Vene riik ei ole sajandite jooksul n\u00e4idanud \u00fcles suutlikkust p\u00fcsivaks ja sisuliseks muutuseks. Impeeriumlik m\u00f5tlemine, j\u00f5u kasutamine poliitika j\u00e4tkuna ja naabrite suver\u00e4\u00e4nsuse eitamine on olnud pigem norm kui erand, kirjutab Arnold Rutto.<\/p>\n
Viimastel kuudel on presidendid Alar Karis ja Alexander Stubb r\u00f5hutanud, et paratamatult saabub aeg, mil Euroopal tuleb Venemaaga taas suhelda. Neid seisukohti p\u00f5hjendatakse eesk\u00e4tt geograafilise reaalsusega, et Venemaa on meie naaber ning naabrid ei saa teineteist eirata ka siis, kui suhted on halvad. Samuti n\u00e4hakse vajadust, et Euroopa oleks tulevikus Venemaaga peetavate v\u00f5imalike l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juures, mitte ei j\u00e4\u00e4ks Ameerika \u00dchendriikide k\u00f5rvaltvaatajaks.<\/p>\n
Need argumendid on esmapilgul m\u00f5istlikud ja pragmaatilised, kuid ajalooline kogemus sunnib esitama t\u00f5sise vastuv\u00e4ite: lootus, et Venemaa v\u00f5iks sisuliselt muutuda ja saada “tavaliseks” partneriks, on seni korduvalt osutunud eksitavaks.<\/p>\n
Sageli tuuakse paralleel s\u00f5jaj\u00e4rgse Saksamaaga, mis p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da transformeerus agressorist demokraatlikuks ja vastutustundlikuks Euroopa riigiks. Kuid see v\u00f5rdlus eeldab, et Venemaa areng j\u00e4rgib L\u00e4\u00e4ne-Euroopa poliitilise ajalooga sarnaseid mustreid. Just see eeldus on problemaatiline. Vene riik \u2013 s\u00f5ltumata oma nimest, ideoloogiast v\u00f5i valitsevast re\u017eiimist \u2013 ei ole sajandite jooksul n\u00e4idanud \u00fcles suutlikkust p\u00fcsivaks ja sisuliseks muutuseks. Impeeriumlik m\u00f5tlemine, j\u00f5u kasutamine poliitika j\u00e4tkuna ja naabrite suver\u00e4\u00e4nsuse eitamine on olnud pigem norm kui erand.<\/p>\n
P\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da ei toonud Venemaale mitte demokratiseerumist ega vastutuse v\u00f5tmist, vaid bol\u0161evistliku diktatuuri konsolideerumise. Kodus\u00f5ja, terrori ja repressioonide kaudu taastati impeerium uuel ideoloogilisel kujul ja agressiivne v\u00e4lispoliitika ei oli s\u00fcsteemi loomulik osa.<\/p>\n
Sama muster kordus p\u00e4rast Stalini surma. Kuigi retoorikas r\u00e4\u00e4giti destaliniseerimisest ja “sulatamisest”, j\u00e4i repressiivaparaat alles, julgeolekuteenistuste roll ei v\u00e4henenud ning imperiaalne maailmapilt p\u00fcsis. Ungari 1956. aastal, Praha 1968. aastal ja Afganistan 1979. aastal t\u00f5estasid veenvalt, et N\u00f5ukogude Liidu olemus ei muutunud.<\/p>\n
“Praegune Venemaa on mineviku otsene j\u00e4tk, seal on sama eliit, samad j\u00f5ustruktuurid, samad meetodid, n\u00fc\u00fcd lihtsalt uues ideoloogilises vormis.”<\/p>\n
Ka N\u00f5ukogude Liidu lagunemine ei kujunenud Venemaa moraalseks ega poliitiliseks restartiks. 1990. aastatel toimunud \u00fcleminek oli poolik ja vastuoluline. Ei toimunud kommunistlike kuritegude rahvusvahelist hukkam\u00f5istu, ei viidud l\u00e4bi lustratsiooni, ei lammutatud julgeolekuaparaati. Selle tulemusel j\u00e4i vana eliit suures osas puutumata ning uus riik rajati samadele v\u00f5imumehhanismidele. Praegune Venemaa on mineviku otsene j\u00e4tk, seal on sama eliit, samad j\u00f5ustruktuurid, samad meetodid, n\u00fc\u00fcd lihtsalt uues ideoloogilises vormis.<\/p>\n
Sellest vaatenurgast on eksitav uskuda, et Venemaaga “suhtlemine” v\u00f5i kommunikatsioonikanalite avamine loob iseenesest eeldused muutuseks. Ajalugu n\u00e4itab pigem, et dialoog ilma j\u00f5ulise surve ja vastutusmehhanismideta ei ole toonud rahu, vaid andnud Venemaale aega ja ressursse uueks agressiooniks. Majanduslik koost\u00f6\u00f6, poliitilised j\u00e4releandmised ja “strateegiline kannatlikkus” ei muutnud Venemaad enne 2008. aastat, ei takistanud Krimmi annekteerimist 2014. aastal ega ennetanud t\u00e4iemahulist s\u00f5da Ukraina vastu 2022. aastal.<\/p>\n
