![\"\u00dclle](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/5bd39718-5a1b-4aa2-9468-357b3e2800c1.jpg\")
<\/p>\n
\u201eMa saan \u00f6elda \u00fcksnes seda, mida on riigikogul v\u00f5imalik teha, kui te soovite seda olukorda muuta. Riigikogul on \u00f5igus n\u00e4iteks need t\u0161ekip\u00f5hised kuluh\u00fcvitised<\/a> asendada esindustasu, palgat\u00f5usu v\u00f5i sellise kuluh\u00fcvitisega, mida riigikogu liige kasutab oma s\u00fcdametunnistuse ja riigikogu enese eetikareeglite j\u00e4rgi,\u201c \u00fctles \u00f5iguskantsler Madise. Ta m\u00f6\u00f6nis, et eetika \u00fcle v\u00f5idakse k\u00fcll naerda, kuid tema ei naera. \u201eSee siin on Eesti rahvaesindus, mina, austatud rahvaesindajad, pean teist k\u00f5ikidest v\u00e4ga lugu. Mina usaldan teid, ma loodan, et ka teised. Mina arvan, et enamik inimesi Eestis ja ka enamik riigikogu liikmeid soovib k\u00e4ituda eetiliselt, nii et asjad oleksid \u00f5iged ja paistaksid \u00f5iged. Nii et see on \u00fcks v\u00f5imalus see t\u0161ekimajandus l\u00f5petada. Ka selle t\u0161ekimajanduse asutas riigikogu ise ajutistel populistlikel kaalutlustel, kui m\u00e4lu mind ei peta,\u201c \u00fctles Madise. <\/p>\n Riigikogu liikmete kuluh\u00fcvitised muudeti 2003. aastal t\u0161ekip\u00f5hiseks ajal, kui poliitikat pidi puhastama Res Publica lubatud \u201euus poliitika\u201c \u2013 seesama, mis t\u00f5otas l\u00f5petada rahva raha m\u00f5ttetu raiskamise. Ka riigikogu enda 2003. aasta meediakajastuse anal\u00fc\u00fcs <\/a>m\u00e4rgib, et t\u00e4helepanu rahvasaadikute auto- ja korterikuludele v\u00f5imendas toonase nn uue poliitika partei valimislubadus. Nii asendatigi varasem 20% fikseeritud esinduskulu s\u00fcsteemiga, kus rahvasaadik peab iga t\u00f6\u00f6ga seotud kulu t\u0161ekkidega \u00e4ra t\u00f5endama. <\/p>\n Ka 2007. aastal kaaluti dokumentide esitamise kohustuse kaotamist, ent l\u00f5puks j\u00e4eti senine kord alles. Tulemuseks on s\u00fcsteem, mis pidi n\u00e4itama rangemat kontrolli, kuid m\u00f5jub praeguseks pigem piinliku ja ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud t\u0161ekimajandusena \u2013 seda enam, et ministritele maksab riik samal ajal endiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks ilma sellise aruandluskohustuseta.<\/p>\n Kes on majoneesi ostnud?<\/p>\n Samal ajal k\u00e4ivad ajakirjanikud kord kvartalis k\u00f5ik t\u0161ekid \u00fcle \u2013 ehk on keegi majoneesi ostnud, kellegi teise \u00f5igusabikulu tasunud v\u00f5i autosse k\u00fctust tankinud, samal ajal kui rahvasaadik ise on hoopis parlamendi k\u00f5nepuldis. M\u00f5ni esile toodud juhtumitest on t\u00f5esti eetikaga vastuolus ning seet\u00f5ttu pole ka imestada, kui staa\u017eikas poliitik ja riigikogu endine esimees Eiki Nestor<\/a> juhib t\u00e4helepanu, et just seet\u00f5ttu poleks m\u00f5istlik t\u0161ekimajandust l\u00f5petada. \u201eReeglina on need inimesed, kellest nelja aasta jooksul muud ei kuulegi \u2013 mis ta seal riigikogus \u00fcldse muud teinud on, kui oma kulusid esitanud. T\u0161ekkide esitamise eelis ongi, et inimesed saavad eetilisel pinnal teada, kelle nad sinna valisid,\u201c p\u00f5hjendas Nestor.