{"id":167320,"date":"2026-05-01T13:01:10","date_gmt":"2026-05-01T13:01:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/167320\/"},"modified":"2026-05-01T13:01:10","modified_gmt":"2026-05-01T13:01:10","slug":"gps-i-haireid-on-tulnud-aina-juurde-kuid-lennuohutus-siiani-ei-kannata-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/167320\/","title":{"rendered":"GPS-i h\u00e4ireid on tulnud aina juurde, kuid lennuohutus siiani ei kannata | Eesti"},"content":{"rendered":"

Venemaa tekitatud satelliitnavigatsioonis\u00fcsteemi h\u00e4ired on taas L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas sagenenud, kui Ukraina on droonidega korduvalt r\u00fcnnanud L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res asuvaid Venemaa sadamaid.<\/p>\n

Soome transpordiameti Fintraffic lennuohutuse juht Raine Luojus \u00fctles Soome rahvusringh\u00e4\u00e4lingule Yle<\/a>, et kuigi h\u00e4ired pole lennunduses ohuolukordi tekitanud, siis ulatuvad h\u00e4ired praktiliselt \u00fcle Soome, sealhulgas ka riigi suurima, Helsinki-Vantaa lennujaamani.<\/p>\n

Eesti suurimat, Tallinna lennujaama h\u00e4ired ei m\u00f5juta, \u00fctles ERR-ile Eesti lennuliiklusteeninduse lennujuht Mariliis \u00d5un.<\/p>\n

“H\u00e4iringud levivad h\u00e4irivast jaamast raadiolainetena ehk sirgjooneliselt ning Eestis j\u00e4\u00e4vad need madalatel k\u00f5rgustel “maakera nuka taha” peitu. Ehk Tallinna lennujaamani need ei ulatu. M\u00f5ju on suurematel k\u00f5rgustel \u2013 mida kaugemal segavast jaamast, seda k\u00f5rgemalt algavad,” lausus \u00d5un.<\/p>\n

GNSS-i h\u00e4irete hulga ja m\u00f5jupiirkonna kohta teeb Eestis statistikat TTJA. Ameti sagedushalduse b\u00fcroo juht Erko Kulu \u00fctles ERR-ile, et Eestis ei ole viimastel n\u00e4dalatel t\u00e4heldatud olulist GNSS-i h\u00e4iringute kasvu.<\/p>\n

Kulu lisas, et lendamine on j\u00e4tkuvalt turvaline, sest \u00f5hutranspordil on esmased navigeerimisvahendid teised ning ilma GPS-signaalita kasutatavad.<\/p>\n

\u00d5un \u00fctles, et GNSS-i segamised on viimased aastad olnud neil igap\u00e4evane reaalsus, h\u00e4ireid on aja jooksul juurde tulnud, kuid see ei t\u00e4henda, et lendamine oleks muutunud ohtlikuks.<\/p>\n

“Kuigi GNSS-i h\u00e4ired teevad lennuliikluse korraldamise keerulisemaks, ei kannata lennuohutus selle all. Kasutusel olevad s\u00fcsteemid tagavad lennujuhile info \u00f5hus\u00f5idukite korrektsetest asukohtadest ning nii lennujuhid kui piloodid on olukorraga kohanenud ja tegutsevad selle nimel, et lennud oleksid turvalised,” lausus ta.<\/p>\n

Soojem vesi aitab h\u00e4iringutel paremini levida<\/p>\n

Soome piirivalve andis GNSS-h\u00e4iringute t\u00f5ttu sel esmasp\u00e4eval hoiatuse<\/a> Soome lahel liiklevatele alustele, soovitades laevadega s\u00f5itjatel oma asukoht kindlaks m\u00e4\u00e4rata merekaardi abil.<\/p>\n

Kulu m\u00e4rkis, et h\u00e4iringud on k\u00f5ige suuremad k\u00f5rgemates \u00f5hukihtides,\u00a0kus lendavad liinilennud, ning samuti Soome lahe idapoolses osas veepinnal.<\/p>\n

“Veepinnal on oodata h\u00e4irete leviku suurenemist. See on pigem seotud ilmastiku soojenemisega, mitte Venemaa intensiivsemate h\u00e4iringutega. Nimelt soojenenud veepind on soodne keskkond h\u00e4iringute kaugemale levimiseks,” lausus ta.<\/p>\n

