{"id":168469,"date":"2026-05-03T05:42:14","date_gmt":"2026-05-03T05:42:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/168469\/"},"modified":"2026-05-03T05:42:14","modified_gmt":"2026-05-03T05:42:14","slug":"erki-parnoja-laenuhaldur-utles-meile-et-vahemalt-uks-pereliige-voiks-normaalset-tood-teha-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/168469\/","title":{"rendered":"Erki P\u00e4rnoja: laenuhaldur \u00fctles meile, et v\u00e4hemalt \u00fcks pereliige v\u00f5iks normaalset t\u00f6\u00f6d teha | Muusika"},"content":{"rendered":"<p>Palju \u00f5nne v\u00e4rske EFTA puhul. Kas sul oli t\u00e4nak\u00f5ne valmis kirjutatud? Olid valmis, et saad selle auhinna?<\/p>\n<p>(ohkab) Kui oleksin selle valmis kirjutatud, siis ei oleks sellist s\u00f5nakordust l\u00e4bi lasknud. See oli k\u00f5ik v\u00e4ga hektiline, sest mul saabusid samal p\u00e4eval Rootsi b\u00e4ndiliikmed lennukiga. Meil oli \u00fcks proov Stockholmis juba \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ja kuigi see b\u00e4nd ei tee muidu proove, siis ma m\u00f5tlesin, et Jazzkaarel toimuva &#8220;Himmelbjergeti&#8221; juubelikontserdi puhul ikkagi peaks&#8230; Otsustasin, et teeme siis ikkagi Tallinnas \u00fche proovi. B\u00e4ndiliikmed kahtlesid ka, et ei tea, mis toimub, kas Erki on vanaks j\u00e4\u00e4nud, et tahab proove teha. (naerdes)<\/p>\n<p>Me ei olnud isegi prooviga poole peale j\u00f5udnud, kui \u00fctlesin, et kuulge, mul on tunne, et peame ikkagi EFTA-dele minema, austusest tuleb kohale minna. L\u00e4ksime sinna, k\u00f5igepealt turvamees ei lasknud meid sisse, kuigi produtsent teadis, et tuleme koos rootslastega neljakesi, olime kirja pandud. Aga turvameestel ei olnud seda infot ja nad \u00fctlesid, et ei saa teid sisse lasta. M\u00e4letan, et Indrek Spungin seisis Alexelas sees trepi peal ja naeris, et ha-ha, p\u00e4tid ei saa sisse.<\/p>\n<p>L\u00f5puks lasti meid sisse, j\u00f5udsime saali ja siis s\u00f5brad \u00fctlesid: kuule, see oled sina seal ekraanil. Niinemets surus tee peal k\u00e4tt, k\u00fcsisin, et kust kaudu lavale minna, sest ma ei olnud enne n\u00e4inud, kust ja kuidas minnakse. Seega k\u00f5ne ei olnud ette valmistatud, selline inimeste sees r\u00e4\u00e4kimine on \u00fcldse asi, mida inimesed lisaks surmale k\u00f5ige enam kardavad, mina kuulun ka nende hulka. V\u00f5in suurema grupi inimeste ees teha igasuguseid asju oma muusikaga, aga kui pean s\u00f5nu \u00fctlema, siis jooksen kokku.<\/p>\n<p>Ma loodan, et t\u00e4nasin Kullarit, Erik Norkroosi ja tiimi, see oli k\u00f5ige t\u00e4htsam. Ma loodan, et tegin seda, j\u00e4rgi veel ei vaata seda. (naerdes)<\/p>\n<p>\u00dctlesid, et b\u00e4ndiliikmed on mures, et \u00e4kki Erki on vanaks j\u00e4\u00e4nud. Oled siis vanaks j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n<p>Muidugi olen vanaks j\u00e4\u00e4nud. Oleneb muidugi, millega sa v\u00f5rdled. (naerdes)<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes eilsega oled t\u00e4na vanem.