m\u00f5nes k\u00fcsitluses<\/a> terendanud ainuv\u00f5imu siiski kokku tulevat.<\/p>\n“K\u00f5ige otsustavamaks k\u00fcsimuseks saab, kas EKRE-ga kahepeale enamus saavutatakse,” m\u00e4rkis andmeanal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
SALK-i prognoosi j\u00e4rgi saab Keskerakond 35 mandaati ja EKRE viis mandaati ehk justkui \u00fclinapi enamuse. Isamaale prognoosib anal\u00fc\u00fcs 13, SDE-le 12 ja Reformierakonnale \u00fcheksa kohta. Kokku seega 34. SALK-i prognoosi j\u00e4rgi \u00fcletavad k\u00fcnnise ka Parempoolsed, kes saavad sarnaselt EKRE-ga viis mandaati.\u00a0<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs toob v\u00e4lja, et ka Eesti 200\u00a0v\u00f5imalused ei ole t\u00e4iesti kadunud ja SALK-i andmetes on nad olnud l\u00e4bivalt \u00fcsna k\u00fcnnise l\u00e4hedal v\u00f5i selle kohal.<\/p>\n
“Aga nende puhul on kindlasti probleemiks kujunenud ennustused ise, mis neile h\u00e4vingut kuulutavad.”<\/p>\n
Eestlasest valija aktiivsusest s\u00f5ltub Keskerakonna v\u00f5imule naasmine<\/p>\n
Samas tuuakse anal\u00fc\u00fcsis v\u00e4lja, et kindel Keskerakonna ja EKRE v\u00f5it siiski pole, sest veapiirid lubavad k\u00f5ikumist m\u00f5lemale poole ja l\u00f5puks s\u00f5ltub k\u00f5ik siiski sellest, millised valijad tegelikult valima tulevad.<\/p>\n
Kaido Keerma m\u00e4rgib, et kohalikud venekeelsed elanikud on konsolideerunud veel tugevamalt Keskerakonna taha kui varem, mis v\u00e4ljendub selles, et kui\u00a02021 KOV valimistele minnes oli erakondliku eelistuseta umbes 38 protsenti Tallinna muust rahvusest valimis\u00f5iguslikest elanikest, siis t\u00e4nastest muust rahvusest valimis\u00f5iguslikest on eelistuseta umbes 31 protsenti.\u00a0<\/p>\n
“Kohalikud venelased on t\u00e4na selgelt kindlamad kui neli aastat tagasi, et nende huve kaitseb just Keskerakond ja see ennustab, et nad tulevad valimistel rohkem v\u00e4lja. See n\u00fcanss j\u00e4\u00e4b tavaliselt n\u00e4idatavates reitingutes radari alla, sest reitinguid arvutades v\u00f5etakse v\u00e4lja k\u00f5ik inimesed, kel valimiseelistust ei ole (sisuliselt on eeldus, et valima nad ei l\u00e4he). Ja kui erinevate uuringutegijate graafikutes n\u00e4idatav Keskerakonna reiting muust rahvusest valijate seas paistab varasemate aastatega \u00fcsna v\u00f5rdne, siis tegelikult on nende toetus selles grupis m\u00e4rksa suurem, sest eelistuseta inimesi on v\u00e4hem ehk valijaid selles grupis on suhteliselt rohkem.”<\/p>\n
Samal ajal on eelistuseta eestlaste osakaal Tallinnas v\u00f5rreldes 2021 valimistega veidi suurenenud \u2013 22 protsendi pealt 26 protsendi peale ja liikunud selles suunas ka valimistele l\u00e4henedes.\u00a0<\/p>\n
“Nendest samaaegsetest vastassuunalistest liikumistest tulebki kokku, et kuigi muust rahvusest valijaskond v\u00e4henes Tallinnas valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmisega ligi 30 000 elaniku ehk umbes 20 protsendi v\u00f5rra, on t\u00e4na muust rahvusest elanikud m\u00e4rksa t\u00f5en\u00e4olisemad valijad. Lisades siia eestlasest valija leiguse, t\u00e4hendabki seis seda, et Keskerakonnale on uuesti v\u00f5imule naasmine praktiliselt kandikul k\u00e4tte m\u00e4ngitud.”<\/p>\n
SALK-i anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi pole sotsioloogiliselt siiski usutav, et venekeelsete valijate valimisaktiivsus kasvab eestlaste tavap\u00e4rase valimisaktiivsuse tasemele, aga p\u00e4ris nii suurt kasvu Keskerakonnal vaja ei olegi \u2013 juhul, kui tavap\u00e4rasest suurem osa eestlastest valijaid otsustab koju j\u00e4\u00e4da, on Keskerakonna v\u00f5imule naasmine kindel.<\/p>\n