<\/p>\n Ometi tunnistavad paljud poliitikud, et kogu see t\u0161ekimajandus on piinlik.<\/p>\n Ometi tunnistavad paljud poliitikud, et kogu see t\u0161ekimajandus on piinlik. Ka neile, kes pea \u00fcldse seadusega ette n\u00e4htud kuluh\u00fcvitist ei kasuta. Riigikogu liige peaks tegelema sellega, milleks ta valitud on ehk seaduste loomisega, ning \u00f5iguskaitseorganid olulisemate, raskemate, t\u00f5sisemate kuritegude uurimisega. Kuid viimati mainitud on sunnitud tegelema ka kuluh\u00fcvitistega, sest parlament on ise seaduse teinud ning prokuratuur peab seda t\u00e4itma. Seega, nagu \u00dclle Madise \u00fctles: riigikogu v\u00f5imuses on otsustada, millised teod on karistatavad. <\/p>\n \u201eKui mina veel \u00fclikoolis k\u00e4isin \u2013 m\u00f6\u00f6nan, et see oli ammu \u2013, olid meil v\u00e4ga head karistus\u00f5iguse ja kriminaalmenetluse \u00f5ppej\u00f5ud. V\u00e4ga palju sellest, mida minule tollal seal \u00f5petati ja mis mulle ka meelde j\u00e4i, t\u00e4na kahjuks enam ei kehti. Kuritegudena k\u00e4sitletakse ka selliseid tegusid, mille puhul oleks vanasti lihtsalt pandud avalikku h\u00e4biposti ja palutud tagasi maksta v\u00f5i mida oleks menetletud tsiviilkohtumenetluses v\u00f5i mis oleksid olnud v\u00e4\u00e4rteod. Miskip\u00e4rast on mindud seda teed, et riik paneb oma v\u00e4lja\u00f5petatud politseiametnike, kaitsepolitseiametnike, prokur\u00f6ride, kohtunike, teie, ka minu kolleegide ja minu t\u00f6\u00f6tunnid selle alla, et me tegeleme j\u00f5ulukaartidega, k\u00fctuse tankimisega v\u00f5i riigikogu liikme \u00f5igusabi kuludega. Teie v\u00f5imuses on teha teistsugune otsus. Ma ei saa siin s\u00fc\u00fcdistada ka prokuratuuri, sest prokuratuur peab t\u00e4itma seadust, ja kui on kuritegu, siis seadus on j\u00e4tkuvalt selline, et temal tuleb see kriminaalmenetlus algatada. Meenutan ka seda, et \u00f5ige sageli on n\u00f5nda, et tehakse prokuratuurile kuriteoteade, ja kui nad on seisukohal, et asja ei ole, saavad pahandada. Riigikogu v\u00f5imuses on karistus\u00f5igus uuesti piiritleda tegudega, mis on p\u00e4riselt ka klassikalises m\u00f5ttes kuritegudena k\u00e4sitletavad,\u201c \u00fctles Madise. <\/p>\n Kui riigi peaprokur\u00f6r Astrid Asi<\/a> k\u00e4is t\u00e4navu 20. jaanuaril riigikogu \u00f5iguskomisjonis, juhtis temagi seal muu hulgas t\u00e4helepanu varavastase kuriteoga seotud kahju alamm\u00e4\u00e4rale. Nimelt on selleks 2015. aastast kehtestatud 200 eurot, kuid praeguseks on selle summa v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga hoopis teine. Asi t\u00f5i \u00f5iguskomisjonis esile, et alamm\u00e4\u00e4r v\u00e4\u00e4riks \u00fclevaatamist, et k\u00f5ikide varavastaste tegude puhul ei peaks algatama kriminaalmenetlust. Asi m\u00e4rkis, et see haakub tegelikult ka riigikogu liikmete esindustasuga, mis v\u00f5iks tema ettepanekul olla senise t\u0161ekimajanduse asemel fikseeritud protsendina.