{"id":165636,"date":"2026-04-29T11:26:13","date_gmt":"2026-04-29T11:26:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165636\/"},"modified":"2026-04-29T11:26:13","modified_gmt":"2026-04-29T11:26:13","slug":"2025-aasta-oli-eestis-uks-mootmisajaloo-soojemaid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165636\/","title":{"rendered":"2025. aasta oli Eestis \u00fcks m\u00f5\u00f5tmisajaloo soojemaid"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa kiire soojenemine peegeldub selgelt ka Eesti vaatlusandmetes, teatas <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96879599\/keskkonnaagentuur\" tag-id=\"96879599\">Keskkonnaagentuur<\/a>. 2025. aasta oli Eestis p\u00fcsivaatluste ajaloo \u00fcks soojemaid ja aastakeskmine \u00f5hutemperatuur \u00fcletas normperioodi 1991\u20132020 keskmist 1,6 \u00b0C v\u00f5rra. Aasta oli m\u00f5\u00f5tmisajaloo soojuselt kolmas. <\/p>\n<p>Viis k\u00f5ige soojemat aastat Eesti vaatlusajaloos on esinenud alates 2015. aastast. K\u00f5ige enam on Eestis soojenenud just talved, mis kinnitab ka laiemat Kesk- ja Ida-Euroopa trendi. Samuti sagenevad \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused. 2025. aasta suvi oli n\u00e4iteks Eestis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sajune ning suvine sajuhulk oli meil keskmiselt 299 millimeetrit ehk ligi kolmandiku v\u00f5rra normist suurem. Intensiivsed vihmasajud p\u00f5hjustasid mitmel pool lokaalseid \u00fcleujutusi ning kahjustasid p\u00f5llu- ja aiamaid. Samal ajal registreeriti meil juulis ka kaks kuumalainet.<\/p>\n<p>Kliimamuutuste m\u00f5ju selgelt n\u00e4ha<\/p>\n<p>Keskkonnaagentuuri hinnangul kinnitavad raporti j\u00e4reldused, et <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96850112\/kliimamuutused-1\" tag-id=\"96850112\">kliimamuutused<\/a> ei ole kauge ja abstraktne tulevikumure, vaid Euroopas juba k\u00e4imasolev reaalsus. Kliimamuutused kujundavad \u00fcmber looduskeskkonda, majandust ja igap\u00e4evaelu juba praegu ning Eesti ei j\u00e4\u00e4 neist muutustest kuidagi k\u00f5rvale ega puutumatuks. <\/p>\n<p>\u201eSageli kipume m\u00f5tlema, et kliimamuutused puudutavad eelk\u00f5ige kaugeid piirkondi nagu p\u00f5uast laastatud Aafrika v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslike kuumalainetega silmitsi seisev Aasia. Tegelikkuses n\u00e4eme ka Eestis \u00fcha selgemalt kliimamuutuste m\u00f5ju, sest talved on m\u00e4rgatavalt soojenenud, sagenenud on kuumalained ning kasvab tugevate vihmasadude ja lokaalsete \u00fcleujutuste risk. Meid ja meie l\u00e4hinaabreid Soomes tabas 2025. aastal erakordselt pikk ja intensiivne kuumalaine, mille m\u00f5ju ulatus polaarjooneni. Ehk muutuv kliima kujundab juba praegu meie elu- ja looduskeskkonda ning kohanemine ei ole enam tuleviku k\u00fcsimus, vaid t\u00e4nane vajadus,\u201c \u00fctles Keskkonnaagentuuri direktor <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/73258249\/taimar-ala\" tag-id=\"73258249\">Taimar Ala<\/a>.<\/p>\n<p>Keskkonnaagentuuri hinnangud p\u00f5hinevad pikaajalisel ja ulatuslikul ilma- ning keskkonnaseire andmestikul. Agentuur leiab, et kliimamuutuste leevendamist ja looduse hoidmist tuleks vaadata \u00fchtse tervikuna, sest vastupidavad \u00f6kos\u00fcsteemid nagu metsad, m\u00e4rgalad, rabad ja ranniku\u00f6kos\u00fcsteemid aitavad siduda s\u00fcsinikku, leevendada \u00fcleujutuste m\u00f5ju ning suurendada tervikuna \u00fchiskonna kliimakindlust.<\/p>\n<p>Surve \u00f6kos\u00fcsteemidele<\/p>\n<p>Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koostatud kliimaraport annab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate kliimamuutuste m\u00f5just Euroopa loodusele, \u00fchiskonnale ja majandusele.<\/p>\n<p>Rekordiline kuumalaine ulatus Vahemeremaadest Arktikani, Euroopa merealad registreerisid vaatlusajaloo k\u00f5rgeima pinnatemperatuuri aastakeskmise ning maastikup\u00f5lengud h\u00e4vitasid \u00fcle miljoni hektari maad ehk suurima pindala m\u00f5\u00f5tmiste ajaloos. Samal ajal v\u00e4henes k\u00f5igis Euroopa liustikupiirkondades j\u00e4\u00e4mass ning Gr\u00f6\u00f6nimaa j\u00e4\u00e4kilp kaotas \u00fche aastaga ligi 139 gigatonni j\u00e4\u00e4d.<\/p>\n<p>Raport r\u00f5hutab, et kliimamuutuste m\u00f5ju ulatub ilmastikun\u00e4htustest palju kaugemale, m\u00f5jutades otseselt Euroopa elurikkust ja \u00f6kos\u00fcsteemide toimimist. Mereleitsakud, p\u00f5uad, maastikup\u00f5lengud ja muutuvad sadememustrid avaldavad survet nii maismaa- kui ka mere\u00f6kos\u00fcsteemidele, v\u00e4hendades liikide elupaiku ning n\u00f5rgestades looduse v\u00f5imet kliimamuutustega kohaneda.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120571924\/2025-aasta-oli-eestis-uks-mootmisajaloo-soojemaid\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120571924\/2025-aasta-oli-eestis-uks-mootmisajaloo-soojemaid\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (5)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa kiire soojenemine peegeldub selgelt ka Eesti vaatlusandmetes, teatas Keskkonnaagentuur. 2025. aasta oli Eestis p\u00fcsivaatluste ajaloo \u00fcks soojemaid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165637,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6997,2354,28,29,95,19,21473,25,77239,23,24,22,9731,20,30,92,93,94],"class_list":["post-165636","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnaagentuur","tag-kliimamuutused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-ohutemperatuur","tag-populaarseimad-lood","tag-taimar-ala","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uleujutused","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116487755197658432","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165636","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165636"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165636\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165637"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165636"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165636"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165636"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}