{"id":166108,"date":"2026-04-29T23:11:33","date_gmt":"2026-04-29T23:11:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166108\/"},"modified":"2026-04-29T23:11:33","modified_gmt":"2026-04-29T23:11:33","slug":"vela-superparv-osutus-arvatust-kordades-massiivsemaks-universum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166108\/","title":{"rendered":"Vela superparv osutus arvatust kordades massiivsemaks | Universum"},"content":{"rendered":"<p>Astronoomid <a href=\"https:\/\/arxiv.org\/pdf\/2603.09339\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">koostasid<\/a> seni k\u00f5ige t\u00e4psema kaardi Vela superparvest, mida Linnutee ketas suutis Maa vaatlejate eest varjata. V\u00e4rsked vaatlusandmed kinnitavad, et galaktikakogum on \u00fcks universumi suurimaid struktuure, aidates selgitada Linnutee enda liikumiskiirust ja -suunda. Teised teadlased pole veel t\u00e4helepanekute paikapidavust kontrollinud.<\/p>\n<p>Vela superparve uurimist raskendas aastak\u00fcmneid selle asukoht taevalaotusel. Struktuur asub pimealas, kus Linnutee tolm ja t\u00e4hed varjavad ligi viiendiku taevast. Rahvusvaheline uurimisr\u00fchm osutab n\u00fc\u00fcd, et selle struktuuri kogumass on v\u00f5rreldav ligikaudu 30 kvadriljoni P\u00e4ikese massiga. Piltlikult \u00f6eldes v\u00f5iks samah\u00e4sti k\u00f5rvuti panna liivatera ja viis Cheopsi p\u00fcramiidi, vahendab <a href=\"https:\/\/www.livescience.com\/space\/astronomy\/astronomers-just-mapped-one-of-the-largest-structures-in-the-universe-long-hidden-behind-the-milky-ways-zone-of-avoidance\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Live Science<\/a>.<\/p>\n<p>Kohalikust Laniakea superparvest, kuhu kuulub ka Linnutee galaktika, on Vela umbes poole suurem. Uuringu kaasautori Ren\u00e9e Kraan-Kortewegi s\u00f5nul on Vela terviklik suurem\u00f5\u00f5tmeline struktuuriga, mis sarnaneb kohaliku universumi suurimate teadaolevate galaktikaparvedega. Astronoomi s\u00f5nul kinnitasid uued andmed Vela suuruse ja massi l\u00f5plikult: superparve raadius ulatub ligi 70 megaparsekini.<\/p>\n<p>Kaks tuuma<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm sai struktuurist parema \u00fclevaate t\u00e4nu uut t\u00fc\u00fcpi h\u00fcbriidsele rekonstrueerimismeetodile, kus teadlased vaatavad korraga galaktikate kaugusi ja nende punanihkeid. T\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis enam kui 65 000 galaktika liikumist ja lisas sellele \u00fcle 8000 uue m\u00f5\u00f5tmise Linnutee pimealast. Uus tehnika v\u00f5imaldas esimest korda n\u00e4ha, kuidas teleskoopidele muidu peaaegu l\u00e4bipaistmatud piirkonnad liiguvad.<\/p>\n<p>Teadlased kogusid suure osa andmetest L\u00f5una-Aafrikas asuva MeerKAT raadioteleskoobiga, mis registreerib neutraalse vesiniku kiiratavaid raadiolaineid. Seadme tundlikkus ja kasutatud sagedusvahemik v\u00f5imaldas astronoomidel\u00a0 piiluda l\u00e4bi pimeala keskosa, kus t\u00e4htede tihedus on k\u00f5ige suurem. Uue uuringu juhi A. M. Hollingeri s\u00f5nul on s\u00e4\u00e4rast integreeritud anal\u00fc\u00fcsis\u00fcsteemi vaja selleks, et tulla toime uue p\u00f5lvkonna kosmoloogiliste uuringute andmemahuga.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid, et Vela superparv koosneb kahest suurest gravitatsioonilisest tuumast, mis asuvad Maast umbes 189 megaparseki kaugusel. Kuigi raskuskeskmed asuvad teineteisest ligikaudu 75 megaparseki kaugusel, moodustavad need \u00fchtse s\u00fcsteemi. Hollingeri s\u00f5nul on Vela struktuur piisavalt tihe, et p\u00fcsida vaatamata universumi \u00fcldisele paisumisele gravitatsiooniliselt seotuna.<\/p>\n<p>D\u00fcnaamiline anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et galaktikaparve gravitatsiooniline m\u00f5ju ulatub Linnutee tasandist kaugele v\u00e4ljapoole. See t\u00e4hendab, et Vela m\u00e4ngib olulist kohaliku universumi galaktikate liikumist. Kraan-Kortewegi s\u00f5nul aitab leid selgitada galaktikate suuremastaabilisi liikumisi, mille p\u00f5hjuseid seniajani vaid osaliselt m\u00f5istetakse.<\/p>\n<p>Suur samm edasi<\/p>\n<p>Lisaks hindas t\u00f6\u00f6r\u00fchm\u00a0 piirkonna \u00fcldist liikumiskiirust ehk galaktikate hoovust, mille liikumiskiirus on ligikaudu 400 kilomeetrit sekundis. M\u00f5\u00f5detud kiirus \u00fcletab standardmudeli p\u00f5hjal ennustatud v\u00e4\u00e4rtust kolm korda, viidates v\u00f5imalikele l\u00fcnkadele praegustes arusaamades. A. M. Hollingeri s\u00f5nul uued andmed seda vastuolu ei lahendanud, vaid pigem kinnitasid seda.<\/p>\n<p>Uuringul on siiski omad puuduj\u00e4\u00e4gid. Autorid nendivad, et k\u00f5ik galaktikad ei sisalda neutraalset vesinikku piisavalt palju, et neid raadioteleskoopidega tuvastatada saaks. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b osa superparvest ilmselt alati osaliselt varjatuks. Ren\u00e9e Kraan-Kortewegi s\u00f5nul plaanivad nad edaspidi rakendada sama meetodit veelgi suuremate andmehulkade peal.<\/p>\n<p>Vela superparve uus ametlik nimi Vela-Banzi t\u00e4hendab xhosa keeles &#8216;laiaulatuslikku paljastust&#8217;. Nimi viitab asjaolule, et uurimisr\u00fchmal \u00f5nnestus tuua n\u00e4htavale massiivne ja astronoomide eest seni peitu j\u00e4\u00e4nud struktuur. Kraan-Korteweg r\u00f5hutas, et Linnutee pimeala varasemast terviklikum kaardistamine astronoomias jaoks suur samm edasi.<\/p>\n<p>Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust <a href=\"https:\/\/arxiv.org\/pdf\/2603.09339\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">arXiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Astronoomid koostasid seni k\u00f5ige t\u00e4psema kaardi Vela superparvest, mida Linnutee ketas suutis Maa vaatlejate eest varjata. V\u00e4rsked vaatlusandmed&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166109,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,77405,77406,21,287,28,29,95,19,25,77404,77407,21196,23,24,22,20,13394,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-166108","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-galaktikaparv","18":"tag-galaktikaparved","19":"tag-headlines","20":"tag-kosmos","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-superparv","27":"tag-superparved","28":"tag-teleskoop","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vela","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116490527311638884","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166108"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166108\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166109"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166108"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166108"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}