![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3453070he05et24.jpg\"\/)
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTe tulete Soomest. Seal oli teil mitmep\u00e4evane riigivisiit. \u00dctlesite \u00d5htulehele, et l\u00e4ksite Soome uurima, mis on sealse rahva \u00f5nnelikkuse valem. Mis te siis teada saite?<\/p>\n
V\u00e4ga palju teada ei saanud. Tuleb ilmselt uuesti minna ja k\u00fcsida, mis see on. See ei ole lihtne k\u00fcsimus vastata, kuidas inimene saab \u00f5nnelikuks. Osad soomlased ei usu ise ka, et nad on k\u00f5ige \u00f5nnelikum rahvas. Aga eks tuleb ikka naabrite juurest \u00fcht-teist \u00f5ppida ja \u00fcle v\u00f5tta, mitte k\u00fcll kopeerida. V\u00f5ib-olla see nende rahulikkus… Nad v\u00f5tavad k\u00f5ike kuidagi rahulikumalt ja ei l\u00e4he nii ruttu n\u00e4rvi. Ja ei taha nagu saada maksimumi, vaid nad tunnevad r\u00f5\u00f5mu v\u00e4iksematest asjadest. Kui ei saa 100 protsenti, siis on rahul ka 60 protsendiga. Meie tahame kogu aeg saada maksimumi, k\u00fctame end \u00fcles ja siis see \u00f5nn ju \u00f5uele ei tule. Reaalsus on teine.<\/p>\n
Kas see soomlaste \u00f5nn oli ka nende silmadest n\u00e4ha, kui te Soome poliitikute v\u00f5i ettev\u00f5tjatega kohtusite?<\/p>\n
Iga rahvas k\u00e4itub erinevalt. Kui ma vaatan meie poliitikute silmadesse, siis neil on ka s\u00e4ra silmis. Senikaua kui sa saad poliitikat teha ja v\u00f5imul oled, siis l\u00e4igib sealt seda s\u00e4ra vastu v\u00e4ga palju.<\/p>\n
K\u00f5igil vist ei s\u00e4ra ka?<\/p>\n
Nojah. M\u00f5ned on tusasemad kui teised. Eks see ole ikkagi nii nagu ka looduses on mitmekesisus, on see ka poliitikute hulgas.<\/p>\n
Soomes pidasite k\u00f5nesid, andsite juba enne visiiti intervjuusid. Kuidas te visiidi tulemustega rahul olete? Kas teie s\u00f5numid j\u00f5udsid kohale? Kas sellest, mida \u00f6elda soovisite, saadi aru?<\/p>\n
Visiit alati, eriti riigivisiit, on laiem kui ainult k\u00f5nede ja tervituste pidamine siin ja seal. Ma olen alati p\u00fc\u00fcdnud kaasa v\u00f5tta ka \u00e4riinimesi, kultuuriinimesi. Ja selle \u00fcks v\u00e4\u00e4rtus on ka see, et need kaks seltskonda saavad kokku ka selle visiidi ajal ja leiavad tihti koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi just Eestist v\u00e4ljas olles ja asju arutades. Visiidi tulemustele on mul saanud traditsiooniks anda hinnangut k\u00f5ige varemalt pool aastat hiljem. Siis v\u00f5tan j\u00e4lle uuesti need kaasas olnud \u00e4rimehed ja kultuuriinimesed kokku ning k\u00fcsin, mis \u00f5nnestus ja mis mitte. Hinnang saab tulla ikkagi l\u00e4bi selle, kui h\u00e4sti sellel seltskonnal on l\u00e4inud, mitte selle j\u00e4rgi, kuidas \u00fche v\u00f5i teise presidendi k\u00f5ned \u00fchel hetkel paistsid. See on laiem. Seda ei tohiks liiga kitsalt v\u00f5tta.<\/p>\n
Kuidas teile tundub, kuidas see visiit Eestis vastu kajas. Olete te lugenud lehti, vaadanud \u00fchismeedias, mida Eesti poliitikud on kirjutanud, arvanud?<\/p>\n
Ei ole j\u00f5udnud. Ma j\u00f5udsin t\u00e4na hommikutundidel alles tagasi, me k\u00e4isime laevaga, mis on ka meeldiv traditsioon minna k\u00fclla laevaga \u00fcle lahe. Ma viimasel ajal pealkirjadest kaugemale ei j\u00f5ua ja pealkirjad tihti ei vasta ju sisule, nii et sellega peab arvestama.<\/p>\n
Siis meil ongi suurep\u00e4rane v\u00f5imalus natuke neid m\u00f5tteid lahti r\u00e4\u00e4kida, et millest siis ka Eesti poliitikud on kirjutanud v\u00f5i lihtsad inimesed v\u00f5i lehtede juhtkirjad. Kui v\u00f5tta m\u00f5ned olulised tsitaadid, mis on hakanud oma elu elama, siis mida t\u00e4hendab teie m\u00f5te, et Euroopa peaks valmistuma Ukraina s\u00f5ja l\u00f5ppedes suhtlemiseks Venemaaga? Ma saan aru, et v\u00e4ga paljud Eesti poliitikud ei saa aru, mida see lause t\u00e4hendab.<\/p>\n
Suhteliselt lihtne lause, seal ei ole isegi komasid vahel. Peaks ju aru saama k\u00fcll. \u00dchel hetkel on ju s\u00f5da l\u00e4bi ja k\u00f5ik s\u00f5jad ju l\u00e4bi saavad, ma olen seda korrutanud mitmeid kordi, et ka saja-aastane s\u00f5da sai \u00fchel hetkel otsa. See t\u00e4hendab seda, et siis tuleb hinnata, mis olukorras see maailm on.<\/p>\n
Ja olukorda tuleb hinnata ka Venemaa suhtes. Ma olen ka seda \u00f6elnud, et me saame suhtlema hakata Venemaaga alles siis, kui Venemaa muutub. Praeguses olukorras on seda ilmselt v\u00e4ga raske teha. Ja kui ma r\u00e4\u00e4gin suhtlemisest, siis tihti arvatakse, et kuigi ma Putinist pole s\u00f5nagi \u00f6elnud, arvatakse, et jutt k\u00e4ib Putinist. Ei, jutt k\u00e4ib Venemaast. Jutt ei k\u00e4i mitte t\u00e4na l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kontekstis, vaid siis, kui s\u00f5da on l\u00e4bi.<\/p>\n
Ei ole v\u00e4ga keeruline aru saada. Aga ma saan aru, et kui ei ole aega lugeda lauset l\u00f5puni ja on juba stigmatiseeritud ennem \u00e4ra, siis sa leiad ju igast lausest seda, mis sa sealt tahad leida. Ja siis sa konstrueerid selle kokku ja see hakkab lendama, seda tira\u017eeeritakse ja kahjuks ka m\u00f5ned meie poliitikud tira\u017eeerivad seda v\u00e4ljaspool meie piire. Siin on hetk, kus tuleks nagu k\u00e4si ette panna. K\u00f5ike v\u00f5ib teha, ka presidendi suunas kriitikat, aga kui see hakkab m\u00f5jutama meie riiki, siis tuleb korraks m\u00f5elda, kas see on m\u00f5istlik.<\/p>\n
Tunnetate, et teid on v\u00e4lispoliitiliselt \u00e4ra stigmatiseeritud, et \u00fcksk\u00f5ik, mida te \u00fctlete, seda p\u00fc\u00fctakse v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendada, teie s\u00f5nadele p\u00fc\u00fctakse omistada mingisuguseid t\u00e4hendusi, mida te tegelikult ei ole \u00f6elnud?<\/p>\n
Me j\u00f5uamegi sellesse samasse punkti tagasi. Mina v\u00f5in ka vaadata maailma selles v\u00f5tmes, et n\u00e4ed, k\u00f5ik tahavad stigmatiseerida mind, mis tegelikult ei vasta ju t\u00f5ele. Kui ma presidendiks ju sain, siis v\u00e4ga palju, millest kinni v\u00f5tta ei olnud, vaadates minu CV-d, ja siis leiti, et v\u00e4lispoliitikast see president ei tea tuhkagi. Eks seda on hoitud nagu ka \u00fcsna pikalt \u00fcleval ja minna sellega v\u00f5itlusse on j\u00e4lle m\u00f5ttetu ajaraiskamine, pigem tegutseda. Eks teod n\u00e4itavad.<\/p>\n
Aga selle naabriga suhtlemise alternatiiv on ju alati see, et sa ei suhtle. Nii on ka ju tavalises kortermajas v\u00f5i teie kodukandis Puhjas, et kui naaber on ikkagi ebameeldiv, siis sa saad teda eirata, ei suhtle, ei aruta, ei kohtu. Alternatiiv ju sellele, mida teie \u00fctlesite, on see, et me ei pea Venemaad ka peale s\u00f5da mitte mingisugusel viisil kohtlema, nendega ei pea suhtlema.<\/p>\n
Minul \u00f5nneks on olnud igal pool head naabrid ja naabreid ju ei saa ka valida. Muidugi maja v\u00f5i korterit ostes sa v\u00f5id ju k\u00fcsida, kes need naabrid on ja siis oma otsuse teha. Poliitikas v\u00f5i geopoliitikas see ilmselt ei ole v\u00f5imalik, naabrid on t\u00e4pselt need, kes nad on.<\/p>\n
