{"id":166244,"date":"2026-04-30T05:55:05","date_gmt":"2026-04-30T05:55:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166244\/"},"modified":"2026-04-30T05:55:05","modified_gmt":"2026-04-30T05:55:05","slug":"ligi-iga-teine-eesti-uurnik-on-saanud-aastaga-korgema-uuriarve-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166244\/","title":{"rendered":"Ligi iga teine Eesti \u00fc\u00fcrnik on saanud aastaga k\u00f5rgema \u00fc\u00fcriarve"},"content":{"rendered":"<p>K\u00fcsitluse j\u00e4rgi ei \u00fc\u00fcri 71 protsenti Eesti inimestest eluaset, kuid \u00fc\u00fcrnike seas on hinnat\u00f5us viimase aastaga olnud tuntav. K\u00f5rgema \u00fc\u00fcriarve on saanud ligi 45 protsenti Eesti \u00fc\u00fcrnikest. Enamasti j\u00e4\u00e4vad k\u00fcsitlusele vastanute \u00fc\u00fcrisummad alla 500 euro kuus. <\/p>\n<p>Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase s\u00f5nul n\u00e4itab panga uuring, et kuigi Eesti on endiselt tugevalt koduomanike riik, puudutab <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/66797415\/uuriturg\" tag-id=\"66797415\">\u00fc\u00fcriturg<\/a> v\u00e4ga konkreetseid gruppe: noori, suuremate linnade elanikke, v\u00e4lismaalasi ja neid, kes alles koguvad oma esimese kodu sissemakset.<\/p>\n<p>\u201e\u00dc\u00fcr on \u00fcks neid kulusid, mille t\u00f5usu inimene tunneb kohe. Kui toidukorvi v\u00f5i meelelahutuse pealt saab m\u00f5nes kuus kokku hoida, siis eluasemekulu tuleb tasuda igal juhul. See teeb \u00fc\u00fcrit\u00f5usust paljude perede ja noorte jaoks v\u00e4ga praktilise k\u00fcsimuse: kui palju j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast \u00fc\u00fcri maksmist p\u00e4riselt alles muudeks kuludeks. Kes aga plaanib siiski kodu osta, siis on oluline ka see, palju j\u00e4\u00e4b alles s\u00e4\u00e4stmiseks, investeerimiseks v\u00f5i sissemakse kogumiseks,\u201c \u00fctles Rebane.<\/p>\n<p>Eestis j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ige tavalisemad \u00fc\u00fcrisummad k\u00fcsitluse j\u00e4rgi alla 500 euro kuus. \u00dc\u00fcrnike seas maksab kuni 300 eurot kuus ligikaudu 48 protsenti ning 301\u2013500 eurot kuus umbes 34 protsenti \u00fc\u00fcrnikest. 501\u2013700 euro suurust \u00fc\u00fcri maksab ligikaudu 14 protsenti Eesti \u00fc\u00fcrnikest. \u00dcle 700 euro suuruse kuise \u00fc\u00fcriga vastajate osakaal j\u00e4i k\u00fcsitluses v\u00e4ga v\u00e4ikeseks. <\/p>\n<p>\u201e\u00dc\u00fcrisumma ise ei n\u00e4ita muidugi veel kogu pilti. Sama 400-eurone \u00fc\u00fcr t\u00e4hendab v\u00e4ga erinevat asja inimesele, kelle netosissetulek on 900 eurot ja inimesele, kelle sissetulek on 2500 eurot. Seet\u00f5ttu vaatab pank koduostu puhul alati tervikut: sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, s\u00e4\u00e4ste, t\u00f6\u00f6kindlust ja seda, kas inimesel j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast igakuiseid kohustusi ka s\u00e4\u00e4ste alles,\u201c r\u00e4\u00e4kis Rebane.<\/p>\n<p>\u00dc\u00fcrimine on k\u00f5ige levinum 18\u201329-aastaste seas, kellest 38 protsenti \u00fc\u00fcrib eluaset. Tallinnas \u00fc\u00fcrib eluaset 34 protsenti vastanutest ning Tartus, P\u00e4rnus, Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel kokku 35 protsenti vastanutest. V\u00e4iksemates piirkondades ja k\u00fclades on \u00fc\u00fcrnike osakaal m\u00e4rksa v\u00e4iksem ehk 16 protsenti.