<\/p>\n<p>Ma olen t\u00e4na v\u00e4ga palju vanem kui olin eile, see ei ole mingisugune kaunistatud jutt, vaid praegu esmasp\u00e4eval (intervjuu on tehtud esmasp\u00e4eval, toim.) olen vanem kui olin p\u00fchap\u00e4eval, sest n\u00fc\u00fcd sai see hull n\u00e4dalavahetusel l\u00e4bi.<\/p>\n<p>Aga muidugi ma olen vanem ja parem ongi, sest ei tahaks kindlasti olla noorem. Mulle meeldib see suund, k\u00f5ik l\u00e4heb paremaks.<\/p>\n<p>Aga r\u00e4\u00e4gi veidi sellest muusikast, mis sa Kullar Viimse dokfilmile &#8220;Torn&#8221; tegid. Ma pean ausalt tunnistama, et n\u00e4gin seda filmi esimest korda poolteist aastat tagasi, vahepeal olen seda ka \u00fcle vaadanud, aga ei m\u00e4leta sellele vaatamata, mis muusika seal k\u00f5las. Ma ei tea, kas see on sulle tunnustus v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>Selle filmi puhul on see kindlasti tunnustus. Seda muusikat on t\u00e4pselt nii palju, et see on rohkem kui mitte midagi, aga t\u00e4pselt nii v\u00e4he, et see ei v\u00f5ta fookust \u00e4ra. See ei t\u00e4henda, et ma tegin midagi suvalist, v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6 on teha mitte midagi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3408964\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3408964h554bt24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Sa t\u00f6\u00f6tasid seal \u00fcksinda?<\/p>\n<p>T\u00e4iesti \u00fcksinda. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kullar Viimsel oli p\u00e4ris tugev visioon selle koha pealt ja kui olin aru saanud, mis teematika seal on, kui habras see lugu on ja kui tundlik ning haavatav \u00f5hkkond seal on, vaikne pinge, mis sellega kaasas k\u00e4ib, siis sain aru, et tuleb pintsliotsaga ringi k\u00e4ia.<\/p>\n<p>Mingis m\u00f5ttes on igati loogiline, et sa filmiheliloojana tegutsema hakkasid, sest k\u00fcmmekond aastat tagasi sinu soolodeb\u00fc\u00fcdi &#8220;Himmelbjerget&#8221; arvustuses kirjutasin ise ka, et teed otsekui muusikat filmile, mida pole veel loodud. Kas sul oli tol ajal ka juba mingi eriline t\u00f5mme filmimuusika suunas?<\/p>\n<p>Vanemaks saades mingid asjad muutuvad loogilisemaks. Kui tegin oma esimese sooloplaadi, siis ma ei teadnud, miks ta filmilik tuli. Lihtsalt otsustasin, et teen t\u00e4pselt sellist asja, kuna olin \u00fcksi, siis ei pidanud ka kellegagi l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. See oli esimene kord, kui sain teha t\u00e4pselt seda, mida tahan.<\/p>\n<p>Tagantj\u00e4rele kuulates ja n\u00fc\u00fcd vanemana saan aru, jah, filmimuusika ja Ennio Morricone, muidugi, sest juba enne seda, kui ma kitarri m\u00e4ngisin, teadsin kitarri-sound&#8217;i Morricone muusikast. P\u00f6\u00f6rasin juba seitsme-aastasene t\u00e4helepanu filmimuusikale, mitte teadlikult m\u00f5istagi v\u00f5i ma ei r\u00e4\u00e4kinud sellest kellegagi, kuidas ma naudin filmimuusikat. See on kuskilt vaikselt tulnud.<\/p>\n<p>Kui sa kuulad praegu &#8220;Himmelbjergetit&#8221;, mille k\u00fcmnendat s\u00fcnnip\u00e4eva Jazzkaarel t\u00e4histati, siis kas see tundub ikka korralik asi? V\u00f5i m\u00f5tled, et teeksid praegu midagi teisiti?<\/p>\n<p>\u00dcldse ei teeks. Mul seda tahku ei ole \u00fcldse, kui ma lasen lahti, siis usaldan, et tegin mingil hetkel selle otsuse ja n\u00fc\u00fcd on valmis.