Meie v\u00f5imuses on ainult see, et kuidagi neid m\u00f5jutada ja leida siis see suhtlemisviis. Ega ka naabritega kodus \u00fchel hetkel ju on vaja n\u00e4iteks aed ehitada, sa pead selle aia l\u00f5puks ehitama, \u00fcksk\u00f5ik kui ebameeldiv see naaber sul on v\u00f5i midagi muud praktilist. M\u00f5nes m\u00f5ttes \u00e4ritegevus on ju ka praktiline asi. T\u00e4na ju ka v\u00e4ga paljud Euroopa ettev\u00f5tted pole ju Venemaalt isegi lahkunud, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et osad ootavad, millal s\u00f5da l\u00f5ppeks ja saaks edasi tegutsema hakata.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalus on ollagi eetilisem kui teised, et Venemaaga mitte mingil kujul ei praegu ega tulevikus \u00e4ri ajada, ehitada nii k\u00f5rge aed piltlikult \u00f6eldes kui v\u00f5imalik, et me ei puutuks nendega kokku.<\/p>\n
Aga teate ajaloost m\u00f5nda niisugust n\u00e4idet, kus see on juhtunud? Hiinlased ehitasid ka 1000 aastat oma m\u00fc\u00fcri, aga sellest m\u00fc\u00fcrist ju v\u00e4ga palju kasu ei ole. Nii et v\u00f5tmek\u00fcsimus on selles, kuidas me suhtume ja milline siis on see riik, kellega me suhtleme. Ma olen ka seda n\u00e4idet toonud, et peale Teist maailmas\u00f5da oli Natsi-Saksamaaga sama lugu, aga Natsi-Saksamaa muutus ja see t\u00e4hendab seda, et temaga oli v\u00f5imalik suhelda ja meie suhted t\u00e4na on ju 60-70 aastat hiljem midagi muud kui nad olid kohe p\u00e4rast s\u00f5da.<\/p>\n
Natsi-Saksamaa kaotas s\u00f5ja ja seal toimus re\u017eiimivahetus. Sealne juhtkond saadeti tribunali alla. Kas te Venemaa puhul n\u00e4ete seda sama v\u00f5i kuidas teie seda Venemaa tulevikku n\u00e4ete, kellega v\u00f5i millise Venemaaga siis ka Eesti on valmis suhtlema?<\/p>\n
Me eeldame seda, et v\u00e4hemalt see agressioonigeen, mis neil on ja aeg-ajalt \u00fcles kerkib, et see kuidagi ikkagi alla suruda ja vaigistada. Aga eks Venemaa saatust ju m\u00e4\u00e4rab Venemaa ise. Kas ta tahab olla isolatsioonis v\u00f5i ta ei taha. Aga ma arvan, et ka tema puhul on raskendatud j\u00e4\u00e4da isolatsiooni. Me n\u00e4eme isegi selliseid riike nagu P\u00f5hja-Korea. Nad ju p\u00e4ris isolatsioonis ei ole, kuigi nad on valinud selle tee. Nii et maailm on meil peaaegu et \u00fcmmargune ja sellega tuleb arvestada, et kui meie ei suhtle, siis suhtlevad teised.<\/p>\n
Teie kriitikuid on praegu v\u00e4ga palju, nad v\u00f5tavad sotsiaalmeedias m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00f5na, ka tavap\u00e4rases meedias peetakse neil teemadel kirglikke debatte. Aga teid m\u00f5istvad inimesed \u00fctlevad, et teiega sama juttu r\u00e4\u00e4gib n\u00e4iteks ka Soome president Stubb v\u00f5i Saksamaa liidukantsler, Prantsusmaa president r\u00e4\u00e4giks Putiniga. Aga meie riik on p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4iteks ka Macronile v\u00f5i omal ajal Merkelile v\u00f5i Scholzile selgeks teha, et neid vestlusi Putiniga ei peaks pidama. Kas meie riik on teinud vea, kui me oleme \u00fcritanud teisi veenda, et \u00e4rge r\u00e4\u00e4kige l\u00e4bi?<\/p>\n
Tuleb vaadata alati, mis ajahetkel need v\u00e4lja\u00fctlemised on olnud, sest praegu t\u00f5esti Putiniga ei ole ju midagi r\u00e4\u00e4kida. Me n\u00e4eme, et k\u00e4ib kurnamiss\u00f5da ja tal ei olegi mingit plaani siia laua taha tulla, et seda teemat arutada. Aga kui s\u00f5da l\u00f5peb… See ei ole ju nagu Natsi-Saksamaaga, et Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi on Punasel v\u00e4ljakul ja teeb oma paraadi. Siin on ikka teine olukord, t\u00e4htis on saada agressor oma riigist v\u00e4lja.<\/p>\n
Me olemegi t\u00e4na olukorras, kus me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ga palju sellest s\u00f5jast ja s\u00f5ja j\u00e4tkamisest, aga me ei taha v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kida sellest, et tuleb ikkagi leida \u00fchel hetkel lahendus. Meil on hea laua taga r\u00e4\u00e4kida, aga samal ajal Ukrainas surevad lapsed, surevad naised, surevad s\u00f5durid ja see toimub ju iga tund. Mina olen ka kasutanud seda v\u00e4ljendit, et t\u00e4nane rahu l\u00e4heb l\u00e4bi rindejoone, midagi pole teha, me toetame Ukrainat.<\/p>\n
Aga me peame toetama teda rohkem tegude ja v\u00e4hem jutuga. Ja need mingid hetked, mis ka varasemas ajaloos on olnud, isegi enne s\u00f5da, seda on \u00f6elnud ka Stoltenberg, et me ei kasutanud seda v\u00f5imalust \u00e4ra. Paljuski selle t\u00f5ttu, et paljud ei uskunud, et see saab \u00fcldse juhtuda. Seet\u00f5ttu oldi ettevaatlikud. Nii et tuleb suruda Venemaa sellesse olukorda, kus ta on sunnitud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ja leidma lahendus sellele s\u00f5jale, et ta oma asjad kokku pakiks ja l\u00e4heks tagasi sinna, kust ta tuli.<\/p>\n
\u00dcks m\u00f5te, mida te ka Soome visiidi k\u00e4igus \u00fctlesite intervjuus Yle-le, oli see, et Euroopa tegi Ukraina s\u00f5ja alguses vea. “Kui Vene v\u00e4ed suruti Kiievi alt tagasi Venemaa piiride l\u00e4hedale, oleks Euroopal olnud v\u00f5imalus agressor l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimislaua taha tuua. Praegu ei tule sinna enam keegi,” \u00fctlesite seal. Avage natukene seda m\u00f5tet.<\/p>\n
Seesama m\u00f5te, mis ma ju praegu \u00fctlesis. Kui kaardi peale vaadata ja m\u00f5elda, mis sel hetkel toimus, siis kui me oleksime rohkem toetanud Ukrainat, kasv\u00f5i l\u00e4bi selle, et oleksime andnud neid relvi, mis lendaksid s\u00fcgavamale Venemaa infrastruktuuride pihta, siis vast oleks olukord olnud teine, aga me ei teinud seda.<\/p>\n
Kindlasti on siin v\u00e4ga palju ka objektiivseid p\u00f5hjuseid, miks me ei teinud. Aga ma olen isegi sellest kirjutanud v\u00e4ljaandes Politico, et v\u00f5tke seesama piirangute m\u00fc\u00fcr maha. See oli suunatud eelk\u00f5ige toona Bideni suunas ja Ameerika suunas, aga ka siin oleks pidanud v\u00f5ib-olla Euroopa rohkem tegema, m\u00f5jutama Bidenit, andmaks selle loa. Kui me teeme neid \u00fcksikuid asju, mis on k\u00f5ik \u00f5iged, aga kuna nad on eraldi, siis nad ei ole selle m\u00f5juga kui sa seda survet avaldad koos. Poliitilised avaldused, s\u00f5jaline abi korraga ja maksimaalne. Kuni selleni v\u00e4lja, et Euroopa ei ostaks enam Vene \u00f5li ja gaasi, mida me j\u00e4tkuvalt teeme.<\/p>\n
Kui see piirang maha v\u00f5tta, siis ma arvan oleks olukord Venemaal teistsugune. N\u00fc\u00fcd lisaks me n\u00e4eme ka v\u00e4ga selgelt, et kui ikkagi raketid ja droonid hakkavad lendama Peterburi l\u00e4hedale ja seal on n\u00e4ha suitsu, siis see kindlasti m\u00f5jutab ka nende inimeste arusaama, mis tegelikult toimub. Sest kui s\u00f5da ei ole suurtes linnades nagu Moskvas ja Peterburis ja nemad istuvad m\u00f5nusalt kohvikus, siis ma arvan, et ei juhtu midagi.<\/p>\n
