![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3446359h67d5t24.png\"\/)
Mihkel Raud Autor\/allikas: ERR<\/p>\n“Intervjuu eesm\u00e4rk on \u00fcritada intervjueeritava k\u00e4est saada k\u00e4tte vastused v\u00f5i veel olulisem \u2013 esitada neid k\u00fcsimusi, mida sa intervjueerijana eeldad ja arvad, et televaataja tahaks selle inimese k\u00e4est k\u00fcsida,” selgitas multitalent Mihkel Raud, mis on tema arvates isikuintervjuu tegelik eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Raud on erinevates telekanalites juhtinud mitut menukat vestlussaadet ja vaatajatele meeldib, et saatejuht on otsekohene, isiklik, sarkastiline, tihti ka provokatiivne.<\/p>\n
Raud t\u00f5des, et tal on kindlasti olnud ka intervjuusid, kus intervjueeritav lahkub tundega, et teda on skalpelliga l\u00f5hutud. “Aga need, keda skalpelliga l\u00f5hutakse, on esiteks intervjueerija arvates \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel selle \u00e4ra teeninud. Teiseks \u2013 nende nahk on ka m\u00f5nev\u00f5rra paksem ja skalpelli l\u00e4bivajutamine sealt v\u00f5ib olla sellev\u00f5rra ka keerulisem,” nentis Raud.<\/p>\n
Osad inimesed peaksid Raua s\u00f5nul sellega juba ette arvestama, et neid v\u00f5idakse skalpelliga l\u00f5ikuma hakata. “Seda naljakam on aeg-ajalt n\u00e4ha inimesi, neid intervjueeritavaid, neid l\u00f5igutavaid vingumas teemal, et oh kui \u00f5udne, mu elu on nii raske, ma olen nii kuulus, ja keegi ei lase mul elada. See k\u00e4ib nende t\u00f6\u00f6 juurde,” t\u00f5des Raud.<\/p>\n
“Kui sa tahad olla hirmus aus ja midagi \u00fcles tunnistada, siis pahatihti, eriti inimsuhetes, kipume me asju \u00fcles tunnistama enda s\u00fcdametunnistus kergendamiseks, m\u00f5tlemata, mida see ausus teisele inimesele v\u00f5ib teha,” s\u00f5nas Raud. “\u00dcksk\u00f5ik, kes on tulnud intervjuule, peab olema valmis vastama igasugustele k\u00fcsimustele.”<\/p>\n
Mihkel Raud: olen l\u00e4inud otse-eetris inimesele verbaalselt kallale<\/p>\n
Raud tunnistas, et ta on saatejuhina paaril korral k\u00e4itunud ka ebav\u00e4\u00e4rikalt, meelitades stuudiosse intervjueeritava, teema kohta eelnevalt h\u00e4mades, et teda mitte \u00e4ra hirmutada ja siis otse-eetris talle verbaalselt kallale l\u00e4inud. “Need on olnud v\u00e4ga \u00fcksikud juhud, aga meie tiimile on tundunud, et intervjueeritav peaks nendele k\u00fcsimustele vastama,” nentis Raud.<\/p>\n
Mihkel Raud Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
“Inimesed kipuvad endast pigem liiga palju r\u00e4\u00e4kima ja mina kuulun ka nende inimeste hulka, aga ega ma k\u00f5igest ka ei r\u00e4\u00e4gi, see on selge,” nentis Raud.<\/p>\n
“Kui sa oled v\u00e4ga tundlik selle osas, mida teised inimesed sinust arvavad ja milline sa v\u00e4lja paistad, siis tegelikult segab see sinu elu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, sa j\u00e4tad tihtilugu tegemata asjad, mida sa v\u00f5ib-olla muidu teeksid, sa j\u00e4tad tegemata asjad, mille puhul sa kahtlustad, et kui sa neid asju teed, siis teised inimesed hakkavad sind sind lolliks, totakaks, veidraks v\u00f5i piinlikuks pidama,” s\u00f5nas Mihkel Raud.<\/p>\n
