta valimisprogrammi punastele joontele: v\u00e4listades taas\u00fchinemise tolliliidu v\u00f5i \u00fchtse turuga ning l\u00fckates tagasi inimeste vaba liikumise taastamise EL-i ja Briti saarte vahel. Selle asemel teevad nad ettepaneku viia \u00dchendkuningriigi eeskirjad EL-i omadega koosk\u00f5lla, lootes sellega tagada parema juurdep\u00e4\u00e4su Euroopa \u00fchtsele turule.<\/p>\n

Euro-meelsed loodavad muutust valimistest<\/p>\n

Nixon m\u00e4rkis, et Briti Euroopa-meelsed loodavad poliitilise maastiku muutumist enne j\u00e4rgmisi \u00fcldvalimisi, mis toimuvad alles 2029. aastal.<\/p>\n

Ta viitas, et seni on peaminister Keir Starmeri paljukiidetud EL-i taask\u00e4ivituse poliitika toonud vaid tagasihoidlikke tulemusi. Selle aasta l\u00f5pus toimuval tippkohtumisel peaksid m\u00f5lemad pooled teatama kokkulepetest toidustandardite ja s\u00fcsinikukvootidega kauplemise osas. \u00dchendkuningriik on juba taas\u00fchinemas Erasmuse \u00fcli\u00f5pilasvahetusprogrammiga, kuid noorte liikuvusleping on takerdunud k\u00fcsimuses, kas EL-i \u00fcli\u00f5pilased peaksid \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolides maksma oma kodumaiseid \u00f5ppemakse \u2013 hind, mida Briti valitsus peab liiga k\u00f5rgeks (kuna Briti \u00f5ppemaksud on enamuse Euroopa riikide omadest m\u00e4rksa suuremad \u2013 toim.).<\/p>\n

Aga isegi sellest piiratud tegevuskavast kaugemale liikumine tundub praegu keeruline, t\u00f5des Nixon. Briti valitsus unistab \u0160veitsi stiilis suhetest EL-iga, mis oleks \u00fcles ehitatud aina uute valdkondlike lepingute s\u00f5lmimisele. Kuid Br\u00fcssel on veendunud, et ei paku Londonile sellist v\u00f5imalust valida ainult endale meelep\u00e4raseid palasid. Ja isegi kui juurdep\u00e4\u00e4s m\u00f5nele valdkonnale on tagatud, v\u00f5ib selle hind mitteliikmele olla lubamatult k\u00f5rge \u2013 nagu \u00dchendkuningriik avastas, kui ta eelmisel aastal EL-i \u00fchise kaitsealase riigihankeprogrammiga liitumiseks pakutud tingimused tagasi l\u00fckkas.<\/p>\n

Pealegi l\u00fckati Brexiti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus kindlalt tagasi lahendused, mis j\u00e4taksid Suurbritannia pelgalt EL-i reeglite j\u00e4rgijaks \u2013 sealhulgas tolliliit v\u00f5i \u00fchtsel turul osalemine. K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et need variandid on v\u00e4hem populaarsed kui EL-iga t\u00e4ielik taasliitumine, mis on t\u00f5end, et avalikkus m\u00f5istab: tegelik valik on kas v\u00f5ta v\u00f5i j\u00e4ta, kirjutas Nixon.<\/p>\n

K\u00fcsimus on selles, kas poliitiline klass m\u00f5istab seda reaalsust enne j\u00e4rgmisi valimisi. Palju v\u00f5ib s\u00f5ltuda Donald Trumpi, Vladimir Putini ja Xi Jinpingi k\u00e4itumisest. \u00dcks asi tundub kindel: Brexitile j\u00e4rgnenud kulud \u2013 mis eelmise aasta range anal\u00fc\u00fcsi kohaselt v\u00f5ivad ulatuda juba kaheksa protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt kasvavad, kuna EL astub samme oma vastupanuv\u00f5ime suurendamiseks ja autonoomia s\u00fcvendamiseks tehnoloogia, energia, kaitse ja rahanduse valdkonnas. Kuna EL kaalub protektsionistlikke meetmeid, n\u00e4iteks “Made in Europe”, v\u00f5ib Suurbritannia silmitsi seista uute kaubandust\u00f5ketega, m\u00e4rkis kommentaator.<\/p>\n

