Hundi valimine rahvusloomaks toetus peamiselt lambakasvatajate n\u00f5usolekule ning teiseks huvigruppide viljakale dialoogile. N\u00fc\u00fcdseks oleks nagu unustatud, kui olulist rolli m\u00e4ngivad lambakasvatajad hundi k\u00e4ek\u00e4igus, kirjutab Helen Arusoo.<\/p>\n
Kaheksa aastat tagasi, j\u00fcrip\u00e4eval 2018 algas k\u00f5ik h\u00e4sti. Hundi valimine uueks rahvuss\u00fcmboliks pidi tugevdama eestlase seotust loodusega, m\u00f5istmist, kui oluline on \u00f6kos\u00fcsteem koos tippkiskjatetega. Lambakasvatajad andsid n\u00f5usoleku hundi valimiseks rahvusloomaks (suur kiitus neile selle eest!), aga see oli tingimusel, et neid ei j\u00e4eta oma muredega \u00fcksi. Teised huvigrupid m\u00f5istsid, et hundikaitse hind on rahul lambakasvatajad.<\/p>\n
Kas see on \u00f5nnestunud? Vaatame esmalt andmeid. Eesti lammaste arv on langenud kaheksa aastaga poole v\u00f5rra ehk umbes 80 000 pealt ligi 40 000 peale ja see trend j\u00e4tkub. Langus pole loomulikult hundi s\u00fc\u00fc, aga m\u00f5ned hundiga seotud seaduste uuendused on kahjuks lambakasvatuse eeldustele p\u00e4rssivalt m\u00f5junud.<\/p>\n
Riigi \u00fclevalt alla suhtumine<\/p>\n
Hallivatimehe valimine rahvusloomaks toetus peamiselt kahele sambale: lambakasvatajate n\u00f5usolekule ning teiseks huvigruppide viljakale dialoogile. Meenutagem, et enamikus maades peetaksegi k\u00f5ige olulisemaks hundi huvigrupiks lambakasvatajaid, t\u00e4psemalt karjakasvatajaid.<\/p>\n
Uuringudki kinnitavad, et liigikaitse edukust m\u00f5jutab olulisel m\u00e4\u00e4ral huvigrupp, kes on inimese ja metslooma konflikti keskmes ehk kelle majanduslik toimetulek s\u00f5ltub konkreetsest liigist1, antud juhul kiskjast. Seet\u00f5ttu soovitakse riigipoliitika samme seoses kiskjakaitsega aina enam s\u00e4ttida vastava huvigrupiga dialoogis. N\u00fc\u00fcdseks oleks nagu unustatud, kui olulist rolli m\u00e4ngivad lambakasvatajad hundi k\u00e4ek\u00e4igus.<\/p>\n
Kui rahvusvahelised looduskaitseorganisatsioonid kutsuvad riike \u00fcles otsima pikaajalisi holistilisi lahendusi liigikaitses, siis Eestis sellega justkui ei arvestata. Kuu aega tagasi andis regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium lambakasvatajatele \u00fcllatuslikult teada, et karjakasvatajatest FIE-d ei tohi enam oma tarbeks loomi tappa.<\/p>\n
Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu tegevjuht Mirjam Pikkmets on juhtinud t\u00e4helepanu vastuolule, et kui lambakasvataja on teinud suuri v\u00e4ljaminekuid, ehitanud karja kaitseks aedu ja v\u00f5tnud endale koerad, on arusaadav, miks tahetakse koeri ka oma karja arvelt toita. Suurte karjakaitsekoerte s\u00f6\u00f6tmiseks kulub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus liha.<\/p>\n
Seni tohtisid lambakasvatajatest f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjad (FIE-d) oma loomi oma tarbeks tappa ja liit soovis sama \u00f5igust ka osa\u00fchingutele. Juhtus vastupidine, neile teatati, et teemaga on n\u00fc\u00fcd “korras”, edaspidi ei tohi seda teha ka FIE-d.<\/p>\n
Niisiis, kuigi karjapidajad tahavad olla ausad, riigiga koost\u00f6\u00f6d teha ja dialoogi pidada, kogevad nad tihti \u00fclevalt alla suhtumist ja pealesunnitud m\u00e4\u00e4rusi. K\u00f5ige hullem on nimetatud keelu m\u00f5ju statistikale, kuna loomad hakkavad karjast “kaduma”. Eraisikuna v\u00f5ib p\u00f5llumajandusloomi omatarbeks tappa, seal keeldu pole.<\/p>\n
Loomakaitsjate \u00fcleolev suhtumine tekitab vastasseisu<\/p>\n