Te arvate, et see kestev rahu, mis sobinuks ka Ukraina rahvale, oli 2022. aasta kevadel saavutatav?<\/p>\n
Raske on \u00f6elda, ma olen seda k\u00fcll v\u00e4ljendanud, et oleks pidanud rohkem proovima, aga seda me ei tea ju kunagi, kas see oleks \u00f5nnestunud. Aga siis v\u00e4hemalt ei saa meid s\u00fc\u00fcdistada selles, et me ei proovinud. Seet\u00f5ttu ma olen ka suhteliselt pehmem nende k\u00fclask\u00e4ikude osas, mis Moskvasse tehti \u2013 Macronid ja Sauli Niinist\u00f6 ja nii m\u00f5nedki teised \u2013, et tehti katse. Aga see ei \u00f5nnestunud. Kui me poleks seda teinud, oleks seesama agressor \u00f6elnud: kus te olite, miks te ei tulnud, me oleks v\u00f5ib-olla saanud rahu. Aga n\u00fc\u00fcd me saame \u00f6elda: ei saanud, sellep\u00e4rast et teie probleem on see.<\/p>\n
Riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson \u00fctleb otse, et Eesti avalikus arutelus on oluline seda selgelt teadvustada, et rahu ei j\u00e4\u00e4nud kasutamata, seda v\u00f5imalust ei olnud usaldusv\u00e4\u00e4rsel kujul olemaski.<\/p>\n
Nojah, eks siis see, kes seda v\u00e4lja \u00fctleb, peab seda siis ka selgitama, miks seda ei olnud ja mitte emotsionaalselt seda \u00fctlema, vaid toetuma ikkagi mingitele faktidele. Aga v\u00f5ib-olla ei ole aeg veel k\u00fcps, et seda \u00f6elda, on vaja rohkem aega, et hinnata seda hetkeolukorda. Aga mina presidendina saan lubada seda, et \u00f6elda v\u00e4lja, et me j\u00e4tsime kasutamata, et v\u00e4hemalt m\u00f5eldakse selle peale, et kui see olukord uuesti tekib, et kas me siis kasutame neid v\u00f5imalusi \u00e4ra v\u00f5i ei kasuta. Marko Mihkelson on \u00f6elnud ka seda, et Zelenski r\u00e4\u00e4gib Kremli juttu. Me oleme j\u00f5udnud ju t\u00e4iesti absurdse olukorrani, kus me juba s\u00fc\u00fcdistame Zelenskit selles, et ta r\u00e4\u00e4gib nii-\u00f6elda Venemaa narratiive.<\/p>\n
Te peate silmas seda, kui Zelenski \u00fctles, et seda mobilisatsiooni v\u00f5i t\u00e4iendavalt p\u00fcssi alla toodavaid mehi v\u00f5idakse kasutada ka n\u00e4iteks Baltikumi r\u00fcndamiseks?<\/p>\n
Nojah, ta on ju seda varem ka v\u00e4ljendanud. Kui ta esimest korda seda \u00fctles, j\u00e4in ka mina m\u00f5tlema, et j\u00e4rsku peaks presidendile seda \u00fctlema, et j\u00e4rsku ta v\u00f5tab veidi tooni maha. Me unustame tihti \u00e4ra, et see riik on s\u00f5jas ja teinekord ka presidendi v\u00e4lja\u00fctlemised on tulenevalt paljuski valust. Aga n\u00fc\u00fcd on see visatud j\u00e4lle ventilaatorisse, see k\u00f5ik on avalikkuse ees ja siis k\u00e4iakse \u00fcksteise ees vabandamas.<\/p>\n
Praegu j\u00e4\u00e4b mulje, et teie oponendid valmistuvad Ukraina v\u00f5iduks ja Venemaa juhtide Haagi s\u00f5jatribunali alla saatmiseks. Teie aga p\u00fc\u00fcate r\u00e4\u00e4kida ka teisest variandist. Kuidas sellest k\u00f5igest lihtne Eesti inimene peaks aru saama? <\/p>\n
Mida te teise variandi all silmas peate?<\/p>\n
Et on ka mingisugune teine variant. Sest kui ma kuulan n\u00e4iteks Mihkelsoni v\u00f5i ka Eerik-Niiles Krossi… Tema r\u00e4\u00e4kis sellest, kuidas loomisel on eritribunal Ukraina vastase agressioonis\u00f5ja s\u00fc\u00fcdlaste vastutusele v\u00f5tmiseks, arutatakse Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamist reparatsioonideks Ukrainale, Euroopa Parlament, Euroopa N\u00f5ukogu parlamentaarne assamblee on s\u00f5nastanud p\u00f5him\u00f5tted, millised rahvusvahelise \u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5tted peavad olema t\u00e4idetud, et Venemaa saaks \u00f5iglase rahu s\u00f5lmida. Ja siis \u00f6eldakse, et see on Eesti riigi ametlik positsioon. Me veename oma liitlasi, et k\u00f5ik toetaks seda, kasv\u00f5i see uus algatus, et Vene s\u00f5durid ei tohiks \u00fcletada Euroopa Liidu piiri. Ja siis \u00f6eldakse, et president justkui \u00f5\u00f5nestab seda. Kas te tajute seda samamoodi?<\/p>\n
Ma siin \u00f5\u00f5nestamist k\u00fcll ei n\u00e4e ja see k\u00f5ik, mis seal kirjas on, on ju \u00f5ige. Ega mina ei ole seadnud kahtluse alla neid punkte, millega me praegu tegeleme, jutt on sellest, mis siis hakkab p\u00e4rast juhtuma. H\u00e4sti, kui k\u00f5ik need tribunalid on toimunud… Kuigi ma v\u00e4ga ei usu, et Putin kuskil N\u00fcrnbergi moodi trellide taga istub, see lihtsalt ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Kuidas teie Putini l\u00f5ppu n\u00e4ete?<\/p>\n
Mul on raske \u00f6elda, kuidas. Mina ei taha kellegi surma, ka k\u00f5ige suurema agressori surma mitte. Aga see, et me t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime tribunalist ja nendest asjadest, see on \u00fcks surveavaldus kindlasti Venemaale. Et ka v\u00e4iksemad inimesed, kes on seal s\u00f5jakurjategijad, n\u00e4eks ja et neil ei tekiks tunnet, et nad ei j\u00e4\u00e4vad karistamata. Ma arvan, et see on t\u00e4htis. Et see hoiab v\u00f5ib-olla m\u00f5ne asja ka m\u00f5ne jaoks \u00e4ra.<\/p>\n
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui v\u00f5tta poliitiline pool kogu sellel vahul kokku, siis \u00f6eldakse, et meil on kokku lepitud, et on \u00fchtne v\u00e4lispoliitika ja \u00f6eldakse, et praegu Kadriorust kostuvad s\u00f5numid justkui r\u00e4\u00e4givad natukene teises keeles. Kas te tajute ise samamoodi, et te rikute seda kokkulepet, et meil on \u00fchtne v\u00e4lispoliitika?<\/p>\n
Meil on \u00fchtne v\u00e4lispoliitika. Aga mis kokkuleppesse puutub, siis minuga ei ole midagi kokku lepitud. See on ka natukene v\u00f5ib-olla meie v\u00e4lispoliitika n\u00f5rkus. Aga see on ehitatud juba millessegi muusse ega s\u00f5ltugi v\u00e4ga palju konkreetsest presidendist. Kadriorg ei ole kunagi olnud kaasatud v\u00e4ga palju v\u00e4lispoliitika kujundamisse, erinevalt n\u00e4iteks Soomest, kus president on teise v\u00f5imuga kui Eestis. Eesti ongi m\u00f5nes m\u00f5ttes erand siin.<\/p>\n
Aga see, et selles piires v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida ja arutada asju. Me tahame n\u00e4ha maailma sellisena nagu me seda tahame, mitte nii nagu ta tegelikult on. Tuleb reaalsusele otsa vaadata ja olla vaba avalikuks aruteluks. V\u00f5ib-olla ongi v\u00e4lispoliitikas vaja midagi korrigeerida.<\/p>\n
Seda nimetatakse v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiseks v\u00e4lispoliitikaks.<\/p>\n
Sellest v\u00f5ib pikalt r\u00e4\u00e4kida, kuidas meie v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine v\u00e4lispoliitika \u00fcldse l\u00e4\u00e4nemaailmas on ja kuidas see t\u00f6\u00f6tab. Siin on palju, mida saaks teha paremini. Aga ma ei ole kindlasti sellega n\u00f5us, et n\u00e4iteks Kadriorg ja v\u00e4lispoliitika… Mida kujundab paljuski ka Euroopa Liit. Meil on ju \u00fchtne v\u00e4lispoliitika Euroopa Liidus. Ja n\u00e4ete v\u00e4ga selgelt, kui palju seal erinevusi on ka Euroopa Liidus endas. Nii et ei maksa imestada, et ka meil v\u00f5iksid olla erinevad arvamused, sest l\u00f5puks me tahame k\u00f5ige paremat tulemust Eesti riigi jaoks, et Eesti riik on kaitstud.<\/p>\n
