{"id":166315,"date":"2026-04-30T07:27:07","date_gmt":"2026-04-30T07:27:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166315\/"},"modified":"2026-04-30T07:27:07","modified_gmt":"2026-04-30T07:27:07","slug":"doktoritoo-haridusest-ja-toolt-korvale-jaanud-noored-vajavad-eneseusku-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166315\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: haridusest ja t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud noored vajavad eneseusku | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli doktorit\u00f6\u00f6 pakub NEET-olukorras noorte toetamiseks uue lahenduse: loodud toe\u00f5igluse mudel aitab spetsialistidel m\u00e4rgata noore tegelikke muresid ja kaasab otsustamisse ka noore enda.<\/p>\n<p>Noortepoliitikas nimetatakse NEET-olukorras noorteks neid 15\u201329aastaseid, kes ei \u00f5pi ega t\u00f6\u00f6ta. L\u00fchend tuleb inglise keelest: not in education, employment or training. Juba 30 aastat noortevaldkonnas tegutsenud Heidi Paaborti viis doktori\u00f5ppesse t\u00f6\u00f6kogemus: &#8220;Tajusin noori toetades pidevalt erinevaid koost\u00f6\u00f6barj\u00e4\u00e4re. Ma k\u00fcll teadsin, kuidas ma sooviksin noori toetada, kuid see polnud alati v\u00f5imalik. \u00d5pingute k\u00e4igus olen n\u00fc\u00fcd aga ise j\u00f5udnud ministeeriumi, mis saab aidata neid lahendusi leida.&#8221;<\/p>\n<p>Paaborti s\u00f5nul on tegu aina s\u00fcveneva probleemiga. Statistika n\u00e4itab, et Eestis ei osale t\u00f6\u00f6turul v\u00f5i hariduses ligi 23 000 noort ehk 11 protsenti kogu vanuser\u00fchmast. &#8220;Kui 2010. aasta majanduskriisi ajal hakkas NEET-olukorras noorte arv t\u00f5usma, siis hiljem on seda m\u00f5jutanud koroonakriis ja n\u00fc\u00fcd ka s\u00f5jakollete t\u00f5ttu Eestisse j\u00f5udnud noored,&#8221; selgitas Paabort.<\/p>\n<p>Aprilli keskel kaitses Paabort Tartu \u00dclikoolis enda doktorit\u00f6\u00f6, milles pakkus lahendusi, kuidas NEET-olukorras noorte toetamise s\u00fcsteemi paremaks muuta. Doktorit\u00f6\u00f6 koondab viit erinevat uuringut, mis k\u00e4sitlesid spetsialistide vaadet, Euroopa l\u00e4henemisi, poliitilisi valikuid ning eraldi uuris Paabort kaasuurijatega ka noorte endi tunnetust.<\/p>\n<p>&#8220;See andis teadmise, et praegu v\u00f5etakse seda sihtr\u00fchma liiga homogeenselt \u2013 justkui oleksid k\u00f5ik \u00fchesugused. Tegelikult on oluline see, milline on n\u00e4iteks noore l\u00e4hiv\u00f5rgustik, elusituatsioon, toimetulek, vajadused ja piirkonna kohalikud v\u00f5imalused,&#8221; selgitas Paabort. Tema s\u00f5nul ei ole noore toetamine enam m\u00f5istetav haridus- ja t\u00f6\u00f6turupoliitika k\u00fcsimusena vaid n\u00f5uab valdkondade\u00fclest l\u00e4henemist ja koordineerimist. Viis, kuidas noortepoliitikaid luuakse m\u00f5jutab otseselt seda, kas noor j\u00f5uab vajaliku toeni, kas ta v\u00f5tab selle vastu ning kas see on tema jaoks m\u00f5jus. Sama l\u00e4henemine ei ole enam k\u00f5igi jaoks piisav.\u00a0<\/p>\n<p>Uus l\u00e4henemine<\/p>\n<p>Paabort kirjeldas t\u00f6\u00f6s uut nn toe\u00f5igluse mudelit, mis pakub struktuurset juhendit selleks, kuidas noori m\u00f5jusamalt toetada. Mudelis tunnistatakse, et iga noore eluk\u00e4ik, v\u00e4ljakutsed ja tugevused v\u00f5ivad olla ainulaadsed ja seet\u00f5ttu tuleb luua kohandatud l\u00e4henemisi. &#8220;Seega ei pakuta k\u00f5ikidele sama tuge, vaid pigem keskendutakse tingimuste loomisele, mis v\u00f5imaldavad erinevates olukordades olevatel noortel saada just temale sobivaimat abi.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Noor pole lihtsalt osaleja, vaid oma elu ekspert, kes annab sisendi, mida ta vajab.&#8221;<\/p>\n<p>Teadlase s\u00f5nul on mudeli kohaselt k\u00f5ige olulisem kaasata noori v\u00f5rdsete partneritena. &#8220;Noor pole lihtsalt osaleja, vaid oma elu ekspert, kes annab sisendi, mida ta vajab. Noorte kaasatus on eeltingimus, et m\u00f5ista paremini noore \u00fcmber olevat tegelikkust,&#8221; selgitas Paabort. Tema s\u00f5nul ei vaja noored teenuseid, vaid eelk\u00f5ige inimesi, kes neisse usuvad.