Raud kinnitas, et loeb siiamaani k\u00f5iki kommentaare, mis tema kohta kirjutatakse. “Minu jaoks on sellel praktiline v\u00e4\u00e4rtus, seda, mida anon\u00fc\u00fcmsed v\u00f5i t\u00e4nap\u00e4eval ka mitteanon\u00fc\u00fcmsed inimesed internetis kirjutavad, kasutan ma vaktsiinina selle olukorra suhtes, kui m\u00f5ni inimene tuleb p\u00e4riselus ja arvab, et tal on \u00f5igus midagi halvasti \u00f6elda,” \u00fctles ta ja lisas, et laseb need kommentaarid enda s\u00fcsteemist l\u00e4bi ja see muudab ta immuunsemaks olukorra suhtes, kus see kokkup\u00f5rge v\u00f5ib p\u00e4riselus ette tulla.<\/p>\n
Sellele vaatamata ei \u00fctle Raud, et ta oleks n\u00fc\u00fcd tundetuks muutunud. “Ka kuulsad Vana-Kreeka filosoofid, kes \u00f5petasid inimesi otsuseid emotsioonidest lahutama, ei olnud tundetud, neil olid teatavad praktikad ja m\u00f5ttem\u00e4ngud, mille abil nad oma emotsioonid t\u00e4htsate ning kiirete otsuste puhul taamale l\u00fckkasid.”<\/p>\n
“Mina ei tea, et minu kapis enam \u00fchtegi luukeret oleks, millega mind t\u00fchistada v\u00f5i millega minu professionaalsele elule j\u00e4rsk l\u00f5pp panna, aga me kunagi ei tea neid asju,” t\u00f5des ta ja lisas, et teame viimase viie kuni k\u00fcmne aasta jooksul m\u00f5ningaid juhtumeid, kus inimene h\u00e4vitati \u00fcsna kiiresti ja m\u00f5tlematult. “Tagantj\u00e4rgi v\u00e4ga kedagi ei huvita, kas nendel s\u00fc\u00fcdistustel v\u00f5i p\u00f5hjustel, miks teda t\u00fchistati, ka tugevat kandepinda oli.”<\/p>\n
“Ma tean, et ma olen ka ise m\u00f5ne inimese katki teinud,” t\u00f5des Raud, viidates, et on ka v\u00e4ga tundlikke inimesi intervjueerinud. “See on selgunud kahetsusv\u00e4\u00e4rselt alati tagantj\u00e4rgi. Minu professionaalses elus on etappe, kus ma ei pruugi teadagi, et ma olen teise inimese halastamatult katki teinud, lihtsalt selleks, et televaatajal oleks kaks minutit meelelahutust oma elutoas teleka ees. See on kindlasti kahetsemise koht,” nentis Raud.<\/p>\n
Ps\u00fchholoog K\u00e4tlin Konstabel: ka solvujaks kasvatakse<\/p>\n
“Kui inimene kasvab keskkonnas, kus solvamine ja halvasti \u00fctlemine on aktsepteeritud ja normaalne, hakkabki ta titest peale m\u00f5tlema, et nii k\u00e4ibki, isegi kui ta saab v\u00e4ga haiget, aga ta pole teistsugust elu n\u00e4inud. Aga ka solvujaks kasvatakse. Kui inimene on v\u00e4ga tundlik ja ta saab kogu aeg pihta, siis v\u00f5ib-olla ta v\u00e4lja paistab v\u00e4ga enesekindel, aga seesmiselt v\u00f5ib reageerida v\u00e4ga tugevalt, ja \u00fcle elada ja l\u00e4bi elada,” \u00fctles ps\u00fchholoog K\u00e4tlin Konstabel.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on viisaka k\u00e4itumise reegleid oluliselt muutnud sotsiaalmeedia. “Kui paljudel on korralik lastetuba, kui paljud teavad viisaka kohtlemise p\u00f5hialuseid, meeldiva suhtlemise kuldreegleid, kas need on meil k\u00f5igil \u00fchised,” m\u00f5tiskles ps\u00fchholoog. “Me ei taju sotsiaalmeedias inimesi enam p\u00e4ris inimestena. Me ei n\u00e4e teist inimest ja seep\u00e4rast arvamegi, et v\u00f5ime talle lajatada.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3285870h7d10t24.jpg\"\/)
“Ps\u00fchho” salvestus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
“Vabandamisoskus on \u00f5pitav, aga selleks peab inimene p\u00e4ris k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d tegema. See t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6d sellega, et ma pean olema enesekindlam, kui keegi mulle midagi \u00fctleb, v\u00f5ib-olla midagi t\u00e4iesti neutraalset, ei hakka ma kohe m\u00f5tlema, kas selles v\u00f5is olla mingi paha tagam\u00f5te,” selgitas ps\u00fchholoog.<\/p>\n
“Inimene igatseb ikkagi inimlikku toetust, head s\u00f5na, m\u00f5istvat pilku, kallistust, kellele mida,” t\u00f5des Konstabel.<\/p>\n