<\/p>\n Arutatakse ainult summat<\/p>\n Kaks \u00f5igusteaduse asjatundjat on oma hinnangu \u00f6elnud ning eks rahvasaadikud on ka isekeskis t\u0161ekimajanduse kaotamist arutanud. Avalikultki on parlament aeg-ajalt kuluh\u00fcvitiste temaatikat vaaginud, kuid \u00e4\u00e4rmisel juhul arutanud selle v\u00e4hendamist. Praegune riigikogu koosseis otsustas kuluh\u00fcvitist v\u00e4hendada <\/a>30%-lt 25%-le ametipalgast. Muudatus hakkas kehtima m\u00f6\u00f6dunud aasta 1. jaanuarist ning Keskerakond ja Isamaa selle poolt ei olnud. <\/p>\n Isamaa aseesimees Riina Solman p\u00f5hjendas toona, et nemad on k\u00fcll n\u00f5us kuluh\u00fcvitist v\u00e4hendama, kuid seisavad kaugemalt p\u00e4rit rahvasaadikute huvide eest. Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats<\/a> p\u00f5hjendas aga, et kogu riigikogu esimehe Lauri Hussari<\/a> (E200) algatatud protsess on puhas populism, sest kuluh\u00fcvitise k\u00e4rpega just \u00fcleliia palju raha kokku ei hoia (arvutuslikult 400 000 eurot aastas), k\u00fcll aga tuleks Laatsi s\u00f5nul m\u00e4rgatav kokkuhoid sellest, kui siduda riigikogulaste palk nende sisulise t\u00f6\u00f6panusega.<\/p>\n Arutledes aga n\u00fc\u00fcd Madise \u00f6eldu \u00fcle, leiab sotsiaaldemokraatide esimees ja fraktsiooni juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets<\/a>, et sellisel kujul tuleks s\u00fcsteem \u00e4ra l\u00f5petada. Ta p\u00f5hjendab, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on peaaegu v\u00f5imatu l\u00f5puni reguleerida, kust l\u00e4heb piir riigikogu liikme t\u00f6\u00f6, valimiskampaania v\u00f5i muu tegevuse vahel. \u201eSeda me p\u00f5hiseaduskomisjonis hiljuti arutasime ka,\u201c \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets. <\/p>\n L\u00e4\u00e4nemets t\u00f5i n\u00e4iteks, et riigikogu liikmete telefonik\u00f5nede v\u00f5i arvete kulu h\u00fcvitatakse, aga kui m\u00f5ni rahvasaadik on vahepeal helistanud vanaemale, siis see pole riigikogu liikme t\u00f6\u00f6. \u201eKogu s\u00fcsteem kubiseb kaheti m\u00f5istetavatest kohtadest, kuid asi peaks olema \u00fcheti m\u00f5istetav \u2013 must ja valge ning rohkem toone pole,\u201c \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, kelle endagi suhtes on kuluh\u00fcvitise v\u00f5imaliku v\u00e4\u00e4rkasutamise t\u00f5ttu kriminaalmenetlus algatatud.<\/p>\n P\u00f5hiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi<\/a> (E200) s\u00f5nul pole komisjonis siiski arutelusid peetud ning temal endal puudub selge seisukoht. \u201eMul oli m\u00f6\u00f6dunud aastal kolm visiiti ja enamik kuluh\u00fcvitisest l\u00e4kski nende s\u00f5itude peale,\u201c t\u00f5i Kiviberg enda puhul n\u00e4ite. \u201eT\u0161ekkide kaotamise korral v\u00f5ib aga juhtuda see, et kulutatavad summad hakkavad kasvama \u2013 praegu ei kasuta k\u00f5ik saadikud h\u00fcvitisi nullini \u00e4ra,\u201c t\u00f5i Kiviberg esile. <\/p>\n Kui \u201eTagatuba\u201c p\u00e4rast \u00dclle Madise s\u00f5nav\u00f5ttu riigikogus Laatsilt uuris, kas n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks ehk t\u0161ekimajanduse kaotada, vastas keskfraktsiooni juht, et ideaalis