{"id":166629,"date":"2026-04-30T13:20:09","date_gmt":"2026-04-30T13:20:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166629\/"},"modified":"2026-04-30T13:20:09","modified_gmt":"2026-04-30T13:20:09","slug":"vana-dna-nihutab-euroopa-tuumikperekonna-juured-laane-rooma-loppu-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/166629\/","title":{"rendered":"Vana DNA nihutab Euroopa tuumikperekonna juured L\u00e4\u00e4ne-Rooma l\u00f5ppu | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Vana DNA anal\u00fc\u00fcs<\/a> n\u00e4itab, et l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnale omane tuumikpere ja ranged abielureeglid kujunesid L\u00e4\u00e4ne-Rooma impeeriumi piirialadel v\u00e4lja juba enne selle langust. Tollane \u00fchiskond oli leiu p\u00f5hjal arvatust stabiilsem ega paiskunud p\u00e4rast Rooma v\u00f5imu taandumist kaosesse.<\/p>\n

Rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotsas Jens Bl\u00f6cheriga Mainzi Johannes Gutenbergi \u00dclikoolist suutis L\u00f5una-Saksamaal asuvatest haudadest kogutud materjali toel kokku panna kuni kuut p\u00f5lvkonda h\u00f5lmavad sugupuud. Andmestik andis uurijatele haruldase sissevaate varase keskaja lihtrahva argiellu, millest on s\u00e4ilinud v\u00e4he kirjalikke \u00fclest\u00e4hendusi, vahendavad Nature News<\/a> ja Science<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Traditsiooniliselt seostavad ajaloolased L\u00e4\u00e4ne-Rooma impeeriumi allak\u00e4iku viiendal sajandil idast ja p\u00f5hjast l\u00e4htunud r\u00e4ndesurvega. Kroonikate nappuse t\u00f5ttu eeldasid paljud, et sisser\u00e4ndajad t\u00f5rjusid kas sealsed elanikud piirkonnast v\u00e4lja v\u00f5i h\u00e4vitasid nad sootuks.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva Saksamaa aladel, piki Reini ja Doonau j\u00f5ge kulgenud piiril tekkisid tollal omap\u00e4rased ridahaudadega kalmistud, kuhu s\u00e4ngitati surnuid koos relvade ja ehetega. Londoni King’s College’i ajaloolase Peter Heatheri s\u00f5nul seletasid varasemad teooriad v\u00f5\u00f5raid matmiskombeid sissetungi v\u00f5i t\u00e4ieliku rahvastikuvahetusega. V\u00e4rske teadust\u00f6\u00f6 asetab s\u00fcndmused uude valgusse.\u00a0<\/p>\n

Rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5ttis vaatluse alla enam kui 200 toonase inimese genoomi. Teadlased \u00fchendasid laboritulemused arheoloogilise materjaliga. Laboris lahti muugitud geeniproovidest joonistus laialdase kaose asemel v\u00e4lja pilt stabiilsest sotsiaalsest korrast.<\/p>\n

Kuuendal ja seitsmendal sajandil elanud kogukondades n\u00e4is kehtivat karm verepilastuse keeld. Lapsi ei saadud isegi kaugete sugulastega. Lisaks osutavad geeniandmed, et piirkonnas elanud inimesed pidasid kinni eluaegsest monogaamiast ja \u00fchiskond koosnes ilmselt tuumikperekondadest.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal saadi mitme partneriga \u00fchiseid j\u00e4reltulijaid v\u00e4ga harva. Sugulussidemed jooksid peamiselt m\u00f6\u00f6da isaliini ja naised kolisid abielludes enamasti elama mehe pere juurde. Samas tegid kogukonnad karmidesse normidesse teatud juhtudel ka erandeid. Uurijad leidsid n\u00e4iteks haudu, kus lahkunu lamas oma emapoolsete sugulaste l\u00e4hedal.Taolist k\u00f5rvalekallet lubati leidude p\u00f5hjal eelk\u00f5ige poegadeta peredes.\u00a0<\/p>\n

DNA-anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i p\u00e4evavalgele ka matmispaikade peidetud lood. B\u00fcttelborni kalmistul puhkasid l\u00e4hestikku ema, isa ja nende kolm t\u00e4iskasvanud last. Kaugemad sugulased maeti nende \u00fcmber. Egoldsbachi kalmistult leidsid arheoloogid aga puitvooddriga \u00fchishaua, kus lamas kolm ilmselt samal ajal surnud t\u00e4iskasvanud venda.<\/p>\n