<\/p>\n<p>Kui tegime kordustr\u00fckki, siis ma panin selle esimest korda \u00fcle k\u00fcmne aasta peale. Kui plaat ilmus 2015. aasta detsembris, siis selleks ajaks olin seda nii palju kuulanud ja ei tahtnud sellest midagi kuulda, n\u00fc\u00fcd on see teistele kuulata, aga sain \u00fcle k\u00fcmne aasta kuidagi objektiivselt vaadata seda ja mulle meeldis v\u00e4ga. Ei, ma ei muudaks mitte midagi.<\/p>\n<p>K\u00f5iki sinu sooloplaate iseloomustab teatav visuaalsus. Kas see visuaalne element on sinu jaoks muusika puhul oluline?<\/p>\n<p>Kui m\u00e4ngisin oma b\u00e4ndiga rohkem, siis sain aru, et me ei saa v\u00f5tta vastu suviseid v\u00e4lilavasid p\u00e4ikesevalguse k\u00e4es, mitte seda, et tahaksin kangesti \u00f6iseid kontserte anda, aga tunnen, et see muusika ei toimi avatud ruumis, ta hajub \u00e4ra. Mulle meeldib black box, mulle meeldib Von Krahl, mulle meeldib Tartu Uus Teater, mulle meeldis SInilind, mulle meeldis vana Von Krahl.<\/p>\n<p>Must neutraalne boks, kuhu inimesed tulevad sisse, energia ei l\u00e4he sealt \u00e4ra, see j\u00e4\u00e4b sinna seinte vahele. Teine asi on valgus, ma ei saa suvalise pirni valguses m\u00e4ngida, seal ei teki atmosf\u00e4\u00e4ri. Ma ikkagi tahan seda visuaalselt presenteerida, ma ei anna ainult audiofaili v\u00e4lja, vaid seal peaks olema mingi visuaal juures.<\/p>\n<p>Mulle meeldis v\u00e4ga see, mida Epp Maria Kokam\u00e4gi \u00fctles oma filmis: ma elan oma maailmas, aga kelle maailmas siis veel elada tahaks? See on sama, mida ma oma muusika puhul tunnen.<\/p>\n<p>Kas see maailm, mida seal plaatidel kuuleme, on Erki P\u00e4rnoja maailm? V\u00f5i lood sa seal kellegi teise maailma?<\/p>\n<p>See on absoluutselt minu maailm, on see siis film v\u00f5i minu plaat. Kuigi filmis natukene teenindad ka, samamoodi nagu seda teeb monteerija, v\u00e4rvim\u00e4\u00e4raja v\u00f5i helindaja, aga samal ajal teevad nad seda l\u00e4bi enda. Keegi ei ole seal lihtsalt lepinguline t\u00f6\u00f6line, vaid oleme osa perekonnast. Me k\u00f5ik kujundame ja paneme endast t\u00fcki sinna k\u00fclge.<\/p>\n<p>T\u00f5id selle teenindamise idee sisse, aga kui erinev see filmimuusika loomine sinu jaoks on v\u00f5rreldes enda soololoominguga?<\/p>\n<p>Minu jaoks ei ole see erinev protsess, v\u00f5i m\u00f5neti siiski on ka. Siin on kaks tahku, mis ma tahaks v\u00e4lja tuua. See lugu, kuhu mind p\u00fchendatakse, annab mulle v\u00f5imaluse seda uurida ja saada midagi inimese kohta teada. Nii &#8220;Torn&#8221; kui ka paar muud filmi, millega praegu t\u00f6\u00f6tan, l\u00e4hevad nii s\u00fcgavale v\u00e4ga erilise inimese sisse, et ma \u00f5pin \u00fcle\u00fcldse inimloomuse kohta midagi ja l\u00e4bi selle avastan ka midagi enda sees.<\/p>\n<p>Kui teeksin \u00fcksinda muusikat, siis mul oleks liiga palju vabadust, mis teeb mind vahel \u00e4revaks.<\/p>\n<p>Piirangud k\u00e4ivitavad sind?