Minu kogemuse j\u00e4rgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab m\u00f5testatult vaikida ja lihtsalt olla. “Presidentidel” tuleb see meile s\u00fcnnip\u00e4raselt kaasa antud anne lihtsalt \u00fcles leida ja \u00f5ppida mitte midagi tegema, sest l\u00f5ppeks on see \u00fcksnes t\u00fchi tundmus, millest lahti ei osata lasta, kirjutab Martti Kalda.<\/p>\n
Ei, ma ei kavatse anal\u00fc\u00fcsida, kas sai \u00e4sja Eesti ol\u00fcmpiakomitee juhi kohalt lahti saanud Kersti Kaljulaidile sai saatuslikuks tema juhtimisstiil. Ega selle \u00fcle, kas tegu oli “v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimusega”. V\u00f5i et kas tema kukutamine oli “onu Heinode revolutsioon” (sest kas-k\u00fcsimusele on vaid kaks vastust ning needki peegeldavad vaid vastaja arvamust). Tahaksin kirjutada millestki palju laiemast. Nimetagem seda parema puudumisel “Kaljulaidi s\u00fcndroomiks”.<\/p>\n
Tegelikult on s\u00fcndroomi definitsioon v\u00e4ga lihtne. Inimene on keskeas v\u00f5i veidi \u00fcle selle. Tema suured t\u00f6\u00f6v\u00f5idud on saavutatud, ta on \u00e4sja lahkunud k\u00f5rgeimalt ametikohalt, kuhu ta eales p\u00e4\u00e4seb. V\u00f5i on elut\u00f6\u00f6 muudmoodi tehtud ja ta ise on sellest \u00fclimalt teadlik. Ning n\u00fc\u00fcd on tal t\u00fchi tunne. Kohanemisraskused. Lapsed on juba suured, eluase k\u00e4e-jala j\u00e4rgi sisse seatud. Aga j\u00f5udu ja tahtmist oleks veel midagi teha. Ent puuduvad v\u00e4ljakutsed. See ongi “Kaljulaidi s\u00fcndroom”. Suutmatus paratamatusega kohaneda.<\/p>\n
Inimlikult ja ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4gagi m\u00f5istetav. Nagu aevastus, mis v\u00e4lja ei tule, v\u00f5i orgasm, mis just tipu eel \u00e4ra vajub. Tahaks midagi teha, aga pole seda \u00f5iget asja.<\/p>\n
“Paljudel tippjuhi ametit pidanud inimestel puudub tegelik amet ning hobi pole kiire elu v\u00e4ltel j\u00f5udnud tekkida.”<\/p>\n
Esimene ja k\u00f5ige loogilisem valik oleks p\u00f6\u00f6rduda tagasi oma juurte juurde. Naasta selle ameti v\u00f5i hobi manu, millest kunagi alustati. Aga siin ongi esimene kari elumeres, paljudel tippjuhi ametit pidanud inimestel puudub tegelik amet ning hobi pole kiire elu v\u00e4ltel j\u00f5udnud tekkida. See t\u00e4hendab, et elul puudub sisu. Iseennast defineeritakse oma ameti kaudu. Kord president, alati president.<\/p>\n
Teiseks on v\u00f5imust, isegi n\u00e4ilisest v\u00f5imust, loobumine raske. See on p\u00f5hjus, miks presidendid ja kindralid kolmanda maailma riikides diktaatoriteks hakkavad. Et v\u00f5imu s\u00e4ilitada. Demokraatias oleks s\u00e4herdune k\u00e4itumine aga n-\u00f6 enesetapp, sestap tuleb otsida uusi v\u00e4ljundeid, kandideerida m\u00f5nele k\u00f5rgele ametikohale, et saaks surra ametis. Et elu l\u00f5puni rakkes olla. Et olla keegi. Et tunda end vajaliku ja t\u00e4htsana. Et adrenaliin voolaks. Et jumala p\u00e4rast ei peaks iseendaga kahekesi j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
Nii p\u00f5kkuvad kaks eestlaslikku omadust. \u00dchelt poolt armastame me olla “maailma t\u00f6\u00f6kaim rahvas”, teiselt poolt oleme leiutanud Fred J\u00fcssi stiilis “m\u00f5testatud molutamise”. Minu kogemuse j\u00e4rgi on eestlane ainus rahvas maailmas, kes oskab m\u00f5testatult vaikida. Ja lihtsalt olla. “Presidentidel” tuleb see meile s\u00fcnnip\u00e4raselt kaasa antud anne lihtsalt \u00fcles leida ja \u00f5ppida mitte midagi tegema. Sest l\u00f5ppeks on see \u00fcksnes t\u00fchi tundmus, millest lahti ei osata lasta.<\/p>\n
Minu lemmik lahti laskmise vallas on Rooma keiser Diocletianus (242\/245\u2013311\/312), kes t\u00f5usis s\u00f5jav\u00e4es teenides ratsav\u00e4e \u00fclemaks ja kuulutati umbkaudu 40-aastasena (284) keisriks. Ta korrastas Rooma impeeriumi valitsemise, m\u00e4\u00e4rates ametisse kolm kaasvalitsejat, et hiigelriiki paremini juhtida. Siis v\u00f5itis vastaseid Kesk-Euroopast kuni Euraasia steppideni ja Egiptusest P\u00e4rsiani ning reformis riiki n\u00f5nda, et see p\u00fcsis majanduslikult ja halduslikult veel 150 aastat.<\/p>\n
