Veneetsia kunstibiennaal teatas, et 61. biennaali rahvusvahelise \u017e\u00fcrii liikmed andsid sisse lahkumisavaldused. Maailma t\u00e4htsaim kunstis\u00fcndmus algab \u00fcheksa p\u00e4eva p\u00e4rast.<\/p>\n
L\u00fchikeses teates<\/a> annab viieliikmeline \u017e\u00fcrii teada, et astub tagasi. P\u00f5hjuseks nimetatakse 23. aprillil tehtud otsust, millega \u017e\u00fcrii arvas auhindamisest v\u00e4lja kunstnikud, kelle riigipead on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) uurimise all.<\/p>\n \u017d\u00fcrii oma otsuses \u00fchtegi riiki nimeliselt v\u00e4lja ei toonud. RKK on andnud v\u00e4lja m\u00e4\u00e4rused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamiseks. Otsusele j\u00e4rgnenud pahameel keskendus peamiselt Iisraeli v\u00e4lja arvamisele.<\/p>\n \u017d\u00fcrii president oli Solange Oliveira Farkas Brasiiliast. Sinna kuulusid veel Kagu-Aasias tegutsev austraallane Zoe Butt, Elvira Dyangani Ose Hispaaniast, Marta Kuzma USA-st ja Giovanna Zapperi Itaaliast.<\/p>\n Veneetsia kunstibiennaal koosneb kesksest r\u00fchman\u00e4itusest ja enam kui sajast v\u00e4iksemast n\u00e4itusest, mis leiavad aset eri riikide paviljonides. Biennaali \u017e\u00fcrii jagab v\u00e4lja prestii\u017eset Kuldl\u00f5vi ja eritunnustusi.<\/p>\n P\u00fchap\u00e4eval teatas Iisraeli v\u00e4lisminister, et riigi kunstnike v\u00e4lja arvamine auhindamisest muutis kunstibiennaali loomingulisest, piirideta ja vabade ideedega ruumist Iisraeli-vastase poliitilise indoktrinatsiooni vaatem\u00e4nguks.<\/p>\n N\u00e4dala alguses teatas t\u00e4navusel biennaalil Iisraeli esindav skulptor Belu-Simion Fainaru, et suhtles \u017e\u00fcrii otsuse teemal advokaatidega.<\/p>\n \u017d\u00fcrii tagasiastumise j\u00e4rel \u00fctles Fainaru, et uudis r\u00f5\u00f5mustab teda. “Oma otsusega diskrimineeris \u017e\u00fcrii mind rassi p\u00f5hjal. Ma olen kunstnik, mul on v\u00f5rdsed \u00f5igused ja mind ei saa hinnata selle j\u00e4rgi, millise riigi kodanik ma olen v\u00f5i millisesse rassi kuulun. Mind tuleks hinnata ainult minu kunsti kvaliteedi ja s\u00f5numi p\u00f5hjal.”<\/p>\n M\u00e4rtsi alguses selgus<\/a>, et Veneetsias lubatakse oma paviljon avada ka Venemaal. Venemaa v\u00e4ljapanekut kureerib endise FSB kindrali t\u00fctar.<\/p>\n “Me ei saa aktsepteerida, et Venemaa kasutab kultuuri s\u00f5japropaganda t\u00f6\u00f6riistana,” \u00fctles kultuuriminister Heidy Purga uudise j\u00e4rel. Purga lisas, et koos teiste riikide kultuuriministeeriumitega p\u00f6\u00f6rdutakse biennaali korraldajate poole, et m\u00f5ista hukka Venemaa osalemine.<\/p>\n Poolteist n\u00e4dalat enne ei olnud olukord muutunud. Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo t\u00f5des selle n\u00e4dala teisip\u00e4eval, et poliitilist pinget on Veneetsias tunda.<\/p>\n “Osad \u00fctlevad, et taanduda ja mitte v\u00f5tta biennaalist osa, kui biennaal lubab Venemaad osalema. Me oleme ka Ukraina paviljoni komissari ja kunstilise tiimiga \u00fchenduses ja meie l\u00e4htume nendest, kelle seisukoht on pigem see, et me ei tohi v\u00f5imendada Venemaa tegevust, me ei tohiks taanduda venelaste p\u00e4rast, vaid vastupidi. Me peame tegema oma enda h\u00e4\u00e4le kuuldavaks, enda projektid n\u00e4htavaks ja r\u00e4\u00e4kima Balti riikide ja teiste Ida-Euroopa riikide kunstiprojektidest ja olla sellega rahvusvaheliselt n\u00e4htav ja olla kriitiline ja avatud,” selgitas<\/a> Arusoo.<\/p>\n