{"id":165659,"date":"2026-04-29T11:49:20","date_gmt":"2026-04-29T11:49:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165659\/"},"modified":"2026-04-29T11:49:20","modified_gmt":"2026-04-29T11:49:20","slug":"inimeste-vaartus-erineb-googlei-reklaamioksjonil-sadu-kordi-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165659\/","title":{"rendered":"Inimeste v\u00e4\u00e4rtus erineb Google’i reklaamioksjonil sadu kordi | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Google’i reklaamioksjonite anal\u00fc\u00fcsist selgub, kuidas ettev\u00f5tjad on teatud inimr\u00fchmadeni j\u00f5udmiseks valmis v\u00e4lja k\u00e4ima sadu kordi rohkem raha. Leid v\u00f5iks tekitada ka k\u00fcsimuse, kas tahame kaubana oma v\u00e4\u00e4rtust teada, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Mida t\u00e4hendab see, kui Google’i sarnane veebiteenus on tasuta? Vastus peaks olema lihtne. Maksab lihtsalt keegi teine. K\u00fcsimus on ainult selles, kes. Paljud on kuulnud amerikanismi, et tasuta asju pole olemas. See on illusioon, kus makstakse oma aja v\u00f5i kaudsemalt rahaga. Levinud on ka t\u00f5demus, et kui sa ei pea m\u00f5ne kauba eest maksma, oled ise kaup. Viimase t\u00e4helepaneku tegi eelmise sajandi 1970. aastatel USA kunstnik Richard Serra, osutamaks, kuidas naiivsed telerit tasuta vaatavad inimesed on kaup, mida vahendab teler reklaamiandjatele.<\/p>\n

Loomulikult oleks huvitav teada, kui palju me siis v\u00e4\u00e4rt oleme. K\u00f5ik s\u00f5ltub, nagu selgub IT-tugiteenuste ettev\u00f5tte Protoni<\/a> l\u00e4biviidud Google’i 2025. aasta reklaamioksjoni andmete anal\u00fc\u00fcsist. T\u00e4psemalt saame tulemustest teada ameeriklastega kauplemise hinna. Sealsest tarbimiskultuurist ja SKP erinevusest tulenevalt pole hinnad meiega otseselt v\u00f5rreldavad, aga mingeid mustreid v\u00f5ib aimata.<\/p>\n

Huvitav on hindade varieeruvus ehk mis teeb kellegi v\u00e4\u00e4rtuslikumaks ja kui suur on inimeste t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtuste erinevus. Lisaks on hea teada, kui mitmesse r\u00fchma tasuta teenuste kasutajaid edasim\u00fc\u00fcgi jaoks pakitakse.<\/p>\n

Viimasele saab vastuse uuringu metoodikast. Anal\u00fc\u00fcsi jaoks koostati \u00fcle 54 000 demograafilise profiili. Reklaamioksjonil tehakse tegelikult kaupa veelgi suurema hulgaga. Igas kimbus on teatud tunnustega ameeriklased ja hinnasilt, mida reklaamijad maksavad, et j\u00f5uda erinevat t\u00fc\u00fcpi l\u00f5pptarbijateni.<\/p>\n

Uuringus m\u00e4\u00e4rati profiilid soo, vanuse, elukoha ja kasutatava arvutiplatvormi p\u00f5hjal. Seej\u00e4rel koostati t\u00fc\u00fcpilised “otsingu arhet\u00fc\u00fcbid”, mis kajastasid vastavalt vanusele ja eluolule realistlikku otsinguk\u00e4itumist. N\u00e4iteks 30-aastane, laste ja pereta mees otsib sagedamini investeerimisv\u00f5imalusi, samas kui 60-aastane teeb t\u00f5en\u00e4olisemalt tervishoiu, toidulisandite ja pensioniga seotud p\u00e4ringuid.<\/p>\n

Uurijad koostasid mitmepalgelise otsinguteenuse kasutajate kataloogi ja rakendasid sellele Google’i reklaami oksjonis\u00fcsteemi hinnaandmeid. Tegu on andmetega, mida reklaamijad maksavad, et j\u00f5uda \u00fche v\u00f5i teise sihtr\u00fchmaliikmeteni.<\/p>\n

