{"id":167849,"date":"2026-05-02T09:12:09","date_gmt":"2026-05-02T09:12:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/167849\/"},"modified":"2026-05-02T09:12:09","modified_gmt":"2026-05-02T09:12:09","slug":"linnalinnud-kardavad-naisi-rohkem-kui-mehi-teadlased-ei-tea-miks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/167849\/","title":{"rendered":"Linnalinnud kardavad naisi rohkem kui mehi. Teadlased ei tea, miks"},"content":{"rendered":"

Hiljuti avaldatud uuringus<\/a> leidsid teadlased, et linnud suudavad tuvastada inimese soo ning lasevad meestel endale keskmiselt \u00fche meetri v\u00f5rra l\u00e4hemale tulla, enne kui nad lendu t\u00f5usevad.<\/p>\n

\u201eMa usun t\u00e4ielikult meie tulemustesse, et linnalinnud<\/a> reageerivad erinevalt s\u00f5ltuvalt neile l\u00e4heneva inimese soost, kuid ma ei oska neid hetkel selgitada,\u201c \u00fctles<\/a> uuringu kaasautor, California \u00fclikooli professor Daniel Blumstein.<\/p>\n

Uuring viidi l\u00e4bi T\u0161ehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Hispaanias ning h\u00f5lmas 2701 vaatlust 37 linnuliigi puhul. Enim vaadeldud lindude hulgas olid mustr\u00e4stas, kaelustuvi, harakas, rasvatihane, koduvarblane, kaljutuvi ja metsvint.<\/p>\n

Uuringus osalesid pikkuse ja riietuse poolest sarnased mees- ja naissoost osalejad, kes k\u00f5ndisid sirgjooneliselt linnaparkides ja haljasaladel pesitsevate lindude suunas. Kokkuv\u00f5ttes j\u00f5udsid naised linnust keskmiselt 8,5 meetri kaugusele, enne kui see lendu t\u00f5usis, samas kui mehed j\u00f5udsid 7,5 meetri kaugusele.<\/p>\n

\u201eSee on ehk meie uuringu k\u00f5ige huvitavam osa,\u201c \u00fctles teine kaasautor, Torino \u00dclikooli teadlane Federico Morelli. \u201eOleme tuvastanud n\u00e4htuse, kuid me ei tea tegelikult, miks see nii on. Meie tulemused toovad aga esile lindude arenenud v\u00f5ime oma keskkonda hinnata.\u201c<\/p>\n

Teadlased leidsid, et linnalinnud suutsid \u00e4ra tunda neile l\u00e4henevate inimeste sugu, kuid pole selge, milliseid tunnuseid linnud t\u00e4pselt tuvastasid. Nad spekuleerisid, et linnud v\u00f5ivad tajuda inimesi feromoonide, kehakuju v\u00f5i k\u00f5nnaku j\u00e4rgi, kuid \u00fctlevad, et vaja on t\u00e4iendavaid uuringuid.<\/p>\n

\u201eValdkonnas t\u00f6\u00f6tava naisena \u00fcllatas mind, et linnud reageerisid meile teisiti. See uuring r\u00f5hutab, kuidas linnaloomad inimesi \u201en\u00e4evad\u201c, millel on m\u00f5ju linnakeskkonna \u00f6koloogiale ja v\u00f5rdsusele teaduses. Paljud k\u00e4itumisuuringud eeldavad, et inimvaatleja on neutraalne, kuid meie uuringus linnalindude puhul see nii ei olnud,\u201c \u00fctles kaasautor Yanina Benedetti T\u0161ehhi Eluteaduste \u00dclikoolist Prahas.<\/p>\n

\u201eLinnalinnud reageerivad m\u00e4rkidele, mida inimesed kergesti ei m\u00e4rka. J\u00e4reluuringud v\u00f5iksid keskenduda individuaalsetele teguritele, nagu liikumismustrid, l\u00f5hnam\u00e4rgid v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilised tunnused, testides neid eraldi, mitte r\u00fchmitades neid vaatleja soo j\u00e4rgi. Selline l\u00e4henemine aitaks kindlaks teha konkreetseid m\u00e4rke, mida linnud tuvastavad,\u201c selgitas Benedetti.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti avaldatud uuringus leidsid teadlased, et linnud suudavad tuvastada inimese soo ning lasevad meestel endale keskmiselt \u00fche meetri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":167850,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,55049,95,19,25,23,24,22,20,294,30,92,93,94],"class_list":["post-167849","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnalinnud","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuring","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116504215312067399","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167849","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=167849"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167849\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/167850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=167849"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=167849"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=167849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}