Autot\u00f6\u00f6stusturi Henry Fordi nimi andis termini fordism ehk massitootmise koos massitarbimisega. Fordism oli eelmise sajandi operatsioonis\u00fcsteem, kirjutavad Quinn Slobodian ja Ben Tarnoff oma raamatus “Muskism. K\u00e4siraamat segaduses olijatele” (Quinn Slobodian, Ben Tarnoff, “Muskism. Guide for the Perplexed”, 2026). Nad pakuvad meie sajandi operatsioonis\u00fcsteemi nimeks “muskismi” ja tuleneb see m\u00f5istetavalt Elon Muski nimest. Autorid pakuvad oma \u00fcllitist kui \u00fcldistavat n\u00e4gemust, aga see tundub j\u00e4\u00e4vat liiga Muski kui \u00fcksiktegelase elu ja tegemiste \u00fclevaateks.<\/p>\n
\u00dcldistavaid seiku v\u00e4ljaandes siiski leidub. Muskismi loevad autorid moderniseerivaks projektiks, nagu seda oli omas ajas ka fordism. Muskism p\u00fcrgib aga suver\u00e4\u00e4nsusele l\u00e4bi tehnoloogia. Ehk tegemist on n\u00e4gemusega, mille kohaselt meie \u00fcha ebakindlamas maailmas v\u00f5ivad riigid ja inimesed muutuda iseseisvamaks, iseendale lootvamaks.<\/p>\n
Muskism laiemalt ja Muski strateegiad kitsamalt peegeldavad Slobodiani ja Tarnoffi kohaselt \u00fcldiseid muudatusi kapitalismis. Oleme Elon Muski taustast varemgi r\u00e4\u00e4kinud, kuid meenutan tema L\u00f5una-Aafrika p\u00e4ritolu. Apartheidiaegne L\u00f5una-Aafrika Vabariik n\u00e4ikse olevat Muskile \u2013 ja mitte ainult temale \u2013 mudel moderniseeruvast riigist, mis kujutas tehnopoliitilist projekti.<\/p>\n
Selline militariseeritud, kaasaegne ja isoleeritud riik sobib t\u00e4nap\u00e4eva maailma selle ekspordikontrolli, kaubanduss\u00f5dade, taasrelvastumise ja tootmise \u00fcmberpaigutamisega. Slobodian ja Tarnoff nimetavad seda ilmavaadet kindlusefuturismiks ehk usuks, et tehnoloogia v\u00f5ib anda enesekindluse vaenulikus ja muutuvas maailmas. L\u00e4htekoht on tehnosuver\u00e4\u00e4nsus, kuid Muski maailmas ei ole see k\u00f5igile, see pakub autonoomiat \u00fchtedele ja t\u00f5rjutust teistele.<\/p>\n
Tehnoloogiline suver\u00e4\u00e4nsus on autorite arvates nagu p\u00e4\u00e4s Muski ja temasuguste piiratud aeda, mille v\u00e4rava v\u00f5ti on aga Muski k\u00e4es. Kui tehnooligarhidest Peter Thiel n\u00e4eb tehnosuver\u00e4\u00e4nsust \u00fcksikisiku tasandil v\u00f5imalusena vabastada inimene riigist kui mittevajalikust, siis Musk leiab, et riik v\u00f5ib olla hoopis kasulik ja seda saab rakendada muskistide sissetuleku tagamiseks. Omal ajal t\u00f6\u00f6tati internet v\u00e4lja ju riigi poolt s\u00f5jaliseks otstarbeks. Kuid siis l\u00e4ks see eraettev\u00f5tjate valdusesse ja kujunes R\u00e4nioru t\u00f5usu tagajaks.<\/p>\n
Musk on seda riigi ja eraettev\u00f5tluse s\u00fcmbioosi edukalt edasi arendanud. Pentagon ja kosmoseagentuur NASA on s\u00f5ltuvad Muski SpaceX-ist, mis aastaks 2025 tagas 95 protsenti USA kosmosestartidest. Starlink loodi eeldusega, et see aitab tagada neti\u00fchenduse ka v\u00e4heasustatud aladel USA-s, kuid praeguseks on see muutunud asendamatuks ka lahinguv\u00e4ljal.<\/p>\n
Starlink on ka n\u00e4ide eraettev\u00f5tluse v\u00f5imest soovi korral sekkuda rahvusvahelistesse k\u00fcsimustesse ja see on SpaceX-i k\u00f5rval kujunenud riiklike projektide globaalseks platvormiks. Starlink n\u00e4itas oma vajalikkust eriti Ukraina vastase suuragressiooni alguse j\u00e4rel. 2022. aasta septembris l\u00fclitas Musk k\u00fcll Starlinki m\u00f5neks ajaks Krimmi ja Hersoni oblasti kohal v\u00e4lja ja seda p\u00e4rast vestlust Venemaa saadikuga. Musk ise k\u00fcll eitab seost\u2026<\/p>\n
Lugu n\u00e4itab eraisiku kujunemist tegijaks riikide vahelises s\u00f5jas. S\u00fcmbioos riigiga aga kasvab. 2021 s\u00f5lmiti leping Starshieldi loomiseks, andmaks t\u00e4iendavad v\u00f5imalused kr\u00fcpteeritud sideks, raadioluureks, objektide leidmiseks ja j\u00e4lgimisel Maa peal. Musk panustab sellele, et suver\u00e4\u00e4nsus on edenedes enne infrastruktuuriline kui territoriaalne<\/p>\n
Musk n\u00e4eb oma arendusi \u00f6kos\u00fcsteemina. Tesla puhul n\u00e4iteks on lisaks autodele jutt ka kindlustustest, iseliikuvatest s\u00f5idukitest, tehisarust, robootikast, p\u00e4ikesepaneelidest, energiasalvestitest ja isegi liitiumi rikastamisest. Taustaks aga L\u00f5una-Aafrika Vabariigi kindlusefuturism ehk sissepiiratuse mentalitaadiga m\u00f5tlemine.<\/p>\n
