{"id":1676,"date":"2025-09-22T06:05:09","date_gmt":"2025-09-22T06:05:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1676\/"},"modified":"2025-09-22T06:05:09","modified_gmt":"2025-09-22T06:05:09","slug":"dusleksia-tuleneb-tugevasti-geenidest-kuid-ei-tunne-evolutsioonisurvet-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1676\/","title":{"rendered":"D\u00fcsleksia tuleneb tugevasti geenidest, kuid ei tunne evolutsioonisurvet | Tervis"},"content":{"rendered":"

Lugemine ja kirjutamine on t\u00e4htsad tegevused ka t\u00e4nap\u00e4eval, arvutiajastul. Kuid viis kuni k\u00fcmme protsenti maailma maade elanikest kannatab m\u00f5nedel hinnangutel d\u00fcsleksia all: neil v\u00f5ib olla raske s\u00f5nu ja t\u00e4hti t\u00e4pselt kokku lugeda v\u00f5i vigadeta kirja panna. \u00dcldise intelligentsustasemega ei paista d\u00fcsleksia seotud olevat.<\/p>\n

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm on n\u00fc\u00fcd senisest selgemini v\u00e4lja uurinud, milliste geenidega v\u00f5iks d\u00fcsleksia seotud olla.<\/p>\n

Heyley Mountford \u0160otimaalt Edinburghi \u00dclikoolist ja ta kolleegid kallasid kokku kahe varem tehtud suuruuringu tulemused ja anal\u00fc\u00fcsisid neid \u00fchtses vaates.<\/p>\n

Nad kirjutavad ajakirjas Translational Psychiatry<\/a>, et neil \u00f5nnestus leida 80 genoomipiirkonda, millel ilmnes puutumus d\u00fcsleksiasse.<\/p>\n

<\/p>\n

Neist 36 piirkonda ei oldud varem d\u00fcsleksiaga oluliselt seotuks peetud, viimastest omakorda 13 ei oldud varem \u00fcldse osatud d\u00fcsleksiaga seostada.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et teadlastel on n\u00fc\u00fcd d\u00fcsleksia ja geenivariantide seostest m\u00e4rksa laiem pilt ees kui seni.<\/p>\n

D\u00fcsleksia teatakse ammu olevat suurel m\u00e4\u00e4ral p\u00e4ritav omadus, n\u00fc\u00fcd on see p\u00e4rilikkuse mehhanism paremini n\u00e4htav.<\/p>\n

Autorid peavad oma t\u00f6\u00f6d t\u00e4htsaks ka n\u00e4iteks autismi v\u00f5i aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4irega tegelevate geeniuuringute taustal, millega on t\u00e4naseni hoopis rohkem tegeldud.<\/p>\n

Kahe algse uuringu peale kokku h\u00f5lmas Mountfordi ja ta kaaslaste koonduuring enam kui miljoni inimese andmed.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsiks kasutasid teadlased meetodit, mis lasi vaadelda geenivariantide seoseid korraga mitme \u00fcksteisega l\u00e4hedase n\u00e4itajaga, n\u00e4iteks lugemisosavuse ja d\u00fcsleksiadiagnoosi olemasoluga; see aitas p\u00e4evavalgele tuua rohkem geeniseoseid kui n\u00e4itajate \u00fchekaupa k\u00e4sitlemine.<\/p>\n

Vanemast ajast p\u00e4rit geeniandmete k\u00f5rvutamisel t\u00e4nap\u00e4evastega ei tuvastanud teadlased, et evolutsioon oleks d\u00fcsleksiaga seotud geene viimase 15 tuhande aasta jooksul kas soosinud v\u00f5i t\u00f5rjunud, v\u00e4hemalt mitte p\u00f5hjapoolsemas Euroopas, kust andmeid oli ammutatud.<\/p>\n

Edasi kavatsevad Mountford ja kolleegid uurida, kuidas v\u00f5ivad d\u00fcsleksiaga seonduvad geenid olla seotud ka muude vaimuavaldustega ja kuidas v\u00f5ivad kujundada inimese elukaart: haridust, t\u00f6\u00f6elu ja tervist.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lugemine ja kirjutamine on t\u00e4htsad tegevused ka t\u00e4nap\u00e4eval, arvutiajastul. Kuid viis kuni k\u00fcmme protsenti maailma maade elanikest kannatab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1677,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,1867,37,33,35,34,36,1866,31,32,1863,21,1865,28,29,1864,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-1676","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dusleksia","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-evolutsioon","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-geenid","20":"tag-headlines","21":"tag-kirjutamine","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-lugemine","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1676"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1676\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}