<\/p>\n<p>Rebase s\u00f5nul n\u00e4itavad need andmed selgelt, et k\u00f5ige olulisem on \u00fc\u00fcrihind noortele ja tegelikult v\u00f5ivad sellel olla v\u00e4ga kaugeleulatuvad m\u00f5jud. \u201eNoor inimene v\u00f5ib teha k\u00f5ike \u00f5igesti: t\u00f6\u00f6tada, s\u00e4\u00e4sta, v\u00e4ltida liigseid kohustusi. Kui aga \u00fc\u00fcr v\u00f5tab iga kuu liiga suure osa sissetulekust, venib esimese kodu sissemakse kogumine pikemaks. Seet\u00f5ttu ei m\u00f5juta \u00fc\u00fcriturg ainult t\u00e4nast rahakotti, vaid ka seda, millal inimene j\u00f5uab oma esimese koduni,\u201c \u00fctles Rebane.<\/p>\n<p>Eurostati 2025. aasta eluaseme\u00fclevaate j\u00e4rgi kasvasid \u00fc\u00fcrid Euroopa Liidus aastatel 2010\u20132024 keskmiselt 25 protsenti, kuid Eestis koguni 208 protsenti, mis oli EL-i kiireim kasv. <\/p>\n<p>Samas ei ole ka kodu ostmine odavamaks muutunud. Statistikaameti andmetel t\u00f5usis Eesti eluaseme hinnaindeks 2025. aastal v\u00f5rreldes 2024. aasta keskmisega 5,2 protsenti. \u201e\u00dc\u00fcri ja kodulaenu kuumakset v\u00f5rreldakse sageli liiga sirgjooneliselt,\u201c m\u00e4rkis Rebane. \u201eKodu ostmine v\u00f5ib olla m\u00f5istlik samm, kui inimesel on piisav sissemakse, stabiilne sissetulek ja v\u00e4hemalt m\u00f5ne kuu kulude suurune rahaline puhver. Kui need tingimused ei ole t\u00e4idetud, v\u00f5ib \u00fc\u00fcrimine olla m\u00f5istlikum ajutine lahendus, kuna seegi pole m\u00f5istlik, kui eluasemekohustus v\u00f5etakse endale nii napilt, et iga ootamatu kulu l\u00f6\u00f6b pere eelarve rivist v\u00e4lja.\u201c<\/p>\n<p>Citadele k\u00fcsitlusest tuli veel lisaks v\u00e4lja, et Balti riikide v\u00f5rdluses on \u00fc\u00fcrnikke k\u00f5ige rohkem L\u00e4tis, kus 39 protsenti vastanutest \u00fc\u00fcrib eluaset. Eestis on vastav n\u00e4itaja 29 protsenti ja Leedus 22 protsenti. \u00dc\u00fcrit\u00f5usu on kogenud L\u00e4tis ligikaudu 46 protsenti \u00fc\u00fcrnikest, Eestis 45 protsenti ja Leedus 41 protsenti.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120572182\/ligi-iga-teine-eesti-uurnik-on-saanud-aastaga-korgema-uuriarve\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120572182\/ligi-iga-teine-eesti-uurnik-on-saanud-aastaga-korgema-uuriarve\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsitluse j\u00e4rgi ei \u00fc\u00fcri 71 protsenti Eesti inimestest eluaset, kuid \u00fc\u00fcrnike seas on hinnat\u00f5us viimase aastaga olnud tuntav.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166237,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[22389,33582,37,33,35,173,34,36,140,33688],"class_list":["post-166244","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-citadele","tag-edward-rebane","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-uuriturg"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116492115970715940","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166244","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166244"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166244\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166244"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166244"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166244"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}