Sotside esimees L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles oma postituses, et Karise v\u00e4lja\u00fctlemised erinevad tugevalt nii Eesti kui ka Euroopa senisest v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikast ning lisas, et parlament ja Eesti rahvas vajab presidendi vastuseid ja laiemat selgust. J\u00e4\u00e4b loota, et nad t\u00e4nases saates saavad neid asju selgemaks. Samas on L\u00e4\u00e4nemets ja sotsid on olnud pigem nende poliitikute seas, kes on teile p\u00f6ialt hoidnud?<\/p>\n
Raske \u00f6elda. Ma ei t\u00f6\u00f6ta siin Kadriorus president olles selle nimel, kas keegi hoiab p\u00f6ialt v\u00f5i ei hoia. Minule peaks hoidma p\u00f6ialt Eesti p\u00f5hiseadus ja see on see, mida mina kuulan ja loen. Selle j\u00e4rgi tuleb need otsused teha, teinekord v\u00f5ib-olla ka emotsionaalselt tahaks teha teistmoodi.<\/p>\n
Aga sa n\u00e4ed, et mul ei ole muud alternatiivi kui toetuda p\u00f5hiseadusele. Eks on ka poliitikuid, kes on avalikult tunnistanud, et ma seda Karise juttu pole kuulnud, aga ikkagi… ja siis tuleb seesama tekst, mida te kuulsite L\u00e4\u00e4nemetsa suust. Nad ise tunnistavad seda, et ei loe, aga seisukoht on juba enne kujundatud. M\u00f5nikord ongi nii, et ma pole veel lauset l\u00f5petanud, kui juba tuleb kahelehek\u00fcljeline tekst selle kohta. M\u00f5ned poliitikud on rohkem ette valmistatud selleks, mismoodi reageerida.<\/p>\n
Ma saan aru, et te pigem m\u00f5tlete pikemale plaanile, et Eestil oleks tulevikus rohkem s\u00f5pru. Praeguse v\u00e4lispoliitika \u00fcks miinus v\u00f5ib olla see, et see on k\u00fcll v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine, aga pikemas plaanis see ei pruugi t\u00f6\u00f6tada?<\/p>\n
Jah, eks ma olen korra juba \u00f6elnud, et meil v\u00f5ib-olla ei ole piisavalt oskusi, aga ma just tulin Kreekast, kus on \u00fcks suur Euroopa Liidu institutsioon, kus on eestlane eesotsas ja ka tema \u00fctles, et neil ei ole piisavalt inimesi, piisavalt kompetentsi kahjuks. Nii et ma ei usu, et Eesti riik on siin nii suur erand, et meil on k\u00f5ik koondunud \u00fchte kohta ja k\u00f5ik on olemas. Seda tuleb v\u00f5tta pigem murena, mitte kriitikana.<\/p>\n
Aga k\u00fcsimus ei ole minu isikus, vaid ma pigem tahaksin n\u00e4ha, et see probleem, mis meil on, leiaks lahenduse. Seet\u00f5ttu ma olen ka suutnud natuke rahulikumaks j\u00e4\u00e4da, kui oleks pidanud, ja mitte nii kiiresti reageerima, aga ma arvan need on \u00f5iged otsused.<\/p>\n
Enne Soome riigivisiiti toimus teil riigivisiit Leetu, seal \u00fctlesite k\u00f5nes, et ainus viis Venemaa tagasi oma piiridesse surumiseks on Ukraina toetamine, sanktsioonide j\u00e4rjepidev j\u00f5ustamine ja Venemaa hoidmine rahvusvahelises isolatsioonis. Need s\u00f5nav\u00f5tud Eesti ajakirjanduses vastu ei kajanud. M\u00e4letate seda?<\/p>\n
Jah, ikka. Eesm\u00e4rk on see, et need s\u00f5numid, \u00fcksk\u00f5ik kus sa r\u00e4\u00e4giks, oleksid sisult samad, aga nad v\u00f5ivad varieeruda s\u00f5ltuvalt sellest, mis riigiga on tegemist. Soomel ja Leedul ju v\u00e4ga suurt vahet ei ole, me saame \u00fcksteisest v\u00e4ga h\u00e4sti aru. Meil on pigem \u00fcksteiselt vaja \u00f5ppida tugevustest ja n\u00f5rkustest. See on ka see, mis meil j\u00e4\u00e4b natukene puudu, et me ei tunneta seda v\u00f5i me tegelikult m\u00f5nikord ei kuula meie enda suursaadikuid, kes on kaugemates riikides. Me ei saa minna r\u00e4\u00e4kima samamoodi igas riigis, vaid me peame tunnetama selle riigi konteksti.<\/p>\n
Aga veebruari alguses te \u00fctlesite Delfile: “kes natukenegi ajalugu tunneb, siis isolatsioonipoliitika \u00fcldiselt ei t\u00f6\u00f6ta, n\u00e4iteks sanktsioonid t\u00f6\u00f6tavad ka ajutiselt, aga mitte v\u00e4ga pikalt.” M\u00e4letate ka seda?<\/p>\n
Jah, sanktsioonidega on ju see lugu, et senikaua kuni me ei suuda Venemaalt seda \u00f5li ja nafta ostmist l\u00f5petada, senikaua need sanktsioonid t\u00f6\u00f6tavad, aga nad t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga aeglaselt. Kui me tahame saada kiiremat tulemust, siis tuleb m\u00f5elda selle peale, kuidas tegeleda nende riikidega, kes t\u00e4na ikkagi veel Venemaalt naftat ja gaasi ostavad. Ma m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, mis ma olen \u00f6elnud, ega ma oma sisu ju ei muuda.<\/p>\n
Aga mis siis teha? Kas sanktsioonid agressorile ja tema isoleerimine on vajalikud?<\/p>\n
Hetkel kindlasti. Nagu \u00fctlesin, isolatsioon ju tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta. Me n\u00e4eme, et P\u00f5hja-Korea on ka isolatsioonis, aga reaalselt see ei t\u00f6\u00f6ta. Me n\u00e4eme, et Venemaa ostab P\u00f5hja-Koreast igasugust tehnikat, et seda siis suunata Ukrainasse. Maailmas on pea 200 riiki ja me n\u00e4eme kui erinevad nad on. Panna k\u00f5iki isolatsiooni… see lihtsalt ei ole teostatav.<\/p>\n
Kas te usute, et \u00fchel p\u00e4eval Venemaa ikkagi tunnistab oma s\u00fc\u00fcd, \u00fctleb, et see Ukraina s\u00f5da oli viga, tapeti p\u00f5hjuseta inimesi, k\u00fclvati segadust? V\u00f5ib see juhtuda?<\/p>\n
Ma pigem usun vastupidist. \u00dcksk\u00f5ik kuidas see s\u00f5da Ukrainas l\u00f5peb \u2013 ja me loodame, et ta l\u00f5peb nii nagu Ukraina seda tahab \u2013, aga Venemaa j\u00e4\u00e4b ikkagi oma loo juurde, et me tegime k\u00f5ik, et seal fa\u0161ismi ja k\u00f5ike muud h\u00e4vitada ja n\u00e4ete, nii palju meie kaaskodanikke sai seal surma.<\/p>\n
See pigem tekitab veel suurema m\u00e4rtri tunde riigis endas, ehk Venemaal, ja j\u00e4tkub Teise maailmas\u00f5ja narratiiv, sest Venemaal ju praegu v\u00e4ga palju peale Teise maailmas\u00f5ja v\u00f5idu ette n\u00e4idata ei ole. T\u00e4na keegi Afganistanist v\u00e4ga palju ei r\u00e4\u00e4gi, kus k\u00f5ik ei l\u00e4inud k\u00f5ige paremini, nii et nad hoiavad kinni sellest Teisest maailmas\u00f5jast ja v\u00f5idust ja see on see, mis toidab vene inimest, tahame me seda v\u00f5i ei taha.<\/p>\n
Kuidas hoida lagunemisest ja kadumisest praegust maailmakorda?<\/p>\n
Tuleb k\u00f5ik teha selleks, et see reeglitep\u00f5hine maailm, mis on meile ju v\u00e4ga oluline, kehtiks ka riigi sees endas, et ei kiputa kallutama reegleid. Tuleb oma s\u00f5pradega ja ka mitte v\u00e4ga heade s\u00f5pradega ikkagi r\u00e4\u00e4kida. See on ka \u00fcks asi, mis on raskem. V\u00e4ga tore on suhelda Soome ja Leedu ja Saksamaaga, aga on kaugemad riigid, kellel on oma elluj\u00e4\u00e4mise taktika, nagu Kasahstan. Nendega tuleb r\u00e4\u00e4kida ja neid kallutada siis ikkagi meie poole nii palju kui v\u00f5imalik.<\/p>\n
Aga milline selles loos on USA administratsiooni osa? Teie Leedu k\u00f5nes \u00fctlesite, et liiga sageli on inimesed hakanud uskuma, et v\u00f5im ja j\u00f5ud on lahendused. See suhtumine on laienemas ja see tuleb peatada. Kuidas siis peatada Donald Trump?<\/p>\n
