Ettev\u00f5tte finantsjuht Marlen Tamm t\u00f5des kvartalitulemusi tutvustades, et aasta esimesed kuud olid vedelk\u00fctuste turul madalate hindade t\u00f5ttu v\u00e4ljakutsuvad. Pilt muutus aga m\u00e4rtsis, kui Iraani konflikt viis naftahinnad j\u00e4rsult \u00fcles. \u201eT\u00e4nu sellele t\u00f5usis ka meie m\u00fc\u00fcdava \u00f5li hind, mis v\u00f5imaldas kasumit teenida,\u201c selgitas Tamm.<\/p>\n
J\u00e4rgmistesse kvartalitesse vaatab ettev\u00f5te optimistlikult, sest suuri koguseid ei ole varasemalt fikseeritud hinnaga ette \u00e4ra m\u00fc\u00fcdud. Tamm lisas, et ettev\u00f5te on oma riskimaandamise strateegiat oluliselt muutnud, kasutades n\u00fc\u00fcd suures osas optsioone. See t\u00e4hendab, et hinnap\u00f5randad on k\u00fcll paigas, kuid turuhindade t\u00f5usust on v\u00f5imalik t\u00e4iendavalt kasu l\u00f5igata.<\/p>\n
Aprilli keskpaigas alustati Auveres uue Enefit 280<\/a>-2<\/a> \u00f5litehase<\/a> k\u00e4ivitamist, mis on t\u00e4naseks tootnud ka esimese koguse \u00f5li. Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko s\u00f5nul k\u00e4ib praegu veel stabiliseerimisre\u017eiimide t\u00e4psustamine, kuid augusti l\u00f5puks peaks tehas saavutama stabiilse tootmise maksimumv\u00f5imsusel.<\/p>\n Uue tootmisv\u00f5imsuse lisandumise j\u00e4rel muutub vedelk\u00fctuste m\u00fc\u00fck Eesti Energia jaoks \u00fcha olulisemaks \u00e4risuunaks. \u201eAastane prognoositav kogus on 550 000 tonni p\u00f5levkivi\u00f5li. J\u00f5uame see aasta VKG-le j\u00e4rele ja proovime j\u00e4rgmine aasta toodangumahuga m\u00f6\u00f6da minna,\u201c avas Durejko ettev\u00f5tte plaane.<\/p>\n Kuigi k\u00f5rged k\u00fctusehinnad m\u00f5jutavad Eesti Energiat positiivselt, pakub Hormuze v\u00e4ina kriis logistilisi v\u00e4ljakutseid. Kuna ettev\u00f5tte toodetud k\u00fctus l\u00e4heb laevak\u00fctuste segukomponendiks, s\u00f5ltub p\u00f5levkivi\u00f5li m\u00fc\u00fck otseselt ka muude tarneahelate toimimisest. <\/p>\n Durejko selgitas, et teiste tarnete viibimine ja ebas\u00fcnkroonsus muudavad komponentide kokkuviimise ning kogu m\u00fc\u00fcgits\u00fckli oluliselt keerukamaks. \u201eKuna meie k\u00fctus l\u00e4heb segukomponendiks laevak\u00fctusesse, mitte puhtalt, siis tegelikult nende muude tarnete viivitus tekitab meile ka siis tegelikult nagu logistilisi v\u00e4ljakutseid,\u201c m\u00e4rkis Durejko.<\/p>\n Varasid veel \u00fcles ei hinnata<\/p>\n Naftahinnad kerkisid t\u00e4na rekordk\u00f5rgustesse, kui hommikul kerkis Brenti toornafta hind korraks ka 126 dollarini barrelist. Samuti on viimasel ajal t\u00f5usnud ka kaugele vaatavamad futuurid.<\/p>\n Vaatamata futuurihindade t\u00f5usule ei plaani Eesti Energia varasemalt alla hinnatud \u00f5litehaste raamatupidamislikku v\u00e4\u00e4rtust veel t\u00f5sta. \u201eFutuurid on k\u00fcll eile-t\u00e4na j\u00e4lle hoogsalt \u00fcles h\u00fcpanud, aga turuolukord on niiv\u00f5rd ebakindel ja volatiilne, et hetkel varasid \u00fcles hinnata ei tundu m\u00f5istlik,\u201c \u00fctles Tamm. Ta lisas, et kui pikaajaline vaade \u00f5lihinnale j\u00e4\u00e4bki stabiilselt k\u00f5rgemaks, v\u00f5ib \u00fcleshindluse vajadus tekkida, kuid hetkel seda veel ei n\u00e4hta. Mullu hindas Eesti Energia p\u00f5levkivi\u00f5litehaseid alla 194,2 miljoni euro ulatuses<\/a>.<\/p>\n T\u00e4navuselt aastalt ootab Eesti Energia m\u00f5nev\u00f5rra paremat kasumit kui mullu, mil kirjutati p\u00f5levkivivarade allahindluseta plusspoolele 112 miljonit. Tamme s\u00f5nul toetavad ootust nii \u00f5litehase t\u00e4isv\u00f5imsuse saavutamine, uued valminud taastuvenergiaprojektid kui ka p\u00f5levkiviplokkide jaoks ette n\u00e4htud reservv\u00f5imsuse tasu.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ettev\u00f5tte finantsjuht Marlen Tamm t\u00f5des kvartalitulemusi tutvustades, et aasta esimesed kuud olid vedelk\u00fctuste turul madalate hindade t\u00f5ttu v\u00e4ljakutsuvad.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":166686,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,4526,35,34949,52092,34,36,31,32,21,28,29,19,21357,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-166685","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-energia","tag-eesti-keel","tag-enefit-280","tag-enefit-280-2","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-olitehas","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116494089923745951","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166685","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166685"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166685\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/166686"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166685"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166685"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166685"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}