{"id":165907,"date":"2026-04-29T17:10:20","date_gmt":"2026-04-29T17:10:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165907\/"},"modified":"2026-04-29T17:10:20","modified_gmt":"2026-04-29T17:10:20","slug":"arvustus-ka-kirgede-torm-oleks-michael-jacksoni-muusikaga-vaadatav-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/165907\/","title":{"rendered":"Arvustus. Ka “Kirgede torm” oleks Michael Jacksoni muusikaga vaadatav | Film"},"content":{"rendered":"

Kui \u00fcldiselt kipuvad mind igasugused muusikalised eluloofilmid hirmutama, aga kui sai kindlaks, et pikalt hautud Michael Jacksoni eluloofilm saab reaalsuseks, hakkas minu sees ootamatult kumisema pime elevus. J\u00f5mpsikana juhuslikult n\u00e4htud-kuuldud “Thrilleri” ja “Billie Jeani” muusikavideod said nii m\u00e4\u00e4ravaks, et v\u00f5ivad veel \u00fcle 20 aasta hiljemgi elu m\u00f5jutada.<\/p>\n

Nende muusikavideote istutatud seemnest sai vahepeal tegelikult isegi peaaegu haiglane huvi. Ei tea, kas 15 aastat tagasi j\u00e4igi m\u00f5ni Michael Jacksoni teemaline Youtube’i proto-videoessee vaatamata. Eriti huvitavad olid muidugi need, miks Michael Jackson oli v\u00f5i ei olnud illuminaat ja kuidas tema surm oli pikalt ettekavandatud ohverdus-m\u00f5rv.<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga pinnast elevuseks oli, aga samal ajal p\u00fcsis siiski ka ettevaatlikkus muusikaliste biopic’ide suhtes, mis tuleb n\u00fc\u00fcd veel \u00fcles v\u00f5tta ja ekraanile panna t\u00e4naseks nii m\u00fcstilisest, ebareaalsete m\u00f5\u00f5tmetega ja vastuolusid t\u00e4is tegelasest nagu seda popikuningas oli.<\/p>\n

Aga mida l\u00e4hemale filmi n\u00e4gemine j\u00f5udis, seda enam rauges elevus, kuni l\u00f5puks tekkis isegi tunne, et ehk on parem film vaatamata j\u00e4tta. Rohkem v\u00f5i v\u00e4hem p\u00f5rmustavad arvustused (t\u00e4psemalt nende pealkirjad) m\u00e4ngisid seal ka muidugi oma rolli. Tekkis hirm, et suure PR-filmiga hoopis hakatakse Jacksoni, kas siis tumedamat v\u00f5i heledamat hiilgust solberdama ja seda mul pole vaja. Samas saab kuulata Michael Jacksoni lugusid kinok\u00f5laritest! Selle vastu ei saa mul midagi olla. Nii et kui halb see kogemus ikka olla saab.<\/p>\n

Aga solberdamine siiski ette v\u00f5eti. P\u00e4ris kiiresti saab selgeks, et ei vaatagi nii v\u00e4ga \u00fchte eluloofilmi ajaloo suurimast popstaarist, vaid pigem j\u00e4rjekordset sotsmeedia slop-videot. M\u00f5ni veidi p\u00fchendunum kassiomanik oleks nagu oma kiisukesele eluloo v\u00e4lja m\u00f5elnud ja siis videogeneraatorist mingisuguse kompoti v\u00e4lja lasknud. “Nupsu: The Movie”. Samas v\u00f5iks sellise filmiga rahul olla ka m\u00f5ni kunagine Kesk-Aasia v\u00f5i praegune Ida-Euroopa diktaator, kes andis re\u017eiss\u00f6\u00f6rile t\u00e4iesti vabad k\u00e4ed kujutada ennast nii ausalt kui v\u00f5imalik. Ja tulemuseks oleks muidugi see, et see Kesk-Aasia diktaator on p\u00f5him\u00f5tteliselt Jeesus Kristus.<\/p>\n