K\u00f5lab kui kli\u0161ee, aga seal on ju t\u00f5eterad sees. Siin ongi k\u00fcsimus, et t\u00e4na on Donald Trump president. Kui ta sai presidendiks, k\u00fcsiti minu k\u00e4est, kas ta on meie s\u00f5ber. Minu vastus oli, et ta ei ole kindlasti meie vaenlane. Ma j\u00e4\u00e4n ka praegu selle seisukoha juurde.<\/p>\n
Igal riigil \u00fchel v\u00f5i teisel ajal on erinevad riigijuhid ja me ei saa j\u00e4\u00e4da lootma selle peale ja panna elu pausile, sellep\u00e4rast, et \u00fchel v\u00f5i teisel riigil on mitte k\u00f5ige sobivam juht meie jaoks. Me peame leidma tee, me peame leidma tee ka Trumpi juurde ja m\u00f5ne teise riigijuhi juurde veel. Kui me paneme elu seisma ja ootame uusi juhte, kes on paremad, siis see kaotatud aeg maksab k\u00e4tte.<\/p>\n
Kas me saame Donald Trumpi usaldada?<\/p>\n
Usaldus on ikka niimoodi… Eks k\u00f5ige suurem pettumus ju tuleb alati… Ma ise ka olen kogenud… On ka olnud l\u00e4hedasi inimesi, kes \u00fchel hetkel on teisel seisukohal. See pettumus oma s\u00f5prades on teinekord suurem kui pettumus oma vigades. Vaatame, eks Trumpiga tegelevad mitmed riigijuhid ja ma \u00fctlen veel kord, et me suhtleme ikkagi eelk\u00f5ige USA-ga, see on meie partner. Mitte meie partner ei ole \u00fcks v\u00f5i teine riigijuht.<\/p>\n
USA administratsiooni inimesed r\u00e4\u00e4givad \u00fcha sagedamini, et Hormuzi v\u00e4ina avamine on rohkem Euroopa huvi, mis jutt see on?<\/p>\n
Ma arvan, et see on kogu maailma huvi, et laevad liikuma saaksid. Teine huvi, mis sealt v\u00e4lja tuleb ja \u00fchildub ka L\u00e4\u00e4nemerega, on needsamad varilaevastikud, mis on v\u00e4ga vanad ja lagunenud. Ma r\u00e4\u00e4kisin sellest ka president Stubbiga, see on meie \u00fchine ja laiem probleem.<\/p>\n
Soome minnes ma n\u00e4gin neid lahe peal ootamas. Lagunenud, vanad laevad. Meil kummalgi riigil ei ole v\u00e4ga palju head lahendust, kuidas keskkonnak\u00fcsimust lahendada, kui toimub naftareostus. L\u00e4\u00e4nemeri on v\u00e4ga madal meri, nii et see keskkonnakatastroof saab olema v\u00e4ga suur. Miks ma sellest keskkonnast kogu aeg r\u00e4\u00e4gin? See v\u00f5ib-olla kallutaks erinevaid riike, ka nooremat p\u00f5lvkonda m\u00f5tlema selle peale, et k\u00fcsimus ei ole ainult sanktsioonides ja laevade liigutamises, vaid et see on keskkonnak\u00fcsimus, mis ei ole ainult \u00fche v\u00f5i kahe riigi k\u00fcsimus, see on tunduvalt laiem.<\/p>\n
Aga mille taha j\u00e4\u00e4b praegu suurem Euroopa kaitsekoost\u00f6\u00f6, et me ei suuda isegi kaitset\u00f6\u00f6stuses v\u00e4ga h\u00e4sti koost\u00f6\u00f6d teha?<\/p>\n
Eks siin on ka ju erinevused. Soomel ja Eestil, Leedul ja Eestil. Kuidas me oma kaitset \u00fcles ehitame. Leedus on n\u00e4iteks Saksamaa kohal oma j\u00f5ududega, meil on ehitatud see vastupidi, et on Suurbritannia ja tulevad siis kui vaja on. Siin on veel \u00fcksjagu erinevusi ja k\u00fcsimus on, kas see on hea v\u00f5i halb. President Stubb \u00fctles, et selline erinevus on isegi m\u00f5nes m\u00f5ttes parem ja ma kaldun temaga n\u00f5ustuma. Alati on hea, kui me ostame sarnast tehnikat, me suudame neid asju kiiresti osta, aga samas, nagu Stubb \u00fctles, “nurga taha vaadates” on ehk hea, et me ei pane k\u00f5ike sarnaste asjade peale, vaid meil on mingi erinevus olemas \u00fclesehituses ja tehnikas.<\/p>\n
See on j\u00e4lle ilmselt rohkem kaitsev\u00e4elaste k\u00fcsimus. Mul oli m\u00f5lemal visiidil kaasas kaitseminister. Visiitide m\u00f5te ongi paljuski see, et r\u00e4\u00e4kida omavahel. See kerkib esile ka \u00fchiskondades ja siis hakkad sa poliitiliselt m\u00f5tlema ka, mis on see \u00f5ige tee.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3453004h5468t24.jpg\"\/)
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ma ei tea, kui palju te j\u00f5udsite r\u00e4\u00e4kida NATO tulevikust, aga Trump lubab Hispaaniat karistada, et nad ei avanud oma \u00f5huruumi ja lennuv\u00e4lju, kui USA Iraani r\u00fcndas ja on k\u00f5lanud v\u00e4ited, et USA viib Saksamaalt oma s\u00f5dureid v\u00e4lja. Mis meie positsioon peaks olema? Peaksime me Washingtonis selgitama, et \u00e4rge Saksamaalt s\u00f5dureid p\u00e4ris Venemaa piirile tooge v\u00f5i vastupidi \u2013 mida rohkem USA s\u00f5dureid Suwalki koridori kaitseb v\u00f5i on Eestis, seda parem?<\/p>\n
Tuleb veenda ja r\u00e4\u00e4kida Trumpi administratsiooniga. Seal on v\u00e4ga erinevad arvamused ja Ameerikas on presidendi k\u00e4es suur v\u00f5im, aga ka s\u00f5jav\u00e4elaste hulgas ja administratsioonis on erinevad arvamused. Meie jaoks on t\u00e4htis, et nad siin Euroopas oleksid ja ma usun, et selles v\u00f5tmes midagi ei juhtu. Nad n\u00fc\u00fcd neid paigutavad natukene \u00fcmber. Meil ju USA s\u00f5jav\u00e4elased on kohal, selles ei ole midagi uut.<\/p>\n
100 000 meile siia ei mahuks ju.<\/p>\n
Jah, 100 000 ei mahuks, me oleme v\u00e4ike riik. Me ei saa suuri asju v\u00e4ga palju lubada. Kaitserajatiste \u00fclesehitamisega on meil alati probleeme, sest lihtsalt kuskil elab keegi ja ei ole v\u00f5imalik seda k\u00f5ike teha.<\/p>\n
Ma k\u00fcsiks Indrek Neivelti s\u00f5nadega: “meie ideoloogia, milles oleme 30 aastat elanud, on pankrotis. Ajastu on l\u00e4bikukkunud. Mis meist n\u00fc\u00fcd edasi saab?”<\/p>\n
Ma nii dramaatiliselt k\u00fcll ei l\u00e4heneks, on ju olnud hullemaid hetki meie ajaloos. Tuleb leida teed, kuidas oma majandust paremaks teha ja kaitset samamoodi. Korraks NATO juurde tagasi tulles, tuleb vaadata ka enda suunas, kas me oleme k\u00f5ik teinud. Me j\u00e4ime peale Teist maailmas\u00f5da lootma USA peale. Andsime kaitse USA-le \u00e4ra. T\u00e4na oleme olukorras, kus enamus rahastamist tuleb sealt. Kui see oleks v\u00e4hemalt 50-50, siis surve USA poolt oleks kindlasti v\u00e4iksem, sest me suudaksime ka ise hakkama saada.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime veidi teist endast ka. Reedel ilmus uudis, et te arutasite riigikogu esimehe Lauri Hussariga (Eesti 200) presidendivalimisi, kuid ei selgunud, kas te oleksite valmis ka teiseks ametiajaks kandideerima. On see t\u00e4pne kajastus?<\/p>\n
Ma ei tea, sest kohtumise eesm\u00e4rk minu arusaamise j\u00e4rgi ei olnud \u00fcldse see, et arutada, kas mina kandideerin.<\/p>\n
Mina saan aru, et riigikogu spiiker tuli vanematekogu korraldusel k\u00fcsima, kas te soovite teist ametiaega. Kas Hussar ei k\u00fcsinud nii?<\/p>\n
Kindlasti k\u00fcsis. Ta k\u00fcsis seda k\u00f5ige l\u00f5pus. Aga me r\u00e4\u00e4kisime tegelikult v\u00e4ga paljudest asjadest, ma ei saagi aru, mis siin saladust on. Peamine k\u00fcsimus, mida mina t\u00f5statasin, on ikkagi j\u00e4rgmised riigikogu valimised. See l\u00f5he, mis t\u00e4na \u00fchiskonna ja poliitikute vahel on, on l\u00e4inud v\u00e4ga suureks ja tulemus v\u00f5ib olla see, et inimesed ei taha enam kandideerida. Ja siis tulemus l\u00e4heb j\u00e4rjest kehvemaks, sest ei saa parimaid enam sinna.<\/p>\n