<\/p>\n<p>Paaborti s\u00f5nul tuleb \u00fcmber hinnata ametkondade edum\u00f5\u00f5dikud. &#8220;Mudel muudab ka arusaama t\u00f5hususest \u2013 see pole ainult k\u00fcsimus, mitu noort j\u00f5udis haridusse, vaid kas noor on valmis pikas perspektiivis edasi liikuma ja kas tema heaolu on t\u00f5usnud. Noore valmisoleku kujunemist tuleb n\u00e4ha pikaajaliste tulemuste eeltingimusena,&#8221; s\u00f5nas Paabort.<\/p>\n<p>Uue mudeli kohaselt v\u00f5ib tulemuslikkuse n\u00e4itaja olla hoopis noore eneseteostus laiemalt, mis ei pruugi alati t\u00e4hendada avatud t\u00f6\u00f6turule v\u00f5i haridusse j\u00f5udmist. N\u00e4iteks erivajadustega noorte puhul ei pruugi avatud t\u00f6\u00f6turul tegutsemine v\u00f5imalik olla, kuid ka nemad soovivad end teostada ja selleks vajalikku tuge saada. &#8220;See on laiem raamistiku ja m\u00f5tteviisi muutus,&#8221; lisas Paabort.<\/p>\n<p>T\u00e4psem m\u00f5iste<\/p>\n<p>Paabort annab doktorit\u00f6\u00f6s soovituse loobuda iganenud terminoloogiast. &#8220;Praegune l\u00e4henemine on liiga majanduskeskne ja r\u00f5hutab puuduj\u00e4\u00e4ki: seda, kes noor ei ole, mitte seda, kes ta on. See on sildistav ja stigmatiseeriv. Noored tunnevad, et nad on \u00fchiskonna silmis justkui l\u00e4bi kukkunud ja see m\u00f5jutab seda, kas nad \u00fcldse m\u00e4rkavad abi ja v\u00f5tavad seda vastu,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Praegune l\u00e4henemine on liiga majanduskeskne ja r\u00f5hutab puuduj\u00e4\u00e4ki.&#8221;<\/p>\n<p>NEET-m\u00f5iste alternatiivina pakub Paabort l\u00fchendi YET (young person in education or employment transition), mis viitab noortele hariduslikes ja t\u00f6\u00f6elulistes \u00fcleminekutes. &#8220;Uus m\u00f5iste aitab m\u00f5ista, et noore olukord on ajas muutuv. See pole staatiline kategooria, vaid arenguline liikumine. Peame toetamist n\u00e4gema arenguprotsessina, mitte lihtsalt kiire tagasisuunamisena s\u00fcsteemi. Nii on tulemus p\u00fcsivam,&#8221; s\u00f5nas t\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n<p>Praktikuna tegutsev Paabort usub, et uut l\u00e4henemist \u00f5nnestub noorsoot\u00f6\u00f6s edukalt juurutada. &#8220;Oleme selle mudeli juba noortegarantii tugis\u00fcsteemina praktikasse viinud. Rohkem kui kaks aastat on suurem osa kohalikest omavalitsustest selle l\u00e4henemisega seotud olnud ja tagasiside on olnud v\u00e4ga positiivne,&#8221; selgitas ta. Siinkohal on oluline, et kogu avalik sektor julgeks katsetada, \u00f5ppida ja muutuda.<\/p>\n<p>&#8220;Noorte toetamine on valdkondade\u00fclene \u2013 \u00fcksinda ei saa siin midagi teha. Seega lisab minu t\u00f6\u00f6 t\u00e4nasesse teadmisse olulise arusaama, et noorte toetamise edukus s\u00f5ltub pigem erinevate s\u00fcsteemide v\u00f5imest kohaneda noorte tegelike eluteedega, mitte vastupidi. Selline muutus eeldab aga uute p\u00f5him\u00f5tete juurutamist poliitikakujundamises,&#8221; t\u00f5des Paabort.<\/p>\n<p>Heidi Paabort kaitses doktorit\u00f6\u00f6 &#8220;<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/d52ba732-a07a-4ece-b5e0-d1ad9d60dada\/content\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Toe\u00f5igluse mudel avaliku sektori poliitikate kujundamiseks t\u00f6\u00f6tamisel noortega, kes on haridus- ja t\u00f6\u00f6alastes \u00fcleminekutes<\/a>&#8221; Tartu \u00dclikoolis 14. aprillil. V\u00e4itekirja juhendasid kaasprofessor Mai Beilmann ja dr Dagmar Narusson, oponeeris dr Francisco Simoes Lissaboni \u00dclikooli Instituudist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli doktorit\u00f6\u00f6 pakub NEET-olukorras noorte toetamiseks uue lahenduse: loodud toe\u00f5igluse mudel aitab spetsialistidel m\u00e4rgata noore tegelikke muresid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,7566,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,77494,19,39327,77496,73131,25,77495,23,24,22,20,30],"class_list":["post-166315","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-doktoritoo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-neet-olukorras-noored","tag-news","tag-noorsootoo","tag-noorte-kaasamine-haridusse-ja-tooturule","tag-noortepoliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-toeoigluse-mudel","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116492477841511548","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}