Ja Diocletianus loobus 305. aastal umbkaudu 60-aastasena vabatahtlikult v\u00f5imust, l\u00e4ks tagasi kodukanti praeguses Horvaatias, tegeles elu l\u00f5puni kapsaste kasvatamisega ning keeldus korduvatest palvetest v\u00f5imu juurde naasta. Suurep\u00e4rane valitseja, kes oli v\u00f5imul vajadusest, mitte v\u00f5imuihast.<\/p>\n
Tegelikult leiame Eestist lihtsa vaevaga oma eeskujud. N\u00e4iteks Lennart Meri (1929\u20132006), kes oli kaks ametiaega (1992\u20132001) Eesti president ning seej\u00e4rel t\u00f5mbas avalikule elule joone alla ega t\u00fckkinud esile. T\u00f5si k\u00fcll, Kersti Kaljulaid ei saanud olla kaks ametiaega Eesti president.<\/p>\n
Temale veidi parem eeskuju oleks Arnold R\u00fc\u00fctel (1928\u20132024), kes oli Eesti juhtfiguur kahel korral (1983\u20131992 ja 2001\u20132006) ja hoolimata sellest, et teda ei valitud lausa kahel korral (1992 ja 2006) ametisse tagasi, oli ta pidevalt pildil, ent hoidus skandaalidest, ja s\u00e4ilitas v\u00e4\u00e4rikuse isegi mitte midagi tehes. Ka v\u00f5imuta igati presidentaalne.<\/p>\n
Kindlasti ei soovita ma endistel tippjuhtidel v\u00f5i riigimeestel hakata n\u00f5u andma. Valjusti ja r\u00e4medalt teisi kritiseerima. Nagu teevad seda n\u00e4iteks Andrus Ansip, Juhan Parts v\u00f5i J\u00fcri M\u00f5is.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla peaks kaaluma koguni “endistele” mingi m\u00f5ttekoja v\u00f5i miks mitte parlamendi \u00fclemkoja loomist. Saagu “Tarkpeade tagatuba”! Las jutustavad seal, selle asemel, et avalikkuses n\u00fc\u00fcdseid riigijuhte poriga loopida. R\u00e4\u00e4givad end t\u00fchjaks, l\u00e4hevad koju ja silitavad lastelastel pead.<\/p>\n
Loodetavasti m\u00f5istab aga iga\u00fcks, kes “Kaljulaidi s\u00fcndroomi” all kannatab, et s\u00e4herdused lood, kus endine k\u00f5rge riigitegelane tema hilisemast ametist n-\u00f6 kukutatakse, pole Eesti mainele just eriti head. Isiklikust mainekahjust r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n
Pole tarvis s\u00e4herdusi negatiivseid emotsioone enesele tekitada. Nii hakkab veel s\u00fcda puperdama v\u00f5i \u00fctleb koguni \u00fcles. (Ja iga\u00fcks, kes Kaljulaidi kukutamist telepildis v\u00e4hegi vaatas, n\u00e4gi tema n\u00e4ost, et koha kaotamine oli talle emotsionaalselt valus l\u00f6\u00f6k.) Pole tarvis. S\u00e4\u00e4stke end ja teisi.<\/p>\n
Ilmselt on aga t\u00e4htsam, mida siit \u00f5ppida v\u00f5ib, ning mida s\u00fcndroomi all kannatajaile ravimiks soovitada saab, t\u00f5demus, et maailma ei saa muuta. Muuta saab \u00fcksnes iseend. Iga inimene ise. \u00c4\u00e4rmisel juhul on meil v\u00f5imalik teisi \u00f5igele teele kallutada. Juhatada ja abistada. Kui sedagi. Sestap v\u00e4hem asjatut rabelemist, ja rohkem molutamist! Osakem ka olemata olla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minu kogemuse j\u00e4rgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab m\u00f5testatult vaikida ja lihtsalt olla. “Presidentidel” tuleb see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[1638,7609,26,27,37,33,35,28579,34,36,31,32,21,2014,2076,28,29,3007,17825,33091,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-166121","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andrus-ansip","tag-arnold-ruutel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-president","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juhan-parts","tag-kersti-kaljulaid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennart-meri","tag-martti-kalda","tag-molutamine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116490621592441740","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166121"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166121\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166121"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166121"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}