“Tavap\u00e4rases v\u00e4hiravis oleme kaua aega kasutanud kolme meetodit: l\u00f5ikame v\u00e4lja ehk kirurgia, m\u00fcrgitame ehk kemoteraapia ja kiiritame ehk radiatsioon,” loetleb Icosagen Cell Factory siirdemeditsiini direktor Tanel Mahlak\u00f5iv. K\u00f5iki patsiente need meetodid paraku ei aita. Liiati kaasneb standardse keemiaraviga sageli hulk k\u00f5rvaltoimeid, mis v\u00f5ivad olla halvemal juhul eluohtlikud.<\/p>\n
Alternatiivse v\u00f5imalusena on maailmas alates 2000. aastatest arendatud rakuravi. Meetod kasutab kasvajate h\u00e4vitamiseks inimese enda immuuns\u00fcsteemi. Arstid eraldavad patsiendi verest immuunrakke, \u00f5petavad need laboris v\u00e4hirakke \u00e4ra tundma ning siirdavad patsiendile tagasi, et need v\u00e4hirakud h\u00e4vitaks.<\/p>\n
“Kui kogu info on koos, anname selle ravimiametile \u00fcle ja nemad otsustavad, kas v\u00f5ime hakata regulaarselt Eestis ravi tootma.” – Tanel Mahlak\u00f5iv<\/p>\n
Maailmas pakuvad suured ravifirmad kitsalt verev\u00e4hi vastu praeguseks seitset sellist nn rakuravitoodet ehk v\u00f5imalust patsientide rakke muundada. Eestisse suurfirmad siinse v\u00e4ikese rahvaarvu t\u00f5ttu aga ei j\u00f5ua ja siinsete patsientide rakud tuleb saata v\u00e4lismaa laboritesse. “See protsess on arusaadavalt ajakulukas. K\u00f5ik teistele raviviisidele allumatute verehaigustega patsiendid seda kahjuks \u00e4ra oodata ei j\u00f5ua,” osutab PERH-i hematoloog Annett Vapper.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on Eesti verev\u00e4higa patsientidel aga lootust saada rakuravi peagi ka kodumaal. PERH, Tartu \u00dclikool ja Icosagen ehitavad CAR-T projekti raames s\u00fcsteemi, mis lubab toota rakuravimit PERH-is kohapeal. Haigla pidi selleks oma ruume \u00fcmber ehitama. Lisaks on esimesed testtootmised k\u00fcll tehtud, aga testravimi valmistamine seisab veel ees. “Kui kogu info on koos, anname selle ravimiametile \u00fcle ja nemad otsustavad, kas v\u00f5ime hakata regulaarselt Eestis ravi tootma,” s\u00f5nab Mahlak\u00f5iv.<\/p>\n
Immuunrakkude uus arsenal<\/p>\n
Inimese immuuns\u00fcsteem kuuluvad mitmesugused valgeverelibled, sealhulgas T-l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid ehk T-rakud. “Need on meil k\u00f5igil kehas olemas. T-rakud on sisuliselt nagu vaprad s\u00f5durid, kes on v\u00f5imelised haiguslikke rakke h\u00e4vitama. Kasvajarakud suudavad end aga immuuns\u00fcsteemi eest peita,” kirjeldab Annett Vapper.<\/p>\n
Rakuravi eesm\u00e4rk on anda neile vapratele s\u00f5duritele v\u00e4higa v\u00f5itlemiseks sobilikud relvad. T\u00e4psemalt varustavad teadlased T-rakud pinnavalguga, mis tunnevad \u00e4ra ainult kasvajarakke. “Seda valku nimetatakse teaduskeeli kimeerseks antigeeni retseptoriks, millest CAR-T raviviis oma nime on saanud \u2013 kimeerse antigeeni retseptoriga T-rakkudel p\u00f5hinev ravi,” selgitab hematoloog.<\/p>\n
“T-rakud on sisuliselt nagu vaprad s\u00f5durid, kes on v\u00f5imelised haiguslikke rakke h\u00e4vitama.” – Annett Vapper<\/p>\n
Praegu kasutatakse CAR-T teraapiat eesk\u00e4tt selliste pahaloomuliste verehaiguste raviks, mis muudele raviviisidele ei allu v\u00f5i kipuvad naasma. Samas otsivad teadlased v\u00f5imalusi kasutada rakuravi ka autoimmuunhaiguste, muude v\u00e4hivormide ja fibroosi vastu.<\/p>\n
Verev\u00e4hi ravis on rakuravi end aga juba toimiva alternativiina t\u00f5estanud. Patsient v\u00f5ib selle toel pikka aega elada v\u00e4hivabalt v\u00f5i haigusest l\u00f5plikult v\u00f5itu saada. “Rakuravi on \u00fchekordne protsess, mida manustatakse praeguseni ainult \u00fche korra. See on p\u00e4ris suur eelis, kui v\u00f5rrelda seni traditsiooniliste raviviisidega, mis enamasti n\u00f5uavad \u00fcsna mitmeid ravikuure,” k\u00f5rvutab Vapper.<\/p>\n