Viljaka dialoogi hoidmisel pole abiks ka m\u00f5nede loomakaitsjate retoorikast, mis s\u00fc\u00fcdistab karjakasvatajaid p\u00f5hjustesse s\u00fcvenemata v\u00e4heses panustamises, vahel ka loomapidamises kui sellises.<\/p>\n
“Millal l\u00e4hevad asjad \u00fcle piiri teravaks? Siis, kui \u00fcks osapool tunneb, et peab end kaitsma ja enda olemasolu \u00f5igustama.”<\/p>\n
Uuringute j\u00e4rgi \u00e4ratavad vastaspoole j\u00e4igad seisukohad positsioneeringuprotsessi2, mis t\u00e4hendab, et hakatakse omakorda dialoogi v\u00e4ltima. Muidugi, igal huvigrupil on ja peabki olema oma vaatepunkt ja oma positsioon, aga millal l\u00e4hevad asjad \u00fcle piiri teravaks? Siis, kui \u00fcks osapool tunneb, et peab end kaitsma ja enda olemasolu \u00f5igustama.<\/p>\n
Ohukoht tekib, kui niigi suure riskiga ettev\u00f5tmine, nagu seda on lambakasvatus, tunneb \u00e4kki, et pole enam soovi dialoogi pidada. Inimese ja looduskaitse toimet uuriv Tasos Hovardas on m\u00e4rkinud, et kui huvigrupid v\u00f5tavad kaitse-r\u00fcnnaku positsioonid3, siis on viljakas vestlus l\u00f5ppenud ning j\u00e4\u00e4nud on vaid kompromissitu s\u00f5nas\u00f5da, sellise n\u00e4htuse nimi on “diskursiivne positsioneering”. Kinnistunud seisukohad v\u00f5ivad viia salavaenu, omakohtu ja salak\u00fcttimise soosimiseni. Kaotajaks j\u00e4\u00e4b hunt.<\/p>\n
Inimese ja kiskja suhete uuringud juhivad tihti t\u00e4helepanu asjaolule, et suurkiskjate edukas kaitse on v\u00f5imalik ainult huvigruppide kompromissina, et v\u00e4ltida salavaenu teket. Lootus, et konflikt on taandatav konkreetseteks muredeks, on vastasel juhul pikaks ajaks v\u00e4listatud. Mida aga \u00fcldisemalt kiskjatega rahumeelne kooselu t\u00e4hendab, see on pideva debati osa ja ilmselt pole v\u00f5imalik saavutada \u00fchist arusaama ega soovi seda p\u00e4ris l\u00f5puni ka huvigrupid4.<\/p>\n
T\u00e4htis on, et \u00fckski osapool, sealhulgas riik ja loomakaitsjad, ei suruks oma t\u00f5ekspidamisi peale. Hundi t\u00f5husaim kaitse on dialoog huvigruppide vahel.<\/p>\n
2 Hovardas, Tasos 2018. Large Carnivore Conservation and Management: Human Dimensions.Hovardas, Tasos (toim). Series: Earthscan Studies in Natural Resource Management. Abingdon, Oxon ; New York, NY: Routledge<\/a>.3 Hovardas, Tasos 2018. Large Carnivore Conservation and Management: Human Dimensions.Hovardas, Tasos (toim). Series: Earthscan Studies in Natural Resource Management. Abingdon, Oxon ; New York, NY: Routledge<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hundi valimine rahvusloomaks toetus peamiselt lambakasvatajate n\u00f5usolekule ning teiseks huvigruppide viljakale dialoogile. N\u00fc\u00fcdseks oleks nagu unustatud, kui olulist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166292,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,77485,34,36,77481,1425,3116,77482,21868,10197,77483,15882,48722,77484,77480,3884,77486],"class_list":{"0":"post-166291","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-lamba-ja-kitsekasvatajate-liit","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-helen-arusoo","17":"tag-hundid","18":"tag-hunt","19":"tag-karjakasvatajad","20":"tag-kiskjad","21":"tag-lambad","22":"tag-lambakasvatus","23":"tag-looduskaitse","24":"tag-loomakaitsjad","25":"tag-mirjam-pikkmets","26":"tag-rahvusloom","27":"tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","28":"tag-tippkiskjad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116492383474354399","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166291\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}