The Jacksons filmis “Michael” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00f5ik mitte-muusikalised stseenid on lahendatud nagu kella pooleviiene seebikas. Viis-kuus lauset \u00fchel, poolel v\u00f5i mitte \u00fchelgi teemal. Kui midagi kaalul on, siis on “intriig” nendes t\u00fchjades stseenides allajoonitud, bold’i pandud ja siis veel paar punast vilkuvat noolt ekraanile pandud, et sa ikka aru saaksid, et intriig on just nimelt seal. Isa on paha. Michael on hea. Isa tahab Michaelit \u00e4ra kasutada, kuigi on \u00fcritanud terve elu ta tiibu k\u00e4rpida. Michael ei taha lasta ennast \u00e4ra kasutada. Isa on tugev. Michael on n\u00f5rk. Jne, jne.<\/p>\n

Ei ole vahet, kas see oligi nii mustvalge v\u00f5i ei olnud, aga igal juhul tasuks see suhe isegi mustvalgena \u00fche hea filmi huvides m\u00e4ngida v\u00e4lja mitmekihilisemalt kui kassahitis “Nupsu: The Movie”. Eriti kui Michael ja Joe Jackson on p\u00f5him\u00f5tteliselt filmi ainsad p\u00e4ris tegelased paljude episoodiliste karikatuuride vahel (kellest meeldivaim-huvitavam on John Branca ja temaga seotud stseenid).<\/p>\n

Ja kui \u00fchtegi intriigi parajasti ei ole (neid stseene on ka parajalt, kui mitte liiga palju), siis \u017eongleeritakse niisama easter egg’idega v\u00f5i venitatakse v\u00e4lja loojutustamise seisukohalt t\u00e4htsuseid “oh, that’s so Michael!!!”-momente.<\/p>\n

Aga siis, aga siis! Aga siis pannakse sulle lutt suhu, sest hakkab k\u00f5lama \u00fcks ja teine ja kolmas maailma parimatest lugudest. Natuke l\u00e4hikaadreid kurbadest \/ r\u00f5\u00f5msatest n\u00e4gudest mingis toas r\u00e4\u00e4kimas punnitatud dialoogi, mis j\u00e4tab mulje, nagu oleks filmiv\u00f5teteks prinditud kogemata v\u00e4lja stsenaariumi esimene visandlik versioon, ja siis natuke maailma-parimate-lugude-lutti. Ja uuesti ja uuesti. Ja ega lutt suus ei olegi enam midagi kobiseda. Vaatajale kallatakse suhu terve peot\u00e4is muusika-Xanaxeid, et siis uuesti j\u00e4rgmise kooliteatri stseeniga ta \u00fcles k\u00fctta. Korralik karussell.<\/p>\n

Omaette v\u00e4ljakutse oleks muidugi n\u00e4idata ekraanil midagi nii karmi, mille vaatamist ei p\u00e4\u00e4staks taustal k\u00f5lav “Wanna Be Startin’ Somethin'”. Nii et seegi on v\u00e4ikest viisi sohk (heh, pole p\u00e4\u00e4su!). Selles m\u00f5ttes, et kui “Kirgede tormis” k\u00f5laks iga m\u00f5ne stseeni tagant Michael Jacksoni lood, siis oleks ju see ka vaadatav. V\u00e4hemalt vaadatavam kui ilma Michael Jacksoni lugudeta.<\/p>\n

“Michael” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Ja eks olegi Michael Jacksoni “lugu” \u00e4\u00e4retult keeruline kuidagi kokku v\u00f5tta ja \u00fchtede kahetunniste kaante vahele panna. V\u00f5tta t\u00fckkideks lahti Jacksoni v\u00e4ga omamoodi olemus, Jacksonit ennast ja teda \u00fcmbritsenud inimeste reaalsus, selle ebamugavus, ebareaalsus ja h\u00fcperreaalsus ja siis seda lihtsurelikele selgitada k\u00f5lab nagu korralik v\u00e4ljakutse. V\u00f5ib-olla ei olegi seda v\u00f5imalik kinolinale sobivas pikkuses teha.<\/p>\n