Sestap ei kajasta j\u00e4reldused tingimata Google’i teenitud tulu, vaid reklaamijate n\u00f5udlust ja maksimaalset hinda, mida ollakse valmis t\u00e4helepanu nimel kulutama. S\u00f5ltuvalt sellest, kas reklaamija vahendab teenuse v\u00f5i kauba tootjat, v\u00f5ib tegelik hind olla isegi k\u00f5rgem. Seda ei maksa teenuse v\u00f5i kauba valmistaja, vaid see v\u00f5etakse inimestelt, kes arvavad end kasutavat tasuta teenust. Reklaamikulu kajastub l\u00f5puks kaupade ja teenuste hinnas, mida tarbijad maksavad.<\/p>\n

Uuringust selgus, et keskmise ameeriklase aastane t\u00e4helepanu maksab umbes 1605 dollarit. Seevastu Montana osariigis Gallatini maakonnas asuvas populaarses m\u00e4gikuurordis, umbes 53 000 elanikuga Bozemani linnas elava lasteta 35\u201344-aastase lauaarvutit kasutava ja ettev\u00f5tetesse investeerimisotsinguid tegeva mehe t\u00e4helepanu toob aastas 17 929 dollari suuruse reklaamik\u00e4ibe. Arizona osariigis Androidi telefoni kasutava 18\u201324-aastase noore isa, kes teeb v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega otsinguid, t\u00e4helepanu maksab reklaamijale vaid 31 dollarit.<\/p>\n

Seega on ameeriklaste t\u00e4helepanul reklaamiturul kuni 577-kordne erinevus, ehkki m\u00f5lemad kasutavad sama tasuta teenust.<\/p>\n

\u00dchtlasi saame aimu \u00e4rimudeli loogikast. See, kas t\u00e4helepanu eest makstakse k\u00fcmne aastaga 180 000 v\u00f5i 3000 dollarit, osutab sihtr\u00fchmaga tegelemise kasulikkusele. \u00dchtesid t\u00fclitatakse palju ja odavalt ning vastupidi. Arvestatakse ka lastega. Lasteta t\u00e4iskasvanu t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtus on keskmiselt 17 protsenti k\u00f5rgem.<\/p>\n

Kui selgub, et tegu on lapsevanemaga, kukub tema kl\u00f5psu hind ja muutub reklaamide sisu. Lapsevanemate tarbimisv\u00f5ime on piiratum ja etteaimatavam. Neile ei tasu ebatavalisema ja kallima kauba reklaamimisega ressurssi kulutada. Nad n\u00e4evad \u0161ampooni, pesupulbrit, hambapasta ja koolivahendite reklaame.<\/p>\n

Lauaarvuti osutab enamasti kalli ja v\u00f5imsa t\u00f6\u00f6riista omanikule. Selle kasutaja eest makstakse ligemale viis protsenti rohkem kui hea, kuid kokkuhoidliku Androidi telefoniga teabeotsija eest. Apple’i telefon viitab natuke rikkamale sihtr\u00fchmale jne.<\/p>\n

K\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum reklaamikaup on 35-44-aastased. J\u00f5udes kuuek\u00fcmnendatesse eluaastatesse, langeb v\u00e4\u00e4rtus \u00fcle 500 dollari ehk USA keskmisega v\u00f5rreldes umbes kolmandiku. Seda juhul kui ei ela k\u00f5rgema reklaamiv\u00e4\u00e4rtusega paigas, nagu varem mainitud Bozeman, mis on asukohap\u00f5hises hinnakirjas v\u00e4\u00e4rtuselt teisel kohal. P\u00f5llumajanduslik v\u00f5i t\u00f6\u00f6stusrajoon t\u00f5mbab inimesest reklaamisihtm\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rtust alla.<\/p>\n

Meie t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtus rajaneb otsingutele, meie kohta andmeid koguvatele teenustele ja veebiruumi maha j\u00e4etud k\u00fcpsistele. Tasuta teenuses ei m\u00fc\u00fcda end \u00fchekorraga. Loovutame oma t\u00e4helepanu teistele kauplemiseks iga p\u00e4ev mitu korda. Nagu igal turul, ei ole k\u00f5ik ostjad meist v\u00f5rdselt huvitatud. M\u00f5ne t\u00e4helepanu on lihtsalt kallim kui teise oma. Olulisem on k\u00fcsimus, kas tahame oma v\u00e4\u00e4rtust teada?<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Google’i reklaamioksjonite anal\u00fc\u00fcsist selgub, kuidas ettev\u00f5tjad on teatud inimr\u00fchmadeni j\u00f5udmiseks valmis v\u00e4lja k\u00e4ima sadu kordi rohkem raha. Leid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165660,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3024,21,28,29,19,25,12670,23,24,22,20,30],"class_list":["post-165659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-google","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tasuta-asjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116487845584027319","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}