{"id":165618,"date":"2026-04-29T11:04:08","date_gmt":"2026-04-29T11:04:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165618\/"},"modified":"2026-04-29T11:04:08","modified_gmt":"2026-04-29T11:04:08","slug":"imetajate-haistmissusteem-on-arvatust-triibulisem-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165618\/","title":{"rendered":"Imetajate haistmiss\u00fcsteem on arvatust triibulisem | Tervis"},"content":{"rendered":"

USA teadlased l\u00fckkasid kahes<\/a> uues uuringus<\/a> \u00fcmber 30 aastat kehtinud arusaama imetajate haistmiss\u00fcsteemi \u00fclesehitusest. Ilmnes, et haistmisretseptorid ei paikne ninas juhuslikult, vaid paiknevad t\u00e4pse ruumilise mustri j\u00e4rgi. <\/p>\n

Bioloogid on pikalt juurelnud, kuidas suudavad inimesed ja teised loomad miljoneid l\u00f5hnan\u00fcansse eristada. V\u00e4rske uuring annab m\u00f5istatusele geomeetrilise vastuse. Uus haistmiskaart n\u00e4itab, et ninaepiteeli katab tuhandetest kattuvatest triipudest koosnev muster. Iga l\u00f5hna tuvastav rakk teab oma asukohta koes millimeetri murdosa t\u00e4psusega, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Seni on bioloogia\u00f5pikutes kirjutatud, et haistmisepiteel jaguneb vaid m\u00f5neks laiaks piirkonnaks. Arvati, et nende piirkondade sees paiknevad retseptorid suuresti juhuslikult. Karolinska instituudi ps\u00fchholoogi ja neuroteadlase Johan Lundstr\u00f6m uuringus ise ei osalenud, kuid t\u00f5des, et 30 aastat vana mudel n\u00fc\u00fcdseks aegunud. Tema hinnangul l\u00fckkab v\u00e4rske teadust\u00f6\u00f6 \u00fche olulisema haistmismeele korraldust selgitava alustala k\u00f5rvale.<\/p>\n

Ei midagi juhuslikku<\/p>\n

Soovides haistmiss\u00fcsteemi tegelikku olemust m\u00f5ista, uurisid teadlased sadadelt hiirtelt p\u00e4rinevat ligikaudu 5 000 000 neuronit. K\u00f5igepealt kaardistas t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00fcherakulise j\u00e4rjendamise abil aktiivsed haistmisretseptorid. Seej\u00e4rel v\u00f5tsid nad appi ruumilise transkriptoomika. Nad t\u00e4heldasid, et umbes 1100 haistmisretseptorit paiknevad rangelt paika pandud koordinaatidel.<\/p>\n

Tulemustes joonistus v\u00e4lja nina \u00fclaosast alaosani kulgevate kattuvate horisontaalsete triipude v\u00f5rgustik. Uuringu autori ja Harvardi meditsiinikooli neurobioloogi Sandeep Robert Datta s\u00f5nul on igal retseptoril ninas oma kindel ja muutumatu asukoht. Kuna hiire ninas on neid asukohti tuhatkond, moodustabki iga retseptor teistega kattuva triibu. Selline s\u00fcsteemne paigutus tagab, et haistmismeel p\u00fc\u00fcab l\u00f5hnasignaalid kinni juba esimesel kokkupuutel.<\/p>\n

Datta ja kolleegid ei piirdunud vaid ruumilise mustri tuvastamisega. Lisaks kirjeldasid nad bioloogilist mehhanismi, mis taolist korda loob. Autorite s\u00f5nul juhib kindel geenikogum seda, kuidas haistmiskaart loote arengu k\u00e4igus kujuneb. N-\u00f6 triipude tekke eest vastutab eesk\u00e4tt retinoehape: A-vitamiini ainevahetussaadus, mida leidub nina eri osades eri m\u00e4\u00e4ral. Katsete k\u00e4igus muutsid uurijad happe avaldumise hulka, misj\u00e4rel hakkasid neuronid tootma teistsuguseid haistmisretseptoreid.<\/p>\n