Aga kui juba proovida, siis v\u00f5iks seda k\u00f5ike lihtsustada n\u00e4iteks keskendudes p\u00f5hjustele, miks \u00fcldse kohe 17 aastat tagasi surnud Jacksoni eluloofilmi esimesel linastusn\u00e4dalal kinodesse \u00fcle maailma 218 miljonit dollarit tassiti. Ehk siis Jacksoni muusika.<\/p>\n

Aga pika puuga l\u00e4bi aegade edukaima albumi “Thrilleri” valmimisele keskendutakse umbes sama suure kui mitte v\u00e4iksema hoolega kui Jacksoni suhtele oma CGI-ahviga ja popstaari p\u00f6\u00f6rdumatule lapsemeelsusele, mis oma intensiivsuses m\u00f5jus juba ennatliku selgitusena teemadele, mida l\u00f5puks filmis ei k\u00e4sitletudki.<\/p>\n

Aga Quincy Jones ja Michael Jackson koos stuudios n\u00e4iteks “Billie Jeani” lihvimas on ju vist natuke olulisem kui \u0161impansiga Twisteri m\u00e4ngimine? Meenub k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam stseen r\u00e4pigrupp N.W.A. loo jutustanud filmist “Straight Outta Compton”, kus Dr. Dre ja Ice Cube seni b\u00e4ndi metseeni-produtsendina tegutsenud Eazy-E-st r\u00e4ppari teevad ja loo “Boyz-n-the-Hood” s\u00fcnd saigi igaveseks j\u00e4\u00e4dvustatud. “Michaelis” j\u00f5utakse millelegi sarnasele k\u00f5ige l\u00e4hemale sellega, kui tal v\u00e4ikese lapse ja korraks hiljem t\u00e4iskasvanuna palutakse lauldes mitte tantsida. Ja et ta vaatas “Thrilleri” valmimise ajal palju vanu \u00f5udusfilme…<\/p>\n

“Michael” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00f5ik esinemis- ja muusikastseenid on kindlasti filmi k\u00f5ige meeldivam osa ja seda paljuski eespool mainitud p\u00f5hjustel. Imelikult robotlikku juttu ei r\u00e4\u00e4gita ja k\u00f5lavad Michael Jacksoni lood. Need on lahendatud v\u00f5rdlemisi d\u00fcnaamiliselt ja hoogsalt, tuuakse vaatajale v\u00e4ga l\u00e4hedale. Tahaks kohe k\u00f5vemaks keerata, et kinotoolis veel hoogsamalt niheleda \/ tantsida. Oleks v\u00f5inud neid ilma suurema kurtmiseta kaks tundi vaadata ja nende p\u00e4rast kaaluks ehk isegi filmi uuesti vaadata. Aga kas selleks on vaja teha eluloofilm? V\u00f5i \u00fcldse seda lavastada kuidagi? Piisaks vist m\u00f5ne \u00f5nnestunuma Jacksoni kontserdi remasterdamisest ja kinodesse saatmisest.<\/p>\n

Kui see kuidagi oluline, siis Jaafar Jackson saab k\u00f5neledes t\u00f5esti p\u00e4ris h\u00e4sti pihta oma onu heledale h\u00e4\u00e4lele ja v\u00e4idetavalt isegi laulab vahepeal t\u00e4itsa ise, kuigi enamuses kuuleme siiski Michaeli h\u00e4\u00e4lt lindilt. Mingi piirini saab ta pihta ka oma onu maneeridele, olemisele, tantsimisele vist isegi k\u00f5ige t\u00e4psemalt, ja kaugelt, kost\u00fcmeeritult, nii et pool n\u00e4gu on varjatud, on ta t\u00f5esti nagu Michael Jacksoni koopia. Teistes momentides tuleb vaadata ebamugavalt l\u00e4hedalt \u00fclipikka “Su n\u00e4gu k\u00f5lab tuttavalt” osa.<\/p>\n