Patsiendi vaatenurgast meenutab CAR-T ravi tavalist vere\u00fclekannet. Arstid v\u00f5tavad inimeselt veenivereproovi, millest eraldatakse T-rakud. Laboris varustavad teadlased need antigeeni retseptoriga ja asuvad neid seej\u00e4rel paljundama. Viimaks siiratakse need patsiendile suuremas koguses tagasi.\u00a0<\/p>\n
“CAR-T rakud viiakse patsiendi vereringesse veenitilgutina. Viis p\u00e4eva enne \u00fclekannet saab patsient keemiaravi, mille eesm\u00e4rk on tagada muundatud immuunrakkudele parim v\u00f5imalik kasvukeskkond,” kirjeldab Vapper. P\u00e4rast protseduuri j\u00e4\u00e4b patsient enne kojuminekut kaheks n\u00e4dalaks haiglasse j\u00e4lgimisele.<\/p>\n
Esimesed 1,6 miljardit rakku<\/p>\n
CAR-T ravi tohivad pakkuda ainult akrediteeritud haiglad, millel on vereloome t\u00fcvirakkude siirdamise kogemus. Seadus reguleerib k\u00f5ik raviprotsessi etappe. “N\u00f5uded tootmisele, selleks kasutatavatele ruumidele, ravimi s\u00e4ilitamisele, manustamisele, kvaliteedis\u00fcsteemile ja j\u00e4lgimisv\u00f5imekusele on \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rged. Selleks on v\u00f5imelised vaid v\u00e4hesed tervishoiuasutused,” m\u00e4rgib Annett Vapper.<\/p>\n
Tanel Mahlak\u00f5iv nentis, et\u00a0 Eesti haiglatel polnud seniajani standardeid, mille alusel rakke v\u00e4lja v\u00f5tta ja patsiendile tagasi manustada. Samuti puudusid Eestis rakuravi tootmiseks sobilikud puhasruumid. “Suurim takistus oligi puhta ruumi p\u00fcstiseadmine ja instrumentide hankimine,” t\u00f5deb Mahlak\u00f5iv.<\/p>\n
“Kui keskmine patsient kaalub 60 kilo, on vaja 60 miljonit rakku. Meie tootsime peaaegu sada korda rohkem.” – Tanel Mahlak\u00f5iv<\/p>\n
Projekti k\u00e4igus ehitas PERH sobilikuks laboriks \u00fcmber endised apteegiruumid, kus varem segati kemoteraapiaravimeid. “Sellesse ruumi sisenemiseks l\u00e4bitakse l\u00fc\u00fcsid ja riietutakse vastavatesse kost\u00fc\u00fcmidesse. Ruumi \u00f5hus ei tohi olla mikroskoopilisi osakesi, baktereid ega seeneeoseid,” kirjeldab Mahlak\u00f5iv. Vajalikud instrumendid ja v\u00e4lja\u00f5ppe ostis t\u00f6\u00f6r\u00fchm Saksa ettev\u00f5ttelt Miltenyi Biotec.<\/p>\n
Eelmise aasta detsembris proovis t\u00f6\u00f6r\u00fchm PERH-is esimest korda toota rakuravi t\u00e4ismahus. Protsess kestis 12 p\u00e4eva ja v\u00f5imalikke untsuminekukohti oli Mahlak\u00f5ivu s\u00f5nul palju. “Sada miljonit T-rakku, mis me inkubaatorisse panime, paljunesid l\u00f5puks 1,6 miljardiks rakuks, millest pooltel oli peal uus CAR-retseptor,” meenutab ta.<\/p>\n
Mahlak\u00f5ivu hinnangul \u00f5nnestus esimene tootmine h\u00e4sti: rakud paljunesid, kultuur p\u00fcsis steriilne ning mikroobset saastet \u00f5nnestus v\u00e4ltida. “Teoreetiliselt oleks patsiendil vaja miljon CAR-T rakku \u00fche kilogrammi kehakaalu kohta. Kui keskmine patsient kaalub 60 kilo, on vaja 60 miljonit rakku. Meie tootsime peaaegu sada korda rohkem,” arvutab ta. Kuigi protsessis esines v\u00e4iksemaid t\u00f5rkeid, lahendas t\u00f6\u00f6r\u00fchm need jooksvalt ja l\u00f5pptoode ei kannatanud.<\/p>\n
M\u00f5ne kuu k\u00fcsimus<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on t\u00f6\u00f6r\u00fchm katsetanud PERH-is rakuravi tootmist kaks korda. J\u00e4rgmiseks panevad nad proovile s\u00fcsteemi steriilsuse: inimese rakkude asemel pannakse masinasse bakteris\u00f6\u00f6tmeid. Kui\u00a0 tootmisahelasse peaks sisse lipsama m\u00f5ni seen v\u00f5i bakter, paljuneks see s\u00f6\u00f6tmel kohe n\u00e4htavaks. “Eesm\u00e4rk on see protsess kolm korda l\u00e4bi teha ja n\u00e4idata, et s\u00fcsteem on kinnine ning midagi ei hakka kasvama,” selgitab Tanel Mahlak\u00f5iv.<\/p>\n