Peeter Oja: olen s\u00fc\u00fcmepiinade p\u00f5demise meister<\/p>\n
“Inimest on v\u00f5imalik s\u00fcdamep\u00f5hjani solvata, aga oleneb, kes seda teeb,” t\u00f5i Oja v\u00e4lja. “Oluline on, kellelt see arvamus tuleb. Kui terav ja kriitiline arvamus tuleb inimeselt, kellest mina pean lugu, siis see on valus, aga suvalise Toivo arvamus mulle korda ei l\u00e4he,” \u00fctles meelelahutaja Peeter Oja.<\/p>\n
Inimeste puhul, kelle arvamus Ojale korda l\u00e4heb, ei oma t\u00e4htsust, kas ta seda inimest isiklikult tunneb v\u00f5i mitte, aga loeb see, milline inimene isiksusena on, kas ta on oma tegevuse v\u00f5i v\u00e4lja\u00fctlemiste poolest talle s\u00fcmpaatne. “Mul on endal k\u00fcllaltki tugev enesekriitikameel. Olen s\u00fc\u00fcmepiinade p\u00f5demise meister. Sellep\u00e4rast j\u00e4\u00e4bki Toivo p\u00e4ris plangu taha, ma isegi ei n\u00e4e teda,” muheles Oja.<\/p>\n
Poliitik ja ettev\u00f5tja Kajar Lember: valus oli vaadata, kuidas mu l\u00e4hedased keerulist aega l\u00e4bi elasid<\/p>\n
Kaheksa aastat oma elust korruptsioonikahtlusega silmitsi seisnud poliitik ja ettev\u00f5tja Kajar Lember sai halvematel p\u00e4evadel kuulda paljugi, enne kui ta s\u00fc\u00fcst vabastati.<\/p>\n
“T\u00e4nu mustale huumorile ja iseenda \u00fcle naljategemisele olengi ma vist normaalseks j\u00e4\u00e4nud, aga eks see on teiste hinnata,” \u00fctles Lember, kes on tegutsenud vallavolikogu esimehe, vallavanema, abilinnapea, veefirman\u00f5ukogu esimehe, mitme n\u00f5ukogu juhi, ministri n\u00f5uniku, riigikoguliikme, hobusekasvataja ja ettev\u00f5tjana.<\/p>\n
“Alguses ehmatad ikka \u00e4ra. Hommikul l\u00e4hed t\u00f6\u00f6le ja oled v\u00e4hemalt enda arust enam-v\u00e4hem lugupeetud inimene ja tunni aja p\u00e4rast oled Eesti k\u00f5ige suurem p\u00e4tt. Sellega ongi v\u00e4ga keeruline hakkama saada. Esimesed kaks aastat oli h\u00e4sti keeruline, niikaua kuni mulle tuli t\u00e4psustatud kahtlustus, ma ei saanud ju s\u00fc\u00fcdistust. Selles t\u00e4psustatud kahtlustuses oligi sisuliselt l\u00f5puks alles ainult see juuksur ja mingi Raadi episood. Siis muutus see juba mu enda jaoks ka naljakaks. Ise ma tean, mida ma olen teinud ja mida ma pole teinud, aga kui ma n\u00e4en k\u00f5rvalt, kuidas mu l\u00e4hedased seda \u00fcle elavad, see on ka mulle endale raske,” nentis Lember. “Seda oli valus vaadata.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3285885hf37et24.jpg\"\/)
“Ps\u00fchho” salvestus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Selle raske aja k\u00f5ige suurem kasu oli Lember s\u00f5nul lastega sel ajal koos veedetud aeg. “Ma ei oleks muidu kunagi oma lastega nii palju aega saanud koos veeta. Ma olin sel ajal ju riiklikul sundpuhkusel ja p\u00fc\u00fcdsin lastega tegeleda nii palju kui v\u00f5imalik. Kui ma milleski olen meister, siis selles, kuidas negatiivsus positiivsuseks m\u00f5elda.”<\/p>\n
“Mida aeg edasi, seda v\u00e4hem on inimesi, kelle arvamus sulle korda l\u00e4heb, kelle arvamusest sa p\u00e4riselt hoolid,” nentis Lember. “Isegi enda \u00fcle nalja heites v\u00f5id kedagi teist inimest solvata.”<\/p>\n
Peeter Oja: t\u00f6gamine on eestlastele omane<\/p>\n