Film pidigi algselt l\u00f5ppema sellega, et Jackson saab k\u00e4tte oma esimesed pilastuss\u00fc\u00fcdistused. Tootmisfaasi hilises j\u00e4rgus aga avastasid MJ-masina advokaadid, et igasugused viited s\u00fc\u00fcdistajatele on kunagistes kokkulepetes v\u00e4listatud. Jacksoni p\u00e4randi eest hoolitsejad viskasid siis filmi pihta veel miljoneid, et l\u00f5pp teisiti v\u00e4lja m\u00e4ngida ja stseene juurde ja \/ v\u00f5i \u00fcmber filmida.<\/p>\n

Nii et selle asemel l\u00f5peb film hoopis Jacksoni m\u00f5nelauselise vabanemisega oma isa ikkest keset The Jacksonsi viimase tuuri viimast kontserti aastal 1984, siis toimub t\u00e4iesti suvaliselt nelja-aastane h\u00fcpe aastasse 1988, kus Jackson esitab juba Londoni soolokontserdil lugu “Bad”. Ja ongi k\u00f5ik. Ekraanile ilmub k\u00fcll uhkelt s\u00f5num “Tema lugu j\u00e4tkub”, viidates eeldatavasti j\u00e4rgmisele osale ning samal ajal vabandades v\u00e4lja totaalselt l\u00e4bim\u00f5tlemata filmi l\u00f5ppu.<\/p>\n

Filmi l\u00f5petanud loo “Bad” esitus Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Omaette oluline ja huvitav oleks lugeda arvustust inimeselt, kes on s\u00fcndinud n\u00e4iteks Jacksoni surma aegu v\u00f5i sel ajal. Kellel on Jacksoniga olnud minimaalne kokkupuude. Teab lihtsalt, et kunagi on selline kangelane siin samal planeedil ringi k\u00e4inud ja \u00e4kki tunneb raadiost \u00e4ra ka “Billie Jeani”. Sest vaatajale, kes on elu jooksul kogunud piisavalt konteksti ja teadmisi (ja tahtmist \/ valmisolekut), et filmi enda poolt t\u00e4itmata j\u00e4\u00e4nud augud ise \u00e4ra t\u00e4ita, v\u00f5ib ju ekraanil jooksev moodustada natukenegi loogilise terviku.<\/p>\n

Aga ilma selle kontekstita v\u00f5ib t\u00e4iesti vabalt tekkida k\u00fcsimusi, et miks Jackson kuskil m\u00e4nguasjapoes korvpalle allkirjastab, siis emaga kodus teleka ees popkorni s\u00f6\u00f6b, igas kolmandas stseenis, ka juba t\u00e4iskasvanud mehena, Peeter Paani pildiraamatut loeb v\u00f5i jah, oma ahviga(!) Twisterit m\u00e4ngib. Kui seda loeb keegi, kes ei tea Jacksonist midagi, siis v\u00f5tke ette. Kes teab, v\u00f5ib-olla on see Jacksoni-v\u00f5\u00f5rale inimesele hoopis suurep\u00e4rane sissejuhatus.<\/p>\n

\u00dc\u00fcratu kuulsuse teema piirnebki p\u00f5him\u00f5tteliselt stseeniga m\u00e4nguasjapoes ja siis f\u00e4nnidest l\u00e4bi tr\u00fcgimisega. Ometi muutub see ajas Jacksoni juures \u00fcheks huvitavamaks ja pikemas perspektiivis, mis praegusest filmist veel v\u00e4lja j\u00e4i, m\u00e4\u00e4ravamaks asjas tema karj\u00e4\u00e4ris. Huvitavamaks sellep\u00e4rast, et sellisel tasemel kuulsuseid ei pruugigi meie playlist’induvas ja mullistuvas jne-jne maailmas enam tullagi. Sama m\u00fcndi teise k\u00fcljena on ka f\u00e4nnide suhe oma lemmikutega kindlasti muutunud.<\/p>\n