Sealt edasi plaanib ta koos kolleegidega v\u00f5tta kolme doonori rakud ja valmistada neist testravimi. Kuna seda tehakse terve inimese rakkudest, ei siirata seda patsiendi kehasse. \u00d5nnestunud testravim n\u00e4itaks aga samas Mahlak\u00f5ivu s\u00f5nul, et labor on reaaltootmiseks valmis. “Kui kogu info on koos, anname selle ravimiametile \u00fcle ja nemad otsustavad, kas v\u00f5ime hakata regulaarselt Eestis ravi tootma,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
“V\u00f5in \u00f6elda, et me ei r\u00e4\u00e4gi enam aastatest, vaid ikkagi kuudest.” – Annett Vapper<\/p>\n
Millal uus raviviis aga p\u00e4riselt Eesti v\u00e4hipatsientideni j\u00f5uab? M\u00f5lema eksperdi s\u00f5nul on t\u00e4pset aega keeruline ennustada, sest ees ootab veel mitu koosk\u00f5lastusringi ja muutujaid on palju. “K\u00fcll v\u00f5in \u00f6elda, et me ei r\u00e4\u00e4gi enam aastatest, vaid ikkagi kuudest,” m\u00e4rgib Annett Vapper. T\u00f6\u00f6r\u00fchm loodab esitada avalduse juba juunis. “Siis on pall ravimiameti k\u00e4es, kes vaatab avalduse l\u00e4bi, esitab k\u00fcsimusi ja teeb soovitusi parandusteks. Loodame, et s\u00fcgiseks oleme nii kaugel, et v\u00f5iksime alustada,” lisab Mahlak\u00f5iv.<\/p>\n
Vapperi s\u00f5nul eeldab ettev\u00f5tmine tihedat koost\u00f6\u00f6d tervisekassa ja ravimiametiga. \u00dchtlasi peab PERH koolitama personali ja uut raviteekonda juurutama. Mahlak\u00f5ivu hinnangul laob projekt laiemas m\u00f5ttes Eestisse uut t\u00fc\u00fcpi ravimite loomise vundamenti. “Meil ei teki ainult ravimite arendamise ja tootmise v\u00f5imekus, vaid haiglatesse koguneb ka oskusteave uudsete ravimite manustamise ja k\u00f5rvaln\u00e4htudega tegelemise kohta. See k\u00f5ik on tulevikku vaadates \u00e4\u00e4rmiselt oluline,” \u00fctleb ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Tavap\u00e4rases v\u00e4hiravis oleme kaua aega kasutanud kolme meetodit: l\u00f5ikame v\u00e4lja ehk kirurgia, m\u00fcrgitame ehk kemoteraapia ja kiiritame ehk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166384,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[77522,26,27,77520,37,33,35,34,36,31,32,21,77519,28,29,19,574,3779,25,77521,7925,1791,28745,77518,2424,23,24,22,20,11708,4194,4455,40204,30],"class_list":["post-166383","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-annett-vapper","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-car-t","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-icosagen-cell-factory","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-perh","tag-pohja-eesti-regionaalhaigla","tag-populaarseimad-lood","tag-rakuravi","tag-ravim","tag-ravimiamet","tag-ravimitootmine","tag-tanel-mahlakoiv","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahiravi","tag-vahk","tag-vahkkasvaja","tag-verevahk","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166383","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166383"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166383\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166384"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166383"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166383"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166383"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}