Kas sama ei ole presidendivalimistel? Et inimesed nagu justkui ei taha kandideerida. Kui Hussar k\u00fcsis, kas te tahate teiseks ametiajaks kandideerida, mis te talle vastasite?<\/p>\n
Mina loen ka ajakirjanduses k\u00f5ike, mida minu kehakeel \u00fctleb. \u00dckskord \u00fctleb kehakeel \u00fchtmoodi ja siis teistmoodi. Seda on huvitav ajaloolastel p\u00e4rast vaadata. Ma \u00fctlesin Hussarile v\u00e4ga selgelt, et kui mina astusin presidendi ametisse, siis mulle anti jah-s\u00f5nast kuni valimisteni vist paar n\u00e4dalat. Ma v\u00f5tsin lausa puhkuse sel hetkel, et saaks sellega tegeleda. Praegu on ju mitu kuud aega. Alles saab esitada kandidaate juuli alguses ja ma \u00fctlesin, et selleks ajaks on ka minu selge vastus v\u00e4lja \u00f6eldud. Seda ma ka kindlasti teen. Nii, et ei peaks minu kehakeelt vaatama, vaid ma olen siis selgelt \u00f6elnud ja \u00fchem\u00f5tteliselt v\u00e4lja, kas see on jah v\u00f5i see on ei.<\/p>\n
Praegu te ei tea, on see jah v\u00f5i ei? S\u00fcgisel te \u00fctlesite, et peab juhtuma pisikest laadi ime, et te \u00fctleksite jah.<\/p>\n
Ega ma ei ole seda seisukohta muutnud. Ma m\u00f5tlen v\u00e4ga paljudest asjadest. See ei t\u00e4henda, et seda, mis parajasti peas keerleb, peab kohe v\u00e4lja \u00fctlema. Selleks k\u00f5igeks on \u00f5ige aeg. See k\u00f5ik on minu elus natuke nagu olnud. Kui mu rektoriamet hakkas l\u00f5ppema, oli vesi k\u00fcll madalam, aga jutud olid t\u00e4pselt samad. Inimesed hakkavad siis liigutama, kui n\u00e4evad, et ametiaeg l\u00e4bi saab.<\/p>\n
On see asi siis nii lihtne, et kui riigikogu \u00fctleks, et 70 pluss allkirja on olemas, siis te \u00fctleksite jah? On see nii?<\/p>\n
Kindlasti mitte. See ei ole \u00fcldse nii. Kui inimene \u00fctleb jah, ja ma olen seda mitu korda elus teinud, siis nii palju on ju ikka m\u00f5istust, et sa m\u00f5tled, kas sellel jah-il on m\u00f5tet v\u00f5i ei ole m\u00f5tet. Ja \u00e4rgem unustagem, et riigikogus on salajane h\u00e4\u00e4letamine ja presidendivalimistel ei otsusta ainult erakond, kuigi see m\u00f5ju on selgelt olemas. Kandideerija peab n\u00e4itama, et tema on parim v\u00f5imalik. Istuval presidendil on alati lihtsam, sest teda juba tuntakse, tema puudusi tuntakse, tema h\u00e4id k\u00fclgi tuntakse. Tuleb uus inimene, hakkab k\u00f5ik otsast peale. Mine tea, mis ta teeb. Tahab ennast t\u00f5estada kogu maailmale, hakkab l\u00f5hkuma ja laamendama. Ja v\u00f5ib-olla siis need laused ja t\u00f5lgendamised l\u00e4hevad veel hullemaks.<\/p>\n
Aga v\u00f5ib-olla see v\u00f5taks pingeid maha? Kui te \u00fctleksite ei, siis t\u00f5en\u00e4oliselt me ka v\u00e4lispoliitilistel teemadel ei n\u00e4eks seda tolmu keerutamist?<\/p>\n
Ma arvan, et kui Mirko Ojakivi \u00fctleb praegu, et ta kandideerib, l\u00e4heb ka pinge maha. Siis on v\u00f5imalik, kellega tegutsema hakata ja kellega edasi liikuda.<\/p>\n
Mirko Ojakivi ei kandideeri. Aga kui r\u00e4\u00e4kida poliitikutega, siis poliitikud \u00fctlevad, et see ei ole ju eraelu k\u00fcsimus. Kui inimesel on selge kavatsus kandideerida presidendiks, siis oleks see aus v\u00e4lja \u00f6elda.<\/p>\n
Me siin juba keerutame mitu kuud selle teema \u00fcmber. Aeg peab olema \u00f5ige, et seda \u00f6elda. Kui \u00f6elda \u00f5iget asja valel ajal, siis see ei ole v\u00e4ga hea. Mul on piisav kogemus, ma tean, millal on see \u00f5ige aeg. Samas v\u00f5ib ju k\u00fcsida ametiaja alguses: “kas te kandideerite teiseks ametiajaks ka?” ja siis ma \u00fctlen n\u00e4iteks jah. M\u00f5elge, mis see siis t\u00e4hendaks. V\u00f5i kui ma \u00fctlen ei, siis mis see t\u00e4hendaks.<\/p>\n
Mulle tundub, et ma vist viimased kolm aastat olen seda k\u00fcsinud, et kas te kandideerite teiseks ametiajaks ka<\/p>\n
Ja proovite ikka uuesti kogu aeg, eks ole. Ma \u00fctlen veelkord, et kui ametiaeg on k\u00fcps ja on v\u00f5imalik, et ka teised kandidaadid esitatakse ja 21 h\u00e4\u00e4lt parlamendis saavad… Siis mina ei loe neid h\u00e4\u00e4li. Ma olen seda ka varem \u00f6elnud, et ega poliitikud minu saatust ei otsusta, ma otsustan seda ise. See jah ja ei on ka minu enda otsus.<\/p>\n
Hussariga kohtumisel r\u00e4\u00e4giti ka riigikogus toimunud presidendi valimiste korra muutmisest ning arutati, kas oleks m\u00f5istlik olemasoleva valimiss\u00fcsteemi raames kodanike suurem kaasamine valimisprotsessi. Kuidas see kodanike suurem kaasamine k\u00e4iks?<\/p>\n
Ma arvan, see v\u00f5ttiski \u00fche suure osa arutelust: mis on need piirangud ja v\u00f5imalused t\u00e4na presidendil. K\u00e4isin v\u00e4lja ettepaneku \u2013 see ei ole k\u00fcll minu oma \u2013, et n\u00e4iteks 10 000 – 20 000 inimest v\u00f5iksid koguda allkirjad ja leida sobiv kandidaat ja anda need siis parlamendile. Siis leitakse v\u00f5ib-olla 21 h\u00e4\u00e4lt, kes sinna taha tulevad. Ja siis me n\u00e4eme, et rahva arvamus on ikkagi natuke arvestatud. Kui me otsevalimisi t\u00e4na ei taha ja riigikogu liikmetel ei ole seda soovi tervikuna, et p\u00f5hiseadust muuta, siis tuleb otsida teisi v\u00f5imalusi, et rahvas ei tunneks, et ta on kuidagi k\u00f5rvale j\u00e4etud.<\/p>\n
Mis t\u00e4htsust sel on? Olgu 10 000, 100 000 v\u00f5i miljon allkirja. Kui praegune valimiste kord, mida toetab ka p\u00f5hiseadus, et 21 riigikogu liiget ja valimiskogus 21 kogu liiget saavad presidendikandidaadi esitada. Nendel allkirjadel pole ju mitte mingisugust t\u00e4htsust?<\/p>\n
Ma arvan, et poliitikud j\u00e4lgivad v\u00e4ga hoolega, mis on rahva arvamus ja mida nad m\u00f5tlevad. Me n\u00e4eme v\u00e4ga selgelt, et olukord ongi l\u00e4inud natuke n\u00e4rviliseks, kuna valitsuse toetus ja veel \u00fche erakonna toetus ei ole v\u00e4ga suur. Ja v\u00f5ib-olla siis ongi nii, et piltlikult \u00f6eldes see lahkuv erakond tahab siis oma lahkumisega lasta p\u00f5hja v\u00f5imalikult palju, mis v\u00f5imalik lasta on, kaasa arvatud Eesti Vabariigi president. \u00dchest k\u00fcljest on see arusaadav, et sa ei taha \u00fcksinda areenilt kaduda.<\/p>\n
\u00dcks poliitik \u00fctles, et k\u00f5ik m\u00e4rgid viitavad sellele, et Karis ikkagi plaanib kandideerida. Teate, mis see tema loogika oli? Ta n\u00e4gi teie Facebooki kontol isegi musta kassi pilti ja \u00fctles, et see viitab sellele, et president proovib meeldida v\u00f5imalikult suurele hulgale inimestele. Kuidas see asi nii haigeks on l\u00e4inud?<\/p>\n
No vot see must kass… kui te m\u00e4letate, ilmselt ei m\u00e4leta ja ilmselt keegi ei m\u00e4leta, m\u00f5ned aastad tagasi ma k\u00e4isin \u00fches raamatukogus, kus oli raamatukogu kass ja ma v\u00f5tsin seal ka kassi s\u00fclle, aga siis keegi ei \u00f6elnud selle peale: no selge, n\u00fc\u00fcd ta tahab kandideerida uuesti presidendiks, v\u00f5ttis juba aastal 2023 kassi s\u00fclle.<\/p>\n