\u00c4rapanemine on Oja meelest rohkem tunnetuslik k\u00fcsimus. “Kindlasti see tunne vedas vahel ka alt, paljud naljad olid piiri peal. Samas need inimesed olid selleks ju k\u00f5ik teinud, et kuhugi p\u00e4\u00e4seda, n\u00e4iteks poliitikud. Poliitik peab arvestama, et tema tegusid pannakse t\u00e4hele ja vajadusel tuleb t\u00f5sta ta pjedestaalile,” s\u00f5nas Oja, meenutades saadet “\u00c4rapanija”, mida ta koos Mart Juurega juhtis. “T\u00f6gamine on eestlastele omane ja see ei ole pahatahtlik.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3285888h8f3at24.jpg\"\/)
“Ps\u00fchho” salvestus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
N\u00e4itleja Taavi Teplenkov: kriitika v\u00f5ib surmata v\u00f5i halvata v\u00e4ga pikaks ajaks\u00a0<\/p>\n
“S\u00f5ltub inimesest, kes on see, kes mulle midagi \u00fctleb v\u00f5i siis \u00fctlemata j\u00e4tab, me ju saame aru, kas kiitus tuleb sisemisest v\u00f5i v\u00e4lisest sunnist,” \u00fctles n\u00e4itleja Taavi Teplenkov. “See, mis tuleb s\u00fcdamest, see l\u00e4heb meile korda.”<\/p>\n
Teplenkovi s\u00f5nul on ta harjutanud seda, et kui talle midagi meeldib, otsib ta selle inimese \u00fcles. “N\u00e4iteks kolleegi, keda ma ise ei tunne. P\u00fc\u00fcan leida selle v\u00f5imaluse, et talle \u00f6elda, kui v\u00e4ga mulle meeldis see, mida ta tegi.”<\/p>\n
Loomingulised inimesed saavad v\u00e4ga v\u00e4he kiita, leiab Teplenkov. “Enamik meist ei saa \u00fchtegi preemiat ega medalit, aga kiitust me vajame k\u00f5ik,” nentis n\u00e4itleja. “Kiitus on natuke nagu narkootikum. Kui kiitust tuleb \u00fchel hetkel h\u00e4sti palju, peame arvestama, et \u00fchel hetkel seda enam ei tule. Nii kui sa seda enam ei saa, siis m\u00f5tled, et mis n\u00fc\u00fcd valesti on. Kui kunstnik kiitust ei saa, siis ta ei p\u00f5le, ta jahtub \u00e4ra.”<\/p>\n
V\u00e4ltima peaks Teplenkovi s\u00f5nul seda, kui kriitik hakkab iseennast nautima, hakkab vaimutsema ja selle abil kedagi maha tegema. “Haiget teeb \u00fclekohtune kriitika. Loominguline inimene ei saa kalestuda ja paksu nahka endale selga kasvatada, ei saa tuimaks muutuda. Kriitika v\u00f5ib surmata v\u00f5i halvata v\u00e4ga pikaks ajaks kedagi, kes v\u00f5ib-olla peaks elama.”<\/p>\n
“Teater saab inimesi lohutada, pakkuda unustust, samas teatri \u00fclesanne on olla siin ja praegu, puudutada valupunkte, panna m\u00f5tlema. Me ei saa muuta maailma, aga me saame suunata m\u00f5tlema selles suunas, et seda maailma muuta,” t\u00f5i Teplenkov v\u00e4lja. “K\u00f5ige parem kiitus on see, mis tuleb ootamatult ja lihtsalt inimeselt t\u00e4naval.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3446362he6cat24.png\"\/)
Taavi Teplenkov Autor\/allikas: ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Intervjuu eesm\u00e4rk on \u00fcritada intervjueeritava k\u00e4est saada k\u00e4tte vastused v\u00f5i veel olulisem \u2013 esitada neid k\u00fcsimusi, mida sa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166033,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,30372,32628,32152,140,1245,7690,32151,65026],"class_list":["post-166032","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kajar-lember","tag-katlin-konstabel","tag-mart-treier","tag-meelelahutus","tag-mihkel-raud","tag-peeter-oja","tag-psuhho","tag-taavi-teplenkov"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116489780541205408","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166032","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166032"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166032\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166033"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}