Kui v\u00f5tta l\u00e4him n\u00e4ide t\u00e4nasest p\u00e4evast, Taylor Swift, siis usutavasti on t\u00f5en\u00e4osus, et keegi jalutab temast rahulikult m\u00f6\u00f6da m\u00f5ttega “heh, see oli ju Taylor Swift” ja siis oma p\u00e4evaga j\u00e4tkab, tunduvalt suurem kui Jacksoni puhul. V\u00e4ljaspool USA-d kindlasti. Swifti m\u00fc\u00fcduimal albumil “1989” on “Thrillerini” veel 55 miljonit albumi\u00fchikut minna.<\/p>\n

“Michael” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Loomulikult oli ka inimesi, kelle jaoks Jackson ei olnud cool ja neid, kes oleks m\u00f5nda Facebooki kommentaariumisse lolli m\u00e4ngides kirjutanud, et “oota kas see mingi Michael Jakson \u00fcldse on mingi laulja v\u00e4”, aga m\u00fc\u00fcti Jacksonist see enam ei huvita. Nii et miks mitte lahata oma m\u00fc\u00fcdi- v\u00f5i legendis\u00f5bralikus filmis ka seda m\u00fc\u00fcti, mis laamadest palju huvitavam on.<\/p>\n

Kui m\u00f5nda p\u00e4riselulist tegelast l\u00e4hiajaloost, v\u00f5i ka \u00fcldse ajaloost, on p\u00f5hjust k\u00e4sitleda superkangelase v\u00f5i Jeesusena, siis eks see ju Michael Jackson olla v\u00f5ib. Kui v\u00f5tta Jacksoni diskograafiast n\u00e4iteks “Earth Song”, siis v\u00f5ib ju uskuda, et ta heatahtlikult, aga siiski egomaniakaalselt ja samal ajal naiivselt uskus, et suudab oma muusikaga l\u00f5petada nii p\u00e4tij\u00f5ukude vahelised s\u00f5jad kui ka k\u00f5ik muud maailma h\u00e4dad. Aga selle t\u00f5siseltv\u00f5etavaks k\u00e4sitluseks eluloofilmis v\u00f5iks sellel ettekujutusel olla filmis m\u00f5ni t\u00f5ke, mida \u00fcletada. Midagi, mis selle ettekujutuse proovile paneks. Jackson saab siis t\u00f5estada, et nii ongi.<\/p>\n

Aga kui Jackson filmi l\u00f5puotsas oma turvamehele teatab, et tema saatus on muusikaga maailm p\u00e4\u00e4sta, ehk siis ennast Jeesuseks kuulutab, siis n\u00e4idatakse turvamehe totakalt heldinult naeratust ja k\u00f5ik. Ometi on see ju tegelikult, selles ajahetkes, veel \u00fcpris hullumeelne jutt. V\u00e4hemalt kellelegi v\u00f5iks olla. V\u00f5i olid k\u00f5ik Jacksonit \u00fcmbritsenud inimesed juba selleks hetkeks nii suured pugejad, et ei julgenud midagi \u00f6elda?<\/p>\n

Ei tea, film seda igatahes ei \u00fctle, vaid n\u00e4itab meile Jacksonit igal vabal hetkel lihtsalt niisama “pidalit\u00f5biste” seltsis aega veetmas, samal ajal kui k\u00f5ik tema \u00fcmber peaaegu pisarsilmil vaatavad, kuidas ta \u00fcle vee k\u00f5nnib. Mis paratamatult viib meid ringiga tagasi nii Jeesuse kui ka Kesk-Aasia diktaatori eluloofilmi juurde.<\/p>\n

Jeesus v\u00f5i superkangelane sobib tiitliks h\u00e4sti ka siis, kui vaadata superf\u00e4nnide reaktsiooni filmi negatiivsetele arvustustele, mida nad k\u00e4sitlevad kui r\u00fcnnakut Jacksoni isiku ja legendistaatuse vastu ning korraldavad “k\u00fcberr\u00fcnnakuid” erinevatele platvormidele, kus publik filme hinnata saab.<\/p>\n