Ruumilise transkriptoomika meetodiga tulid triipude k\u00f5rval n\u00e4htavale ka mitu omavahel seotud koordinaattelge. Selgus, et retseptorid paiknevad ninas piki kaht telge: keskelt \u00e4\u00e4rtesse ja alt \u00fcles. Bioloogide kinnitusel tagab niisugune kaheteljeline s\u00fcsteem, et sajad erinevad haistmisn\u00e4rvid asuvad t\u00e4pselt \u00f5iges kohas. T\u00e4nu neile telgedele kohandab iga n\u00e4rvirakk ka oma t\u00e4pset talitlust ninaepiteeli lab\u00fcrindis.<\/p>\n

Geenide avaldumist anal\u00fc\u00fcsides leidis t\u00f6\u00f6r\u00fchm sadu geene, mis aitavad rakkudel oma asukohta m\u00e4\u00e4rata.. Uurimisr\u00fchm loendas kokku 250 geeni, mille aktiivsus muutub vastavalt raku asukohale. Nii ulatuslik geneetiline koost\u00f6\u00f6\u00a0 kinnitab haistmiss\u00fcsteemi keerukat \u00fclesehitust.<\/p>\n

Hiire nina ristl\u00f5ige mikroskoobi all. Autor\/allikas: Datta Lab<\/p>\n

Milline peaks olema t\u00fcvirakuravi?<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 haare ulatus aga ninast kaugemale: ilmsiks tuli tihe seos perifeerse ja keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi vahel. Sandeep Datta t\u00f6\u00f6r\u00fchm n\u00e4itas, kuidas nina retseptorite kaart peegeldub sarnaste geenide avaldumise mustritena aju haistmissibulas. Paralleelsus meenutab kompimis-, kuulmis- ja n\u00e4gemismeelte kaarte. Johan Lundstr\u00f6mi s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad nii perifeersed retseptorid kui ka aju sama arenguloogika alusel.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kus haistmismeele ruumiline ehitus on teada, otsivad teadlased j\u00e4rgmisena viise, kuidas seda teadmist haistmiskao ravis rakendada. Datta hinnangul m\u00f5jutab leid otseselt haistmismeele taastamist t\u00fcvirakkudega. Tema s\u00f5nul ei piisa enam rakkude s\u00fcstimisest \u00fchte konkreetsesse punkti. T\u00e4ieliku l\u00f5hnataju jaoks peavad uued t\u00fcvirakud h\u00f5ivama ninas k\u00f5ik n-\u00f6 anatoomilised triibud.<\/p>\n

Kuigi uurijad tegid seekord katseid hiirtega, eeldavad nad, et sama s\u00fcsteem on olemas ka inimestel. Praegu otsibki Datta t\u00f6\u00f6r\u00fchm sarnaseid neuronimustreid inimese kudedest. J\u00e4rgmine sammuna tahavad nad\u00a0 sobitada erinevad l\u00f5hnad kindlate retseptorite triipudega. Edukorral sillutab see teed v\u00f5imalikele uutele haistmish\u00e4irete ravimeetoditele.<\/p>\n

Uuringud ilmusid ajakirjas<\/a> Cell<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA teadlased l\u00fckkasid kahes uues uuringus \u00fcmber 30 aastat kehtinud arusaama imetajate haistmiss\u00fcsteemi \u00fclesehitusest. Ilmnes, et haistmisretseptorid ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165619,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6601,26,27,37,33,35,34,36,31,32,12401,12403,21,28,29,12396,77233,77234,12397,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-165618","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haistmine","tag-haistmismeel","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lohn","tag-lohnad","tag-lohnameel","tag-lohnataju","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116487668831920193","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165618","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165618"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165618\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}