Nii et \u00e4rge n\u00fc\u00fcd m\u00e4rkidega v\u00e4ga \u00fcle pingutage. See kass seal tuli lihtsalt \u00f5ue peale ja tal oli veel v\u00e4ga huvitav silt pandud siia kaela, et “ma lihtsalt jalutan” ja see oli inglise keeles ka, et anda m\u00f5ista, et \u00e4rge tema p\u00e4rast muretsege. Ta lihtsalt k\u00e4ib ringi ja me helistasime ka omanikule. Ja ta \u00fctles, et jaa, et ta k\u00e4ib rohkem n\u00fc\u00fcd Kadrioru roosiaias, tahab rohkem t\u00e4nap\u00e4eva poliitikaga kursis olla.<\/p>\n
Huvitav, miks teda ei rahulda elu Vesiv\u00e4rava t\u00e4navas, kust ta p\u00e4rit on?<\/p>\n
Raske \u00f6elda, mina ta p\u00e4ritolu ei tea. Te olete teinud k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, teate t\u00e4pselt, kust kass p\u00e4rit on. Mulle kassid meeldivad. Kassid hulguvad omap\u00e4i ja seet\u00f5ttu mina austan m\u00f5nes m\u00f5ttes kasse rohkem kui koeri, kes tahavad v\u00e4ga truud olla. Aga kassil on oma arvamus ja oma seisukoht ja tema l\u00e4heb sinna, kuhu ta tahab. Eks ma p\u00fc\u00fcan siis ka natuke kassi moodi olla.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3453019h192bt24.jpg\"\/)
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Arvestades presidendi v\u00e4lispoliitilist rolli, teil on ka roll riigikaitses. Kaitsepolitsei v\u00e4rske aastaraamat p\u00fchendas Hiinale mitmeid lehek\u00fclgi. Lihtsa inimese vaatest on ju asi lihtne: meil on riikidevahelised suhted, meil on suursaadik Pekingis, Hiinal on suursaadik Tallinnas. Milles teie arvates seisneb Hiina ohtlikkus?<\/p>\n
Ma ei kasuta v\u00f5ib-olla s\u00f5na “ohtlik” selles nii-\u00f6elda militaarses kontekstis, vaid Hiina on riik, kes on ju kogu aeg vaikselt tegutsenud. Hiina seisab oma huvide eest. Hiina on ostnud vaikselt maailmas sadamaid kokku ja ka NATO baaside l\u00e4hedal on m\u00f5ned sadamad, mis kuuluvad hiinlastele. Nii nagu ta oma hariduspoliitikatki \u00fcles ehitas \u2013 saatis ju parimad pojad ja t\u00fctred parimatesse \u00fclikoolidesse \u00f5ppima. Need on n\u00fc\u00fcd tagasi juba t\u00fckk aega Hiinas, toonud veel l\u00e4\u00e4ne inimesi ka sinna t\u00f6\u00f6le. Ja me n\u00e4eme, et sellest riigist, mis kopeeris k\u00f5iki asju, on saanud riik, kus tehakse k\u00f5ik ise, m\u00f5eldakse asju ise v\u00e4lja ja meil on juba sealt palju-palju \u00f5ppida. See on toimunud tegelikult k\u00f5ik meie silme all viimase 20 aasta jooksul.<\/p>\n
Aga kuidas see meie riigis k\u00e4ib? Kes otsustab, et \u00fcks riik on meie s\u00f5ber v\u00f5i vastupidi, et \u00fcks riik on meie arvates ohtlik?<\/p>\n
See s\u00f5ltub paljuski sellest riigi enda k\u00e4itumisest. Ja ma arvan, et keegi ei peagi \u00fctlema. Mina eeldan seda, et inimesed m\u00f5tlevad ka meie riigis oma peaga ja hindavad olukordi ning andmetele otsa vaadates p\u00fc\u00fcavad leida ka teist arvamust, et oleks v\u00f5imalik teha m\u00f5istlik otsus. Nii et eks suured riigid on v\u00e4ikeste riikide jaoks ikka olnud ohuks \u00fchel v\u00f5i teisel kujul \u2013 ei pea selleks suure relvastusega tulema, aga see m\u00f5ju ja see k\u00f5ik ju t\u00f6\u00f6tab. Ja kui me muutume s\u00f5ltuvaks m\u00f5nede asjade tarnest \u00fchest riigist, siis see ongi oht, see ongi v\u00e4ga ohtlik meie enda jaoks.<\/p>\n
Kaitsepolitsei aastaraamatu peale on n\u00f6rdimust avaldanud ka Martin Herem, endine kaitsev\u00e4e juhataja. Ta r\u00e4\u00e4kis, et kaitsepolitseiameti raamatus kirjutatakse, et inimese liikumine riigikaitsega seotud juhtivatele ametikohtadele v\u00f5ib olla korruptsioonirisk. Ta viitas, et teda nimetatakse raamatus k\u00fcll mitte riigivaenlase, aga kahtlase elemendina. Kas seda, mida kindralid v\u00f5i k\u00f5rged kaitseministeeriumi ametnikud p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lt lahkumist teha tohivad, peaks \u00fctlema parlament l\u00e4bi seaduse v\u00f5i eriteenistused?<\/p>\n
\u00dcks v\u00e4lja\u00fctlemine, kui isegi nime ei mainita, ei t\u00e4henda see midagi. Seda lugu ju ehitatakse \u00fcles ka varasemate artiklite ja k\u00f5igega. Nii et selles m\u00f5ttes ei tohiks… Me olime Heremiga koos Soomes, ma tulin tagasi ja temaga laeva peal r\u00e4\u00e4kisin. Ma \u00fctlesin, et jah, lugedes pealkirju on mul ka oht olla j\u00e4rgmine aasta kapo aastaraamatus.<\/p>\n
Mis te teinud olete?<\/p>\n
Novot, ma ei tea. Aga see oht on olemas. Mida Herem teinud on? See on suurem k\u00fcsimus, mida siis erukindralid peaksid tegema. Nad l\u00e4hevad ju erru suhteliselt noorelt. Ja neil ei ole v\u00e4ga palju rakendust. Kui me vaatame m\u00f5nda teist riiki, eelk\u00f5ige USA-d, neile leitakse v\u00e4ga kiiresti rakendus, nad t\u00f6\u00f6tavad kas kuskil missioonidel v\u00f5i saavad oma teadmisi \u00e4ra kasutada. Meil on valikud: kas l\u00e4hed erasektorisse, j\u00e4\u00e4d lausa pensionile ja hakkad mesilasi pidama v\u00f5i l\u00e4hed eraettev\u00f5tlusse.<\/p>\n
Aga nad l\u00e4hevad ju meie riigi… mitte et kas mulle see meeldib v\u00f5i ei meeldi. Aga siit j\u00e4\u00e4b nagu mulje, et minnakse nagu vaenlase eraettev\u00f5ttesse. Need on meie riigi ettev\u00f5tted, kes t\u00f6\u00f6tavad \u00fcles meie kaitset. Aga see asi p\u00f6\u00f6ratakse selliseks, nagu oleks l\u00e4inud Venemaa teenistusse automaatselt. K\u00f5igepealt tuleb lahendada \u00e4ra see k\u00fcsimus, kuidas rakendada parimal v\u00f5imalikul viisil meil erukindraleid. Me n\u00e4eme ka parlamendis \u2013 ega neil on ka seal igav ja siis nad hakkavad otsima, mida teha, kirjutavad raporteid ja nii edasi. Need k\u00fcsimused on tunduvalt laiemad kui see \u00fcks Heremi juhtum kapo aastaraamatus.<\/p>\n
Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu v\u00e4idab, et tema k\u00fcsis justiitsministeeriumist, kas kaitsepolitsei on t\u00f5statanud selle mure, millest nad raamatus kirjutasid, et seadustes see v\u00f5imalik huvide konflikt \u00e4ra lahendada. ja n\u00e4iteks siis panna kuldsed k\u00e4eraua v\u00f5i mida iganes. Ja Oidsalu v\u00e4idab, et justiitsministeeriumist \u00f6eldi, et nad ei ole saanud kaitsepolitseilt \u00fchtegi selleteemalist kirja. Mida teha, et me oma kindraleid ei m\u00e4\u00e4riks? Neid v\u00f5ib ju meil vaja minna.<\/p>\n
Jah, aga te n\u00e4ete, kui kiiresti on v\u00f5imalik ikkagi inimesele silt k\u00fclge panna ja seda silti sealt p\u00e4rast \u00e4ra saada on tunduvalt raskem. Ja keegi ei oskagi v\u00f5ib-olla seda k\u00f5ige paremal viisil teha. Eks seadusandlus on \u00fcks abin\u00f5u, et vaadata, et nad ei l\u00e4heks siis t\u00f5esti m\u00f5ne teise riigi ettev\u00f5tlusse, vaid nad j\u00e4\u00e4ksid n\u00e4iteks Eesti ettev\u00f5tete juurde. See k\u00fcsimus on vaja kuidagi lahendada, sest nagu te ise \u00fctlesite, et neid v\u00f5ib \u00fchel hetkel vaja minna. Aga \u00fchel hetkel nad on muutunud nii-\u00f6elda peaaegu nagu vaenlaseks. Kas nad siis tahavad oma teadmisi rakendada meie riigi jaoks? Kuigi ma usun, et s\u00f5jav\u00e4elased teevad ikkagi seda, mis Eesti riigi jaoks on kasulik, s\u00f5ltumata sellest, kui palju neid tahetakse m\u00e4\u00e4rida.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3453064h1ce7t24.jpg\"\/)