Veebilehel Rotten Tomates<\/a> on “Michael” publiku hinnangul (ehk vihale aetud Jacksoni f\u00e4nnide t\u00f6\u00f6 tulemusel) p\u00f5him\u00f5tteliselt saja punkti film. Enam paremini ei saa. Veidike madalam skoor on samal lehek\u00fcljel filmidel nagu “Oppenheimer”, “Dune 2”, “Eelmised elud”. P\u00e4ris korralik segadus. \u00dchelgi neist pole muidugi vahe kriitikute arvustusi koondava skooriga kolmekordne, nagu seda on “Michaelil”.<\/p>\n

“Michael” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Ehk siis superf\u00e4nnide jaoks ongi olulisem “Michael” faktina kui filmina. Jumal t\u00e4natud, et see film \u00fcldse olemas on! Mida ja kuidas seal tehtud on, on t\u00e4iesti ebaoluline! Kui v\u00f5tta keskmise superf\u00e4nni peast v\u00e4lja ettekujutus Jacksoni eluloofilmist ja lasta see “Nupsu: The Movie” eeskujul vorstimasinast v\u00e4lja, siis ei j\u00e4\u00e4ks tulemus arvatavasti kaugele sellest, mis praegu kinodes jookseb.<\/p>\n

Mis panebki k\u00f5ik filmi valmimises osalenud korraliku k\u00fcna ette, sest inimesi, kellel on Jacksoniga mingi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne seos, m\u00e4lestus, lood, kontekst, side tema m\u00fc\u00fcdiga ja arvamusi sellest, on nii palju, et filmi tootes v\u00f5ivad m\u00f5ne julgema otsuse tegemise tagaj\u00e4rjel plahvatada mitmek\u00fcmne miljoni inimese ajud. Ja milleks siis tootjana selline risk (ehk m\u00f5nigi huvitav v\u00f5i natukene julge otsus) v\u00f5tta, kui p\u00f5hi sihtgrupile piisab faktist, et see film v\u00f5i f\u00e4nnitoode olemas on.<\/p>\n

Aga “Billie Jean” on praegu Spotify \u00fclemaailmse edetabeli esik\u00fcmnes, nii et selles v\u00e4ikses aspektis r\u00f5\u00f5mustan suure f\u00e4nnina koos superf\u00e4nnidega. Mingisuguse labidat\u00e4ie s\u00fctt see Jacksoni m\u00fc\u00fcdivedurisse viskas ja aitas seega ka kaasa, et Jacksonist saab \u00fcks 20. sajandi muusikutest, kellest r\u00e4\u00e4gitakse veel ka 300 aasta p\u00e4rast. Praegu j\u00e4\u00e4b ta aga endav\u00e4\u00e4rilisest ekraniseeringust ilma.<\/p>\n

Ehk v\u00f5ib “Michaelile” olla t\u00e4nulik selle eest, et ta loob p\u00f5hjuse teha j\u00e4rgmine ja j\u00e4rgmine, kuni 2079. aastal m\u00f6\u00f6dub 70 aastat Jacksoni surmast, temaga seonduvad materjalid ja muusika vabanevad p\u00e4randihaldurite kontrolli alt ning keegi saab tema elu ja tegemised siiralt ette v\u00f5tta. Kui me pole selleks ajaks juba kollektiivselt kokku leppinud, et Michael Jackson oskas lennata ja k\u00e4epuudutusega surmavaid haiguseid ravida. Samas ei imestaks ka praegu, kui see nii oligi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui \u00fcldiselt kipuvad mind igasugused muusikalised eluloofilmid hirmutama, aga kui sai kindlaks, et pikalt hautud Michael Jacksoni eluloofilm…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":165908,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9824,18610,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-165907","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-michael","tag-michael-jackson","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116489108119589652","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165907","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=165907"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/165907\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165908"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=165907"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=165907"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=165907"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}