Mujal territoriaalvetes, v\u00e4lja arvatud Soome laht, ei ole GNSS-i h\u00e4ireid tuvastatud, lisas Kulu.<\/p>\n

Kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas on kaks suuremat piirkonda, kust h\u00e4ired l\u00e4htuvad: Kaliningrad ja Peterburi. Eesti puhul t\u00e4hendab see, et n\u00e4iteks drooni lennutades v\u00f5ib v\u00f5ib h\u00e4irete m\u00f5ju olla tuntav idapiiri \u00e4\u00e4rsetele aladel, Kesk- ja L\u00e4\u00e4ne-Eestis pigem mitte, m\u00e4rkis Kulu.<\/p>\n

Politsei- ja piirivalveamet kehtestanud idapiiri l\u00e4hedal viiekilomeetrise lennukeelu ala, et segamistest p\u00f5hjustatud \u00f5nnetused ei ohustaks inimeste elu ja vara.<\/p>\n

Lennujuht aitab lennukipiloote <\/p>\n

\u00d5hus\u00f5idukitel on navigeerimiseks k\u00f5ige laialdasemalt levinud GNSS- ehk satelliitnavigatsioonis\u00fcsteemid, n\u00e4iteks GPS, mis pakuvad v\u00e4ga t\u00e4pset positsioneerimist v\u00e4ga odavalt. Kui lennukite satelliitnavigatsiooniseadmeid segatakse, v\u00f5ib signaal kaduda v\u00f5i kuvada \u00f5hus\u00f5idukile vale asukohta.<\/p>\n

Lennujuhid j\u00e4lgivad \u00f5hus toimuvat sekundaarradari ja MLAT ehk multilateratsiooni abil ning s\u00fcsteemid arvutavad pidevalt \u00f5hus\u00f5idukite asukohti. Seega on lennujuhil alati olemas korrektne pilt toimuvast ning GNSS-i h\u00e4iringud seda ei m\u00f5juta, selgitas \u00d5un.<\/p>\n

“Oleme vajadusel alati pilootidele abiks, kui neil peaks GNSS-i h\u00e4iringutest tingituna tekkima kahtlus oma korrektse asukoha suhtes,” \u00fctles ta.<\/p>\n

\u00d5ige \u00f5hus\u00f5idutee leidmisel on lennujuhid samuti abiks: vajadusel vektoreeritakse \u00f5hus\u00f5iduteid ehk \u00f5hus\u00f5idukile \u00f6eldakse magnetiline kurss, mida lennata, ning kogu lennuteekonda kontrollib ja j\u00e4lgib lennujuht, \u00fctles \u00d5un.<\/p>\n

“L\u00f5ppl\u00e4henemiseks on kasutusel ILS ehk instrumentaalmaandumiss\u00fcsteem, mis on maapealne seadeldis, mis juhatab \u00f5hus\u00f5iduki turvaliselt ja t\u00e4pselt rajani ning ei ole m\u00f5jutatav GNSS-i h\u00e4iringutest,” lausus ta.<\/p>\n

Tallinna lennujuhtimiskeskus Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

T\u00e4ielikku s\u00f5ltumatust GNSS-ist siiski ei ole<\/p>\n

Kuigi GNSS on k\u00f5ige rohkem kasutusel, kasutavad \u00f5hus\u00f5idukid navigeerimiseks ka n\u00e4iteks traditsioonilist raadionavigatsiooni, kus kasutatakse konventsionaalseid navigatsioonivahendeid (n\u00e4iteks VOR ja NDB majakad), mis v\u00f5imaldavad asukohta m\u00e4\u00e4rata maapealsete saatjate abil; suuremad ja kaasaegsemad \u00f5hus\u00f5idukid kasutavad inertsiaal- ja pardaarvutis\u00fcsteeme, \u00fctles ERR-ile transpordiameti lennutegevuse osakonna juhataja Helen Reinhold\u00a0.<\/p>\n

Reinhold m\u00e4rkis, et kuigi esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et h\u00e4iringud m\u00f5jutavad ainult GNSS-i p\u00f5hiseid \u00f5hus\u00f5idukeid, on tegelikkus laiem.<\/p>\n