<\/p>\n<p>Piirangud k\u00e4ivitavad mind, omal ajal &#8220;Saja lugu&#8221; oli v\u00e4ga hea n\u00e4ide. See oli esimene suurem tellimus, millel oli v\u00e4ga tugev kontseptsioon. Ma alguses ei teadnud, kuidas sellega toime tulla, aga see on nagu lastega: reeglid teevad \u00f5nnelikuks. Kui on t\u00e4ielik vabadus, siis on stress ja segadus.<\/p>\n<p>Sa ei tunne, et piirangute t\u00f5ttu pead loomingulisi j\u00e4releandmisi tegema?<\/p>\n<p>Absoluutselt mitte. Teine tahk, mille pidin v\u00e4lja tooma, mis on v\u00e4ga sarnane ka oma muusika loomisega, on see, et kui inimesed on \u00f5iged, kellega sa t\u00f6\u00f6tad, siis hakkavad asjad t\u00f6\u00f6le. Kui sa intuitiivselt tunned \u00e4ra, et sul on side re\u017eiss\u00f6\u00f6riga, ei pea isegi sama meelt, aga peab olema samal lainel, siis see suunis, mida annab re\u017eiss\u00f6\u00f6r, annab mulle v\u00f5imaluse leida enda seest midagi, mida kohe argip\u00e4eval ei leiaks.<\/p>\n<p>Selles m\u00f5ttes ootan v\u00e4ga oma sooloplaati, mis tuleb jumal teab mitme aasta p\u00e4rast, aga kui k\u00f5ik need filmikogemused on minus segunenud, siis ma ei kujuta ette ka, mis puljong sellest v\u00e4lja tuleb.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3409033\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3409033hde43t24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>\u00dctlesid, et jumal teab mitme aasta p\u00e4rast sooloplaat ilmub, kas see siis t\u00e4hendab, et sa ei tegele praegu soolomaterjaliga? V\u00f5i kuidas see sinu enda soololooming s\u00fcnnib \u00fcldse?<\/p>\n<p>Praegu mul isegi ei ole seda v\u00f5imalust, sest ma pean stuudios teisi asju tegema. Praegu v\u00f5tavad filmid viis, vahepeal kuus t\u00e4ist\u00f6\u00f6p\u00e4eva n\u00e4dalas.<\/p>\n<p>Oma plaadi tegemine on praegu puhas sisetunne v\u00f5i kutse. Kui tuleb teatud t\u00fc\u00fcpi \u00e4revus, siis tunnen selle \u00e4ra ja saan aru, et n\u00fc\u00fcd pean midagi v\u00e4lja saama ja hakkan seda lihtsalt tegema. Selle jaoks tuleb mingi \u00f5ige hetk, saad aru, et t\u00e4pselt asjad loksuvad paika.<\/p>\n<p>Viis-kuus p\u00e4eva n\u00e4dalas tegeled filmidega, kas see t\u00e4hendab, et tuleb \u00fcks filmit\u00f6\u00f6, kus sind pannakse t\u00e4hele, tuleb j\u00e4rgmine ja nii edasi. See on kuidagi kasvanud pidevalt?<\/p>\n<p>See on k\u00f5ik orgaaniline olnud. Filmitiimid on nii suured ja m\u00f5ned osakonnad filmi juures ei t\u00f6\u00f6ta selle juures nii kaua kui helilooja, v\u00f5i vastupidi monteerijal on hoopis mitu rauda korraga tules. Kui juhtumisi m\u00f5nel tema teisel filmil m\u00f5eldakse, et kes see helilooja v\u00f5iks olla, siis monteerija \u00fctleb, et ma tean kedagi, kes peaks 2027. aastal olema minu teada ka vaba. Sealt see kuidagi niimoodi l\u00e4heb.<\/p>\n<p>Sinu graafik on praegu selline, et hetkel saaksid \u00f6elda, et 2027. aasta septembris mahub su graafikusse j\u00e4rgmine filmimuusika t\u00f6\u00f6?<\/p>\n<p>Jah, 2027. aastal septembris saaksin, m\u00e4rtsis ei saaks. (naerdes)<\/p>\n<p>Need on nii pikad protsessid, mul on korraga kolm t\u00fckki k\u00e4sil, t\u00f6\u00f6tan \u00fche asjaga intensiivselt kaks n\u00e4dalat, saadan enda vaate \u00e4ra ja siis l\u00e4heb v\u00e4hemalt sama palju aega, kui inimesed m\u00f5tlevad selle peale. Mina saan sel ajal distantsi, minna t\u00e4iesti teise maailma ja tegeleda samasuguse sammuga sellega. T\u00e4nu sellele saan igale asjale p\u00fchenduda.