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tuleme otsapidi veel korraks sisepoliitikasse. Paljud m\u00e4letavad teie Vabariigi aastap\u00e4eva k\u00f5nest \u00fchte lauset, et oleme oma armsa sauna \u00fcle k\u00fctnud ja v\u00e4ngest leilist uimased. Aga tooge n\u00fc\u00fcd selgust, et kes selle sauna ikkagi siis \u00fcle k\u00fcttis? Olge konkreetne.<\/p>\n
See saun… See saade on pea tund aega kestnud. Me n\u00e4eme ise, et k\u00f5ik need k\u00fcsimused, mis on tulnud, on selged ilmingud sellest, et leil on liiga k\u00f5va ja ei osatud sellega midagi teha. Ma seal k\u00f5nes \u00fctlesin ka seda, et \u00fchel hetkel v\u00f5ib see tekitada olukorra, kus saabub lihtsalt vaikus ja \u00fcksk\u00f5iksus. Ma arvan, et see on see hullem asi. See ongi see, millest ma Hussariga r\u00e4\u00e4kisin, et nad v\u00e4ga s\u00fcgavalt m\u00f5tleksid poliitikutena, mis t\u00e4hendus saab sellel olema Eesti riigi jaoks. V\u00e4ga lihtne on \u00f6\u00f6sel kell kaks panna twiite ja s\u00f5numeid Facebooki.<\/p>\n
Need on poliitikud, keda te silmas peate?<\/p>\n
Ikka poliitikud.<\/p>\n
Reinsalu? Michal?<\/p>\n
Ma ei loobi nimesid, ma tahan lahendada seda k\u00fcsimust, mitte vaadata, mis nimi seal konkreetselt taga on. See on \u00fcldisem teema k\u00f5ikidele poliitikutele. Ei ole vahet, kas on opositsioon v\u00f5i koalitsioon, nad k\u00f5ik vastutavad nende seaduste eest, mis on vastu v\u00f5etud, ja selle eest, kas need on head v\u00f5i halvad. Mitte see, kes selle seaduse parajasti sinna esitas.<\/p>\n
Ja maksut\u00f5usudest peame r\u00e4\u00e4kima enne valimisi, mitte p\u00e4rast \u2013 j\u00e4llegi teie s\u00f5nad. Praegu juba erakonnad panevad end valimisteks stardijoonele, programmide koostamine k\u00e4ib, avaldatakse manifeste, mitmed neist juba lubavad, et langetatakse makse, m\u00f5ned maksud kaovad sootuks. Kas poliitikud valmistuvad meid taas petma, sest riigi rahaline olukord seda k\u00f5ike tegelikult ei v\u00f5imalda?<\/p>\n
P\u00fc\u00fcdes poliitikum\u00fctsi p\u00e4he t\u00f5mmata, siis see on juhtunud ju kogu aeg. Sa saadki lubada sel lihtsal p\u00f5hjusel, et l\u00f5puks on meil ju k\u00f5ik valitsused olnud koalitsioonivalitsused. See t\u00e4hendab seda, et sa v\u00f5id ju palju lubada, aga l\u00f5puks see taandub koalitsioonileppele, mis ei ole mingi juriidiline dokument. Aga see on alati hea kaitsekilp, kus \u00f6eldakse: “n\u00e4ed, me pidime tegema siin j\u00e4releandmisi, muidu oleks nemad tulnud v\u00f5imule.” See on see retoorika, mis t\u00f6\u00f6tab, ja seet\u00f5ttu on ka poliitikud v\u00e4ga julged oma lubadusi v\u00e4lja \u00fctlema, andes aru, et need ei ole ju teostatavad.<\/p>\n
Aga maksut\u00f5usudest r\u00e4\u00e4kimine enne valimisi ja viisil, kus ausalt \u00f6eldakse v\u00e4lja, et tulevad sellised maksum\u00e4\u00e4rad, kas te seda peate \u00fcldse v\u00f5imalikuks?<\/p>\n
Alati saab ju v\u00f5imalikest maksut\u00f5usudest r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i siis m\u00f5nest k\u00e4rpest. Ja k\u00e4rbetega on ka see lugu, et ei pea alati k\u00e4rpima rasketel aegadel, vaid m\u00f5nda valdkonda on vaja hoopis raha juurde panna. Aga \u00f6elda, et \u00fcldse ei tule ja siis tegelikult tulevad \u2013 no see ei ole vist k\u00f5ige m\u00f5istlikum t\u00f5esti.<\/p>\n
Hariduspoliitikas on \u00fcks huvitav eksperiment l\u00e4bi saanud. Rootsi riik on otsustanud, et nad muudavad oma hariduspoliitikat ja toovad paber\u00f5pikud ja k\u00e4sitsi kirjutamise tagasi kooli, turgutamaks noorte langevat lugemisoskust. Kannap\u00f6\u00f6re toimub loosungi all “ekraanilt kaante vahele”. Mis m\u00f5tteid see teis tekitab, kui meie oleme valinud praegu t\u00e4pselt risti vastupidise suuna?<\/p>\n
Haridus on valdkond, kus selliseid kannap\u00f6\u00f6rdeid tuleb v\u00e4ga s\u00fcgavalt l\u00e4bi m\u00f5elda, et need ei oleks j\u00e4rsud. K\u00f5ik uus tehnoloogia, olgu siis ekraanid v\u00f5i tehisharu, see ei asenda, vaid t\u00e4iendab k\u00f5ike. Sa pead lihtsalt teadma, mis v\u00f5imalused nendel k\u00f5igil on ja siis seda m\u00f5istlikult kasutama. Ajalehed on alles j\u00e4\u00e4nud, kuigi tulid raadio ja televisioon. N\u00fc\u00fcd on vin\u00fc\u00fclid tagasi tulnud. Nii see ring ja ratas k\u00e4ib. \u00c4rme viska j\u00e4lle midagi kausist v\u00e4lja, kui ei m\u00f5tle l\u00e4bi. Haridus on v\u00e4ga oluline valdkond, tuleb lihtsalt neid v\u00f5imalusi kasutada ja anda teadmised \u00f5petajatele ja \u00f5pilastele.<\/p>\n
On kartulipaneku aeg. Eelmisel aastal saite hakkama sellega, et panite maha rohkem kartuleid, kui \u00fcles v\u00f5tsite. Kas selleks aastaks on see kogemus tuju \u00e4ra v\u00f5tnud ja loobute kartulipanekust?<\/p>\n
See on hea k\u00fcsimus. Siis me n\u00e4emegi, kuidas me arvame, et \u00fcks aasta m\u00f5jutab v\u00e4ga palju otsuseid. Ei m\u00f5juta. Kartulit olen ma pannud juba oma teadliku elu kogu aeg ja aastad ongi erinevad. Kui n\u00fc\u00fcd oli saak nadi t\u00e4nu kliimale v\u00f5i ilmale, siis see ei t\u00e4henda, et ma enam kartulit maha ei pane. See on \u00fcks aasta ja nii on ka poliitikas ja v\u00e4lispoliitikas \u2013 \u00fcks aasta tegelikult oma suurt t\u00e4htsust ei oma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3453010h1a2et24.jpg\"\/)
President Alar Karis Vikerraadios Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te tulete Soomest. Seal oli teil mitmep\u00e4evane riigivisiit. \u00dctlesite \u00d5htulehele, et l\u00e4ksite Soome uurima, mis on sealse rahva…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":167853,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[1687,26,27,37,33,35,20526,34,36,31,32,21,498,28,29,19,25,38530,78046,23,24,22,20,30],"class_list":["post-167852","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-valispoliitika","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised-2026","tag-suhtlemine-venemaaga","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116504223065658265","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167852","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=167852"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/167852\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/167853"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=167852"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=167852"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=167852"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}