peaks kogu h\u00fcvitiste ja esindustasude s\u00fcsteem olema \u00fchetaoline. Laats viitas sellele, et erinevalt riigikogu liikmetest ei pea ministrid ja mitu teist k\u00f5rget riigiametnikku \u2013 peaprokur\u00f6r, riigikohtu esimees, \u00f5iguskantsler, riigikontrol\u00f6r, riigisekret\u00e4r, aga ka president \u2013 oma esinduskulu t\u0161ekkidega t\u00f5endama. Neile makstakse iga kuu ametipalga k\u00f5rval 20% ametipalgast esinduskuluks, ilma et kehtiv kord n\u00f5uaks kuludokumente v\u00f5i sisulist aruandlust. \u201eOtsustaks siis nii, et kas k\u00f5igile lahtine v\u00f5i k\u00f5igile kinnine s\u00fcsteem. Miskip\u00e4rast r\u00e4\u00e4gitakse aga alati riigikogu liikmete kuluh\u00fcvitisest,\u201c nentis Laats. \u201eNeed,\u201c lisas Laats, \u201eon tehtud selleks, et saaksime oma t\u00f6\u00f6d teha. Aga kui m\u00f5ni riigikogu liige eksib, on ajakirjanikel j\u00e4lle \u201etore\u201c vaadata, kes kui palju k\u00fctust on tankinud, ning kirjutabki t\u0161ekile juurde oma arvamuse, kas see on hea v\u00f5i halb.\u201c <\/p>\n L\u00e4\u00e4nemets seevastu leidis, et sarnane s\u00fcsteem nagu ministritel ei pruugi riigikogu liikmete puhul k\u00f5ige parem m\u00f5te olla. Ta selgitas, et n\u00e4iteks Tallinnast p\u00e4rit parlamendiliikmel transpordikulu ei teki, k\u00fcll on aga palju suurem transpordikulu Valga- v\u00f5i V\u00f5rumaa rahvasaadikul. \u201eSiis oleks \u00fchtede puhul tegemist palgalisa, teiste puhul aga transpordi h\u00fcvitamisega,\u201c t\u00f5i L\u00e4\u00e4nemets esile \u00fche kitsaskoha. V\u00f5i n\u00e4iteks koolide k\u00fclla kutsumine, mille kulu samuti h\u00fcvitatakse. Tallinna rahvasaadik kutsub k\u00fclla m\u00f5ne pealinna kooli ja kulu tal sellest ei teki. Kui V\u00f5rumaa rahvasaadik kutsub aga bussit\u00e4ie lapsi ekskursioonile ja maksab kinni nende transpordi, siis v\u00e4ga palju tal kuluh\u00fcvitisest \u00fcle ei j\u00e4\u00e4gi. \u201eEhk oleks m\u00f5istlik v\u00e4hendada kuluh\u00fcvitist, ent kui maakonda visiidile minnakse v\u00f5i kaugemalt k\u00fclalisi kutsutakse, siis h\u00fcvitataks see kuidagi teisiti,\u201c pakkus L\u00e4\u00e4nemets \u00fche idee v\u00e4lja. <\/p>\n J\u00e4rgmise koosseisu otsus?<\/p>\n Reformierakonna fraktsiooni juht \u00d5nne Pillak<\/a> \u00fctles, et selle peaksid riigikogu k\u00f5ik fraktsioonid koos otsustama. \u201eMitte sellele koosseisule, mitte iseendale, aga see peaks olema j\u00e4rgmiste koosseisude \u00fchine otsus, mis pidi minnakse,\u201c leidis Pillak. <\/p>\n Pillak m\u00f6\u00f6nis, et t\u0161ekimajandust on b\u00fcrokraatia m\u00f5ttes palju ning iga kuu paberitega ringi jooksmine pole j\u00e4tkusuutlik. \u201eAga tegu on avaliku rahaga ja mingisugune kontroll v\u00f5i \u00fclevaade kasutamise l\u00e4bipaistvusest peaks olema. Seda ma ka \u00f5igeks ei pea, et sellest saaks palgalisa,\u201c \u00fctles Pillak. <\/p>\n Isamaa esimehe Urmas Reinsalu<\/a> s\u00f5nul pole Isamaa t\u0161ekimajanduse l\u00f5petamist eraldiv\u00f5etuna arutanud. \u201eAga kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid t\u00e4ita. Eraldiv\u00f5etud kuluna on see s\u00fcmboolse kaaluga, aga valitsemiskulusid laiemalt tuleb kokku t\u00f5mmata,\u201c \u00fctles Reinsalu. Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder<\/a> lisas, et konsensust pole saavutatud mitme koosseisu ajal. Arvamusi on erinevaid ja k\u00f5ik saavad aru, et praegune seadus on halb. \u201eMitte ebamugavuse suhtes t\u0161ekke esitada, aga n\u00e4eme erinevaid t\u00f5lgendusi,\u201c m\u00e4rkis Seeder. <\/p>\n Ka riigikogu aseesimees ja EKRE<\/a> fraktsiooni liige Arvo Aller<\/a> t\u00f5des, et head lahendust nagunii pole. Aller t\u00e4psustas, et praegune koosseis ei saa endale midagi teha, kui siis j\u00e4rgmisele koosseisule ning \u00f5igluse m\u00f5ttes v\u00f5iks t\u00f5esti m\u00e4\u00e4rata kindla esinduskulu protsendi v\u00f5i kogu asja \u00fcldse l\u00f5petada. <\/p>\n Nimelt on EKRE mitmel korral t\u00f5statanud k\u00fcsimuse kuluh\u00fcvitiste maksmine l\u00f5petamiseks. Vastav eeln\u00f5u esitati nii 2015. kui ka 2023. aastal. Aller \u00fctles, et EKRE fraktsiooni liikmed ikka kasutavad kuluh\u00fcvitist, kuna seadusega on see lubatud. \u201eV\u00e4lja arvatud Siim Pohlak, tema ei kasuta sentigi,\u201c t\u00e4psustas Aller. Ta lisas ka, et kaugemalt p\u00e4rit rahvasaadikud saavad kuluh\u00fcvitiste abil kompenseerida transpordikulutusi. Aga ka Aller on seda meelt, et tuleks kas kuluh\u00fcvitiste s\u00fcsteem \u00fcldse \u00e4ra l\u00f5petada v\u00f5i kindel esinduskulu protsent m\u00e4\u00e4rata. <\/p>\n Rahvsaadikud m\u00f6\u00f6nsid, et enne valimisi \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, kuidas keegi ka arvab \u2013 riigikogu liikmete kuludega seotud otsuseid tegema aga ei hakata. \u201eIsegi kui erinevad fraktsioonid omavahel r\u00e4\u00e4givad, et praegust s\u00fcsteemi tuleks muuta, siis kui need k\u00f5ige k\u00f5vemad r\u00e4\u00e4kijad n\u00e4evad, et valijate silmis saab populaarsust v\u00f5ita ainult nii, et h\u00fcvitisi v\u00e4hendada, unustavad nad muu,\u201c t\u00f5des Pillak. Lisaks on tema hinnangul Eestis kuluh\u00fcvitistest palju olulisemaid k\u00fcsimusi, millega tuleks tegeleda. \u201eMinu jaoks isiklikult on see veidi teisej\u00e4rguline k\u00fcsimus, kas raha kasutamine on avalik v\u00f5i ei \u2013 mul pole midagi varjata. Aga peavalu tekitab see b\u00fcrokraatia pool,\u201c tunnistas Pillak. <\/p>\n L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul pole kuluh\u00fcvitise temaatika k\u00fcll p\u00f5him\u00f5tteline, vaid pigem t\u00f6\u00f6korralduslik asi, ent ta n\u00f5ustus, et enne valimisi pole erakondadel t\u00f5esti valmidust seda muuta. \u201eOlen seda k\u00fcsinud teistelt rahvasaadikutelt,\u201c \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets. Laatski t\u00f5des, et poliitilist konsensust kuluh\u00fcvitiste s\u00fcsteemi muutmiseks pole ja t\u00f5en\u00e4oliselt seda ka ei leia. Ja kui leitaks, siis ilmselt kompromissina: kui raha j\u00e4\u00e4b esinduskuluks, siis summat v\u00e4hendatakse. See aga ilmselt riigikogu liikmetele ei meeldiks. \u201eAga teeks \u00e4ra miinimumi ning viiks s\u00fcsteemi v\u00e4hemalt selliseks, et riigikogu kantselei teeb tahtmatult kuluh\u00fcvitise kasutamise osas eksinud rahvasaadikule taotluse ja inimene maksab vastava summa tagasi. Halduskuluna pole kuluh\u00fcvitise pisisummade v\u00f5imaliku v\u00e4\u00e4rkasutuse osas kriminaalmenetluse algatamine proportsionaalne,\u201c s\u00f5nas Laats. <\/p>\n Paraku ei \u00f5nnestunud \u201eTagatoal\u201c kokku arvutada, kui palju riigikogu kantselei inimt\u00f6\u00f6j\u00f5udu ja raha vabaneb muudeks tegevusteks, kui riigikogu liikmed t\u0161ekkide esitamise kohustusest vabastataks. Riigikogu kantselei pressiosakonnast viidati, et kuluh\u00fcvitistega on kantseleis seotud mitu inimest nii finantsosakonnast, majandusosakonnast kui ka n\u00e4iteks fraktsioonide sekretariaatidest, kuid kellelegi neist ei ole see p\u00f5hit\u00f6\u00f6. Kuluh\u00fcvitistega puutuvad nad kokku eri aegadel ja eri mahus. \u201eKuluh\u00fcvitistele keskenduvat detailset koormuse v\u00f5i t\u00f6\u00f6tundide anal\u00fc\u00fcsi ei ole kantseleis tehtud ega ole praegu plaanis ka teha,\u201c \u00fctles riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Karin Kangro. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nii \u00fctleb \u00fcks parlamendi liige, kui \u201eTagatuba\u201c temalt kulut\u0161ekkide esitamise otstarbekuse kohta uurib. Ta teeb sama ettepaneku, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166129,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26509,2261,59215,13481,26,27,37,33,35,72350,729,34,36,31,32,21,13988,22379,41417,28,29,641,1799,582,19,3458,27456,25,640,23,24,22,3457,644,20,30],"class_list":["post-166128","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-lehesmets","tag-ando-kiviberg","tag-arvo-aller","tag-astrid-asi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eiki-nestor","tag-ekre","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-helir-valdor-seeder","tag-kuluhuvitis","tag-kuluhuvitised","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-hussar","tag-lauri-laanemets","tag-lauri-laats","tag-news","tag-oiguskantsler","tag-onne-pillak","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulle-madise","tag-urmas-reinsalu","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166128","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166128"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166128\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166128"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166128"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166128"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/www_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\n![\"Astrid](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/28a01113-6ba3-4698-a9e0-3b9b79cd2ff7.jpg\")
<\/p>\n![\"Lauri](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/c6554efa-e139-4af3-ae24-e3bfd124fac3.jpg\")
<\/p>\n![\"\u00d5nne](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/8ef8e92f-03e2-4232-b1e7-71e2e70409be.jpg\")
<\/p>\n