<\/p>\n<p>Kui h\u00fcppame korraks kaugemale minevikku, siis juba enne Ewertit olid sa tegev muusik, l\u00f5id kaasa paljude popartistide nagu Nexus, Ines ja Maarja b\u00e4ndides. Mis tundega sa seda aega meenutad?<\/p>\n<p>See oli v\u00e4ga \u00e4ge aeg, eriti Inesega. Ma olin seal kokku seitse aastat ja viimati k\u00e4isin Raul Ojamaa kehaks kaks n\u00e4dalat tagasi. \u00dcli\u00e4ge, keha m\u00e4letab k\u00f5ike, s\u00f5rmed hakkavad ise m\u00e4ngima, isegi siis, kui kohe pealtn\u00e4ha ei m\u00e4leta.<\/p>\n<p>Oi, ma olin v\u00e4ga noor. Nexuses ma olin, jumal, 18-aastane vist?<\/p>\n<p>Nexuse lugusid suudaksid ka m\u00e4ngida peast ilma \u00f5ppimata?<\/p>\n<p>Kindlasti, see ei oleks v\u00e4ljakutse. Pealkirjaks v\u00f5id panna: Nexuse lood tulevad Erki P\u00e4rnojal unepealt.<\/p>\n<p>Seega j\u00e4rgmisel Nexuse kontserdil l\u00f6\u00f6d kaasa?<\/p>\n<p>Ei l\u00f6\u00f6, aga ma olen kuulnud, et Nexus tuleb. See vist isegi on avalik info.<\/p>\n<p>See vist on avalik jah.<\/p>\n<p>Aga mind ei ole seal. (naerdes)<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et oled olnud Eesti muusikamaastikul tegev \u00fcle 20 aasta. Kui palju on selle ajaga meie muusikamaastik muutunud? Igatsed neid m\u00f6\u00f6dunud aega tagasi?<\/p>\n<p>Ei igatse, k\u00f5ik on t\u00e4pselt nii nagu ta on, k\u00f5ik on pidevas muutumises.<\/p>\n<p>Aga kas praegu on v\u00e4ga erinevad ajad?<\/p>\n<p>Ma ei tea, maailm l\u00e4heb suuremaks, mida rohkem sa \u00f5pid enda, inimeste ja maailma kohta. Issand, muusikapilt on muutunud ka viimase \u00fche aastaga, sa oled lihtsalt vaatlejana seal sees, k\u00f5ik kunstiinimesed on tundlikud natuurid moel v\u00f5i teisel ja mulle meeldib neid asju t\u00e4hele panna: ohoh, see on teistmoodi. Aga midagi taga ma ei igatse.<\/p>\n<p>Aga kui palju sa muutuvatel aegadel, eelk\u00f5ige just muusikatrendidel end muuta lased?<\/p>\n<p>Muusikatrendidest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5tlesin selle peale, kui vaatasin Joachim Trieri filmi &#8220;Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus&#8221; ja seal l\u00f5pus Stellan Skarsgardi tegelane \u00fctleb, et ma teen veel selle \u00fche filmi \u00e4ra ja siis on k\u00f5ik, sest siin on juba noored assistendid, kes panid moodboard&#8217;i Pinteresti. Selle peale tal teine Taani kolleeg \u00fctleb, et tee lihtsalt oma asja, sa oled oma lugu r\u00e4\u00e4kinud l\u00e4bi kogu elu, sa pole p\u00e4ris l\u00f5puni j\u00f5udnud, aga r\u00e4\u00e4gi n\u00fc\u00fcd l\u00f5pp ka \u00e4ra.