President Karis on \u00f6elnud, et suhtlemine saab toimuda p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu “eeldusel, et Venemaa muutub”. K\u00fcsimus on aga selles, millised tingimused v\u00f5iksid sellist muutust reaalselt esile kutsuda.<\/p>\n
Tegelik s\u00fcsteemne muutus Venemaal eeldaks t\u00e4ielikku v\u00f5imuvahetust ehk presidendiv\u00f5imu ning julgeolekuteenistuste laialisaatmist, repressiivse aparatuuri lammutamist, rahvusvahelist tribunali s\u00f5jakuritegude uurimiseks ning agressiooni ja okupatsioonipoliitika h\u00fclgamist. Ilma nendeta j\u00e4\u00e4b jutt muutusest retooriliseks.<\/p>\n
Lisaks alahinnatakse sageli Euroopa enda riske stsenaariumis, kus Venemaa satuks s\u00fcgavasse sisemisse kriisi. See kriis ei pruugi tekkida \u00fcksnes l\u00e4\u00e4ne surve tulemusel. Tuleb arvestada ka v\u00f5imalusega, et Venemaale esitaks tulevikus j\u00f5ulise ultimaatumi Hiina, soovides tagasi praegu Venemaa kontrolli all olevaid territooriume Kaug-Idas ja Siberis. Selline areng seaks Venemaa silmitsi korraga nii strateegilise, majandusliku kui ka territoriaalse eksistentsiaalse v\u00e4ljakutsega.<\/p>\n
Kui Venemaale esitataks korraga n\u00f5udmised okupeeritud alade vabastamiseks Euroopas, s\u00f5jakuritegude eest vastutusele v\u00f5tmiseks ning samal ajal avaldaks survet Hiina oma territoriaalsete pretensioonidega, siis satuks Venemaa v\u00e4ltimatult majandusliku ja sotsiaalse kollapsi \u00e4\u00e4rele. Sellises olukorras vajaks Venemaa ulatuslikku v\u00e4lisabi, eesk\u00e4tt Euroopalt. Sellega kaasneks suure t\u00f5en\u00e4osusega ka enneolematu migratsioonilaine Venemaalt l\u00e4\u00e4nde, sest miljonid inimesed otsiksid turvalisust ja toimetulekut Euroopa Liidus. Selle kriisi haldamine j\u00e4\u00e4ks suuresti Euroopa \u00f5lgadele.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et Ukraina, Euroopa julgeolekut otseselt kaitsnud riik ja Vene agressiooni ohver, ei ole ei poliitiliselt, majanduslikult ega moraalselt valmis ega kohustatud Venemaad stabiliseerima v\u00f5i \u00fcles ehitama. See vastutus langeks Euroopa kanda ajal, mil Euroopa \u00fchtsus ja ressursid on niigi maksimaalse koormuse all.<\/p>\n
Alexander Stubbi v\u00e4ide, et “mingi suhe Venemaaga peab olema”, on geograafiliselt t\u00f5ene, kuid poliitiliselt eksitav, kuna see loob ettekujutuse paratamatusest normaliseerida suhted. Suhe v\u00f5ib eksisteerida ka minimaalsel, k\u00fclmutatud ja rangelt piiratud kujul, heidutuse, kontrolli ja piiratud kontaktide raamistikus. Naabriks olemine ei t\u00e4henda usaldust, partnerlust ega vastastikust kohustust p\u00e4\u00e4sta Venemaad, kus kriisi p\u00f5hjuseks on aastak\u00fcmnete pikkune agressiivne ja vastutustundetu poliitika, eriti kui see riik ei austa j\u00e4rjekindlalt teiste riikide suver\u00e4\u00e4nsust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vene riik ei ole sajandite jooksul n\u00e4idanud \u00fcles suutlikkust p\u00fcsivaks ja sisuliseks muutuseks. Impeeriumlik m\u00f5tlemine, j\u00f5u kasutamine poliitika…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166279,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1687,1267,77477,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,28,29,95,19,431,25,1049,23,24,262,22,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":["post-166278","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-alar-karis","tag-alexander-stubb","tag-arnold-rutto","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-noukogude-liit","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116492300701632964","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166278","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166278"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166278\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166278"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166278"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166278"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}