“Paljud kaasaegsed lennukid kasutavad GNSS-i osana oma pardaarvutis\u00fcsteemidest, mist\u00f5ttu h\u00e4ired v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka teisi s\u00fcsteeme, sealhulgas autopilooti, takistuste ja maapinnaga kokkup\u00f5rke v\u00e4ltimise s\u00fcsteemi, ilmaradarit ja palju teisi,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Ka inertsiaals\u00fcsteemid pole GNSS-ist t\u00e4iesti s\u00f5ltumatud: aja jooksul tekivad neis vead, mida tavaliselt korrigeeritakse GNSS-i andmete abil. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib GNSS-i h\u00e4irete pikaajaline m\u00f5ju ulatuda ka nende s\u00fcsteemideni, m\u00e4rkis Reinhold.<\/p>\n

“Eesti erip\u00e4raks on suhteliselt piiratud raadionavigatsiooniv\u00f5rk. Riigis on kasutusel vaid \u00fcks VOR-majakas, mist\u00f5ttu ei saa traditsioonilisele raadionavigatsioonile laialdaselt toetuda. Selline olukord t\u00e4hendab, et paljud lennukid s\u00f5ltuvad Eestis kas GNSS-ist v\u00f5i keerukamatest pardas\u00fcsteemidest. Eriti haavatavad on v\u00e4iksemad \u00f5hus\u00f5idukid, millel puuduvad inertsiaalsed navigatsioonis\u00fcsteemid ja mis tuginevad suurel m\u00e4\u00e4ral GNSS-ile v\u00f5i konventsionaalsele navigatsioonile,” lausus Reinhold.<\/p>\n

Ja universaalne lahendus pole ka toetumine lennujuhtide abile: lennujuhid kasutavad abistamiseks radariandmeid, kuid radarikate ja sidev\u00f5imalused on piiratud, eriti madalamatel k\u00f5rgustel v\u00f5i kaugemates piirkondades \u2013 Eestis on radariga kaetud Tallinna piirkond.<\/p>\n

“GNSS-i h\u00e4ired v\u00f5ivad eriti tugevalt m\u00f5jutada lennuv\u00e4lju, kus kasutatakse ainult satelliidip\u00f5hiseid l\u00e4henemiss\u00fcsteeme. Eestis on sellisteks n\u00e4iteks P\u00e4rnu lennujaam ja K\u00e4rdla lennujaam,” \u00fctles Reinhold.<\/p>\n

“Kui GNSS-i signaal ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rne, ei pruugi pilootidel olla v\u00f5imalik neid l\u00e4henemisi kasutada. Sellisel juhul peab olema ette n\u00e4htud varulennuv\u00e4li. Sageli t\u00e4idab seda rolli Tallinna lennuv\u00e4li, kus on olemas maapealne ILS (Instrument Landing System) s\u00fcsteem, mis ei s\u00f5ltu GNSS-ist,” lisas ta.<\/p>\n

Reinhold \u00fctles, et GNSS-i h\u00e4ired Tallinnas v\u00f5ivad kaasa tuua lennujuhtide t\u00f6\u00f6koormuse kasvu ja \u00f5huruumi l\u00e4bilaskev\u00f5ime v\u00e4henemise, eriti olukordades, kus paljud \u00f5hus\u00f5idukid vajavad lennujuhtide abi.<\/p>\n

“Samas ei ole Tallinna lennujaama lennuliikluse tihedus praegu nii suur, et see p\u00f5hjustaks t\u00f5siseid probleeme,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa tekitatud satelliitnavigatsioonis\u00fcsteemi h\u00e4ired on taas L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas sagenenud, kui Ukraina on droonidega korduvalt r\u00fcnnanud L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res asuvaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47413,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3630,67551,22288,77864,21,1694,15688,28,29,1412,77863,383,77866,19,1670,25,77865,23,24,7612,22,20,96,30],"class_list":["post-167320","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gnss","tag-gps-haired","tag-haired","tag-hairingud","tag-headlines","tag-laanemeri","tag-laevad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennuliiklus","tag-lennuliiklusteenindus","tag-lennundus","tag-mariliis-oun","tag-news","tag-ohuruum","tag-populaarseimad-lood","tag-satelliitnavigatsioonisusteem","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ttja","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116499453502852758","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167320","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=167320"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167320\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=167320"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=167320"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=167320"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}