<\/p>\n<p>Just abikaasa Annaga r\u00e4\u00e4kisime, kuidas see m\u00f5te k\u00f5netas. See on see koht, et mingil hetkel on need muutused tugevad v\u00f5i nad j\u00f5uavad kehaliselt sulle nii kohale, et sa saad aru, kuidas tunned end ise noorena, aga uued generatsioonid on peale tulnud, kes toimetavad t\u00e4iesti teise energiaga. See m\u00f5te kehtestas selle, et j\u00e4\u00e4 endale kindlaks, sest muusika muutub niikuinii ajas. Kui sa oled nagu Scorpions, et meie lugu on &#8220;Wind of Change&#8221; ning sa pead absoluutselt kogu aeg seda tegema, teed \u00fchte hitti ja p\u00fcstitad endale oma eluajal ise ausamba, siis sa j\u00e4\u00e4d seisma ja stagneerud ega l\u00e4he ajaga kaasa. Aga kui sa oled avatud, v\u00f5ib-olla t\u00f6\u00f6tad uute inimeste v\u00f5i isegi samadega inimestega, aga l\u00e4hened sellele uue energiaga, siis sa l\u00e4hed ka ajaga kaasa.<\/p>\n<p>Kui kunstnik muudaks end iga vooluga, siis ta oleks selline shapeshifter, siis tagantj\u00e4rele ei saaks midagi aru, kes v\u00f5i mis ta on. Seal ei ole mingit j\u00e4rjepidevust v\u00f5i p\u00fchendumist. See ongi wind of change, sa oled lihtsalt tuulelipp.<\/p>\n<p>Sa ei tee Pinteresti moodboard&#8217;e?<\/p>\n<p>Ikka teen, ma ei ole nii vana kui Stellan Skarsgard on seal filmis. (naerdes)<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides sellest ajast, kui sa muusikuna alustasid ja m\u00e4ngisid eri b\u00e4ndides kitarristina, siis kas v\u00f5ime \u00f6elda, et tol ajal oli see sinu jaoks rohkem lihtsalt t\u00f6\u00f6? V\u00f5i kui kirglikult sa sellesse suhtusid?<\/p>\n<p>Alguses l\u00e4ksin alati kirega sisse. Kui 18-aastasena tulin P\u00e4rnust Tallinnasse ja l\u00e4ksin Otsa kooli, siis esimese kursuse l\u00f5puks m\u00e4ngisin v\u00e4ga paljude b\u00e4ndidega: Vaikoga kuskil galal, T\u00f5nis M\u00e4giga tuuril, mu mentor oli k\u00f5rval Raul Vaigla, kes pani m\u00e4ngu ajal k\u00fc\u00fcnarnukiga, et pane veel vingemalt. See ei ole mingi saavutus, lihtsalt ma r\u00e4\u00e4gin, et olukord oli selline. Aga ma sain t\u00f5esti sellist kooli ja palju praktikat, l\u00e4ksin igalepoole uudishimuga sisse ja v\u00f5tsin k\u00f5ik asjad vastu, aga muidugi esimese aasta l\u00f5puks olin t\u00e4iesti l\u00e4bi p\u00f5lenud.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu pole ka imestada, et p\u00e4rast teist aastat Otsa koolis l\u00e4ksin muusikaakadeemia katsetele, et otsida sealt midagi uut. Ma m\u00f5tlesin, et \u00e4kki akadeemiline keskkond p\u00e4\u00e4stab mind, kui pean hakkama t\u00f6\u00f6le \u00fclikooli \u00fcldainetega.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3409045\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3409045h7d25t24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Kas p\u00e4\u00e4stis?<\/p>\n<p>Ei p\u00e4\u00e4stnud, seal ma ei pidanud aastatki vastu. Siis sain aru, et pean lihtsalt \u00e4ra minema, otsisin igalt poolt v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, aga v\u00e4ga palju variante ei olnud: P\u00e4rnusse ma ei tahtnud, sest seal ei toimunud piisavalt, Tallinnas ma olin end juba liiga palju sidunud&#8230; Seega t\u00e4ielik l\u00e4bip\u00f5lemine juba nii noores eas.<\/p>\n<p>P\u00e4rast seda otsustasingi minna Rootsi \u00fchte kooli katsetele \u00fcksi, kuhu ma sain sisse, aga teise kooli Amestrdami koos kahe hea s\u00f5braga, kes otsisid ka v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su: Virgo Sillamaa ja Liina Saar. Me saime k\u00f5ik kolm Amsti sisse. Virgo j\u00e4igi Amesterdami, Liina l\u00e4ks G\u00f6teborgi ja mina Rootsi Skurupisse, mis oli akadeemilisusest v\u00e4ga kaugel&#8230; Jah, seal toimusid tunnid, mingid asjad olid kellaaja peale, aga tegelikult see oli suur kamp hipisid.