Muskism areneb praegu sotsiaalmeedia, inimese ja masina \u00fchendamise ning globaalse s\u00fcsteemi suunas. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook, Youtube ja Twitter v\u00f5tsid suuna Google’i leitud \u00e4rimudelile, millele \u00fcks teadur pani nimeks “j\u00e4lgimiskapitalism”. Selle sisu on kasutajate kaasatuse maksimiseerimine, et nende kohta v\u00f5imalikult palju andmeid koguda. Investoritele muutus see v\u00e4rk atraktiivseks ja platvormide tulu oli v\u00f5imas.<\/p>\n
Musk muutis Twitteri ostu ja selle X-iks nimetamise j\u00e4rel ka platvormi poliitilist suunitlust, suunates selle tema arvates liigselt vasakpoolsuselt teise \u00e4\u00e4rde ehk parempoolsusesse. Samuti leidis ta, et tviitimine on ka v\u00f5imalus aktsiaturgude m\u00f5jutamiseks, lisaks poliitilisele m\u00f5jule.<\/p>\n
“Vastuseks oli Neuralink, mis pidi selle k\u00fcsimuse lahendama, suurendades \u00fclekandekiirust digitaalse ja bioloogilise s\u00fcsteemi vahel.”<\/p>\n
Algul tehisintellekti kahtlevalt suhtunud Musk leidis ka selles v\u00f5imaluse ja l\u00f5i oma juturoboti Groki. Sotsiaalmeedial oli tema arvates \u00fcks puudus, ei olnud kasutajaliidest, v\u00f5imaldamaks kontrollida digiseadmeid m\u00f5tlemise abil. Vastuseks oli Neuralink, mis pidi selle k\u00fcsimuse lahendama, suurendades \u00fclekandekiirust digitaalse ja bioloogilise s\u00fcsteemi vahel.<\/p>\n
Muskism on j\u00f5udnud arenguj\u00e4rku, kus n\u00e4hakse juba inimkonna \u00fcmber kujundamist. Loogiline k\u00e4ik on kiibi paigutamine inimese ajusse. Kui \u00fchendada sotsiaalmeedia, kiibistatud inimaju ja interaktiivne online koodikogu, siis v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida niinimetatud supersarjast, mis h\u00f5lmab kogu maailma. Riik on seejuures ainult lihtsalt \u00fcks s\u00fcsteem v\u00f5i andmebaas, mida on vaja puhastada ja optimeerida.<\/p>\n
L\u00f5ppsiht on autorite arvates puhastatud kogukond, mida m\u00e4\u00e4ratleb kuulumine valgenahalisse euroopalikku l\u00e4\u00e4nde ja mida kaitseb tipptehnoloogia. Automatiseerimisega suunatakse inimene tootmisprotsessist v\u00e4lja. Sotsiaalmeedia, aju ja arvuti liideste ning tehisaru abil sulavad inimene ja masin \u00fchte, moodustades k\u00fcberneetilise koosluse.<\/p>\n
Miks muskism just praegu n\u00e4ikse \u00f5itsevat? Ilmselt elame lihtsalt selleks sobival ajal. Usu kaotamine institutsioonidesse, r\u00e4ndevastasus, poliitiliste \u00e4\u00e4rmuste t\u00f5us, ilmakorra fragmenteerumine, k\u00f5ik see loob keskkonna, mis on muskismile sobilik. Suver\u00e4\u00e4nsus tehnoloogia kaudu on h\u00e4\u00e4lestatud poliitikale deglobaliseeruvas maailmas, kus riigid kasvavalt hindavad iseolemist enam kui integratsiooni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Autot\u00f6\u00f6stusturi Henry Fordi nimi andis termini fordism ehk massitootmise koos massitarbimisega. Fordism oli eelmise sajandi operatsioonis\u00fcsteem, kirjutavad Quinn…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[77677,26,27,37,33,35,846,34,36,31,32,4271,4273,21,77674,28,29,95,77675,22714,19,26044,25,77676,397,28922,11393,77678,372,23,24,22,325,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-166731","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ben-tarnoff","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elon-musk","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-jalgimiskapitalism","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-muskism","tag-neuralink","tag-news","tag-peter-thiel","tag-populaarseimad-lood","tag-quinn-slobodian","tag-sotsiaalmeedia","tag-spacex","tag-starlink","tag-starshield","tag-tehnoloogia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166731","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=166731"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/166731\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=166731"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=166731"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=166731"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}