Tartus ei j\u00e4\u00e4 Reformierakond Isamaast kaugele maha<\/p>\n
Neljap\u00e4eva \u00f5htul avaldas SALK prognoosi ka Tartu kohta. Sarnaselt Tallinnale (ja erinevalt n\u00e4iteks \u00dchiskonnauuringute Instituudist) usub liberaalne sihtasutus Parempoolsete p\u00e4\u00e4su volikokku.<\/p>\n
Prognoosi j\u00e4rgi saab Isamaa Tartus 14, Reformierakond 10, SDE \u00fcheksa, EKRE seitse, Keskerakond kuus ja Parempoolsed kolm mandaati. Tartu volikogus on 49 kohta.<\/p>\n
Oma selgituses \u00fctleb SALK, et kuigi Isamaa juhib, on Reformierakond l\u00f6\u00f6giulatuses ja ametisolev linnapea Urmas Klaas on j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige eelistatum linnapeakandidaat.<\/p>\n
“Kahepeale (Isamaa + Reformierakond) enamus ei ole v\u00e4listatud, aga pigem j\u00e4tkuvalt ebat\u00f5en\u00e4oline ja pigem v\u00e4listatud, kui nii Parempoolsed kui ka Eesti 200 \u00fcletavad k\u00fcnnise.”<\/p>\n
SALK-i prognoosi j\u00e4rgi kemplevad k\u00fcnnisega Parempoolsed ja Eesti 200, kes on vastavalt veidi \u00fcle viie protsendi ja t\u00e4pselt viie protsendi piiril.<\/p>\n
“Nagu Reformierakonna puhul, nii ka Eesti 200 puhul v\u00f5ib nimekiri kastanid tulest v\u00e4lja tuua.”<\/p>\n
Veel tuuakse Tartu puhul v\u00e4lja, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk h\u00e4\u00e4li l\u00e4heb muudele valimisliitudele ja erakondadele (Plaan B, Vabaerakond Aru P\u00e4he), kes j\u00e4\u00e4vad siiski ka kombineeritult k\u00fcnnisele alla.<\/p>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
Kuidas SALK-i valimisprognoos s\u00fcndis?<\/p>\n
Kaido Keerma, SALK-i andmeanal\u00fc\u00fctik <\/p>\n
“Kasutame Salga valimismudelis \u00e4ra nii meie sel aastal tellitud valimisk\u00fcsitlusi (nende r\u00f5hk on olnud Tallinnas, aga veidike rohkem lisandunud Tartut alates augustist, kokku neid hetkeks viis) kui ka meie \u00fche teise projekti sel aastal toimuvaid k\u00fcsitlusi (hetkel kaks), kus samuti valimisk\u00fcsimused sees. <\/p>\n
Mudel kasutab suurt osa sel aastal kogutud andmetest alates m\u00e4rtsist (vaatluste arv ligineb 10 000-le). Taustainfona on kasutusel muidugi mitmesugused statistikaameti sotsiaaldemograafilised n\u00e4itajad, kohalike omavalitsuste k\u00e4ttesaadavad taustaandmed jmt. <\/p>\n
T\u00e4psematest arvudest: k\u00f5ige viimane punkt Tallinnas on hinnatud 3000 vaatluse pealt, millest Tallinnas 1850, neist telefonis \u00fcle 500.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"SA Liberaalne Kodanik (SALK) tegi valimisprognoosi, mis Keskerakonnale Tallinnas ainuv\u00f5imu ei luba ning pigem saab otsustavaks k\u00fcsimus, kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16816,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1834,28,29,19,25,10417,23,24,22,20,2050,30],"class_list":{"0":"post-16815","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohalikud-valimised-tallinnas","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-salk","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-valimised-2025","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16815"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16815\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}