Samal ajal, kui eurooplased otsivad uusi kollektiivkaitse kokkuleppeid, et kompenseerida USA v\u00f5imalikku lahkumist NATO-st, v\u00f5tab EL t\u00f5en\u00e4oliselt suurema rolli maailmajao julgeolekus \u2013 v\u00e4hemalt tulevastes hangetes, mida v\u00f5ib-olla rahastatakse \u00fchise laenuga, kui mitte isegi oma aluslepingu artikli 42.7 vastastikuse kaitse klausli kasutuselev\u00f5tmist. \u00dchendkuningriik j\u00e4tkab loomulikult olulise rolli m\u00e4ngimist igal juhul vabatahtlike ad hoc koalitsioonide kaudu, kuid paljud peavad seda kehvaks asenduseks kohale EL-i laua taga, t\u00f5des Nixon. <\/p>\n

Mis saab Starmeri lahkumisel?<\/p>\n

Kriitiline hetk saabub siis, kui Keir Starmer peaministri kohalt tagandatakse \u2013 v\u00f5ib-olla isegi juba sel aastal, m\u00e4rkis Nixon.<\/p>\n

“Kas uus leiboristide juht, kes vajab kiiresti kasvustrateegiat ja uut narratiivi, tuleb v\u00e4lja manifestiga, milles lubab taas\u00fchineda EL-iga? Paljud peavad seda v\u00f5imalikuks, isegi t\u00f5en\u00e4oliseks, arvestades, et 83 protsenti leiboristidest \u00fctleb, et nad seda soovivad. Ja kui ka teised vasakpoolsed parteid \u2013 koos Walesi ja \u0160oti natsionalistidega \u2013 taas\u00fchinemise omaks v\u00f5tavad, pole v\u00e4listatud, et j\u00e4rgmised valimised v\u00f5ivad tuua parlamendienamuse, mis pooldab s\u00f5naselgelt EL-iga taas\u00fchinemist,” kirjutas Nixon.<\/p>\n

Seega j\u00e4\u00e4ks alles v\u00e4ike k\u00fcsimus uue \u00fchinemislepingu \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste pidamisest ja ehk ka avalikkuse n\u00f5usoleku saamisest referendumil, lisas ta.<\/p>\n

“Kuigi paljud EL-i juhid on r\u00e4\u00e4kinud oma lootustest \u00dchendkuningriigi naasmise suhtes, on Br\u00fcssel kindlasti valmis kokkuleppe s\u00f5lmimisel tugevaid n\u00f5udmisi esitama. Tuleb silmitsi seista poliitiliselt keeruliste kompromissidega, eelk\u00f5ige kulude jagamise, vaba liikumise ja euroala liikmelisuse osas. Miski sellest ei saa olema lihtne. Kuid esimest korda k\u00fcmne aasta jooksul ei tundu see t\u00e4iesti ebat\u00f5en\u00e4oline,” l\u00f5petas Nixon oma kommentaari.<\/p>\n

Simon Nixon on Euractivi kolumnist ja Substackis ilmuva uudiskirja Wealth of Nations v\u00e4ljaandja. Ta keskendub Euroopa majanduspoliitikale ja geo\u00f6konoomikale ning oli aastatel 2013\u20132018 The Wall Street Journali Euroopa peakommentaator.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nixon toob esmalt esile, et juba eelmisel aastal \u00fctles 56 protsenti brittidest, et nad ei usalda USA-d, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165570,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,20229,33857,37,33,35,77228,34,36,31,32,21,993,28,29,95,19,25,77229,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-165569","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-brexit","tag-briti-sisepoliitika","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el-briti-suhted","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keir-starmer","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taasliitumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116487409154230295","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165569","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165569"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165569\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165570"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165569"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165569"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165569"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}