Prantsusmaa riikliku teadusagentuuri geeni-antropoloogi Rapha\u00eblle Chaix’ s\u00f5nul sobituvad leiud h\u00e4sti hilise Rooma kirjalike allikatega. Sel ajal piirkonnas kanda kinnitanud kristlus ja allikates kirjeldatud elukorraldus ei puudutanud uuringu kohaselt ainult eliiti, vaid dikteeris ka impeeriumi \u00e4\u00e4realadel elanud lihtrahva pereelu.<\/p>\n

T\u00fcbingeni \u00fclikooli ajaloolase Steffen Patzoldi \u00fcllatas, et isegi piirialade elanikud k\u00e4itusid\u00a0 endiselt nagu Rooma kristlased. Chaix’ s\u00f5nul seisnebki uuringu v\u00e4\u00e4rtus haruldases sissevaates tavaliste inimeste pereellu, millest ajaloo\u00fcrikud enamasti vaikivad.<\/p>\n

Geeniinfo selgitab, kuidas eri p\u00e4ritolu inimesed Rooma piirialadel segunesid. Vanimatest haudadest leitud DNA sarnanes k\u00fcll P\u00f5hja-Saksamaa elanike omaga, ent tegu polnud \u00e4sja saabunud vallutajatega. Pigem asusid nad Rooma aladele elama juba aastak\u00fcmneid enne riigiv\u00f5imu lagunemist. Princetoni ajaloolase Patrick Geary s\u00f5nul kummutab see romantilise ettekujutuse suurtest rahvastest v\u00f5i hordidest, kes r\u00e4ndasid l\u00e4bi Euroopa ja h\u00e4vingut k\u00fclvasid.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul saabusid inimesed v\u00e4ikestes r\u00fchmades, sest neid veetles toona veel toiminud Rooma riigi suhteline j\u00f5ukus. Aja jooksul hakkasid piirialade asukad end ilmselt roomlasteks pidama.<\/p>\n

Olukord p\u00f6\u00f6rdus 470. aasta paiku, kui L\u00e4\u00e4ne-Rooma kaotas oma piirialade \u00fcle s\u00f5jalise kontrolli. Eriti ahvatlev oli see p\u00f5hjapoolsetele p\u00f5lluharijatele. Kindlustes ja asulates elanud eri p\u00e4ritolu s\u00f5durid valgusid seej\u00e4rel maapiirkondadesse ning l\u00f5id pered sealsete elanikega. Segaabielude kaudu segunesid piirkonnas P\u00f5hja-Euroopa, Britannia inimeste ja Balkani poolsaare elanike geenid. Hilisem r\u00e4ndelaine p\u00f5hjast andis piirkonna genofondile t\u00e4nap\u00e4evasema ilme.<\/p>\n

Teadlasr\u00fchm tuletas DNA-andmest ka toonaste inimeste eluea ja laste suremusn\u00e4itajad. Mehed elasid anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal keskmiselt 43-aastaseks ja naised 40-aastaseks. Imikute ja laste suremus oli poiste seas umbes k\u00fcmme ning t\u00fcdrukute seas kaheksa protsenti. Iga neljas laps kaotas enne k\u00fcmnendat eluaastat v\u00e4hemalt \u00fche bioloogilise vanema.<\/p>\n

Exeteri \u00fclikooli teadlase Rebecca Flemmingu s\u00f5nul t\u00e4iendavad need andmed senist arusaama L\u00e4\u00e4ne-Rooma keisririigi l\u00f5pust. Varasemate uuringute p\u00f5hjal eeldati, et toona oli eluiga l\u00fchem ja laste suremus m\u00e4rksa k\u00f5rgem.<\/p>\n

Uuring aitab teadlastel paremini m\u00f5ista Euroopa rahvastiku ja kultuuri kujunemislugu. Paleogenoomika v\u00f5imaldab r\u00e4nnete ajalugu uurida ka nendes piirkondades, mille kohta kirjalikke allikaid pole s\u00e4ilinud. Rapha\u00eblle Chaix’ s\u00f5nul v\u00f5ib just sellest sugulussidemete v\u00f5rgustikust otsida t\u00e4nap\u00e4eva Euroopa perekonnamudeli juuri.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vana DNA anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnale omane tuumikpere ja ranged abielureeglid kujunesid L\u00e4\u00e4ne-Rooma impeeriumi piirialadel v\u00e4lja juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166630,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,1863,7513,21,77605,28,29,95,77603,19,1565,25,36387,23,24,77604,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-166629","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-genoom","tag-headlines","tag-laane-rooma-keisririik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-monogaamia","tag-news","tag-perekond","tag-populaarseimad-lood","tag-rooma-impeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumikpere","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116493865860151071","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166629","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166629"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166629\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166630"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166629"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166629"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166629"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}