<\/p>\n<p>Heaolu\u00fchiskonna koolis\u00fcsteem k\u00fcsis \u00f5pilaste k\u00e4est, keda te endale k\u00fclalis\u00f5petajaks tahate, ja v\u00e4ga paljud praegu Jazzkaarel m\u00e4ngivad inimesed toodi meile sinna n\u00e4dalaks ajaks s\u00f6\u00f6ma, jutustama ja n\u00e4iteks liiga palju suitsu tegema kooliesisele pingile. Sel hetkel sain aru, et muusika ei ole minu jaoks akadeemiline ega ka t\u00f6\u00f6v\u00f5rgustik, kus mina olen see kidramees, kellel on nii palju esinemisi ning kogu suvi on broneeritud, ma ei tule lihtsalt sellega toime.<\/p>\n<p>Sealt hakkas mingi teine vaade sellele, mis muusika tegemine \u00fcldse on. Keegi teine ei saa mulle \u00f6elda, mis muusika on, mida ise pean teadma, mis see minu jaoks on. Aga see v\u00f5ttis jube kaua aega, et sellest aru saada, praegu juba saan aru. (naerdes)<\/p>\n<p>Suudad \u00fche lausega kokku v\u00f5tta, mis muusika tegemine sinu jaoks t\u00e4hendab?<\/p>\n<p>Praegu on see minu eluviis ja elustiil, lisaks on see ka enesev\u00e4ljendus, teraapia, m\u00f5tlemise koht. See on vahend, l\u00e4bi mille ma \u00fcritan millestki aru saada. Lisaks teen seda koos oma s\u00f5pradega.<\/p>\n<p>Noore muusikuna l\u00e4bip\u00f5lemine on p\u00e4ris karm pauk. Kas sa tegid sealt omad j\u00e4reldused ja edaspidi pole enam l\u00e4bi p\u00f5lenud?<\/p>\n<p>Ma olen p\u00f5lenud mitu korda l\u00e4bi. Naljakas, et l\u00e4bi nendele filmidele, mis mu teele hakkasid tulema kuskil koroona-aja alguses, sain ma kuidagi aru, et&#8230; Mul on nii palju muusikutest s\u00f5pru, kellele meeldib r\u00e4\u00e4kida, et saaks ainult filme teha, nii \u00e4ge t\u00f6\u00f6, aga k\u00f5ik \u00fctlevad seda ainult senikaua, kui saavad teha oma esimese filmi. \u00d5nneks enamik neist saavadki selle v\u00f5imaluse, aga ma ei tea v\u00e4ga paljusid, kes seda p\u00e4rast oma esimest filmi \u00fctleksid.<\/p>\n<p>Ehk see n\u00f5uab mingite teatud t\u00fcpaa\u017ei ja pole kindlasti k\u00f5igile, ei ole nii, et kui sa oled muusik, siis sa oled ka hea filmihelilooja. See on teistmoodi tempo, v\u00e4ga kannatlik pead olema, pulss peab rahulikum olema, k\u00f5ike peab v\u00f5tma v\u00e4ga pika kaarega, protsessid kestavad aastaid. Muusikud on tihti k\u00e4rsitumad, tahavad valmis teha ja kohe v\u00e4lja panna. Filmihelilooja t\u00f6\u00f6 on \u00fcsna \u00fcksildane, aga see \u00fcksindus, p\u00fchendumine ja fokusseerimine kindlalt asjale aitas nendest kriisidest l\u00e4bi ja mingile rajale tagasi.<\/p>\n<p>P\u00e4rast koroonat on muidugi ka t\u00e4iesti teine olukord tekkinud, inimesed on vaesed ja m\u00f5tlevad rohkem selle peale, kuhu nad oma raha panevad ja ega ni\u0161iasjad on pigem luksus. Kas mul on seda vaja? V\u00f5ib-olla ei ole vaja, kuulan seda pigem plaadilt. Ehk siis k\u00f5ik v\u00e4ikesed ni\u0161iasjad, kus ka mina toimetan, saavad praegu v\u00e4hem t\u00e4helepanu, aga ma m\u00f5istan seda, see ei \u00fcllata mind.<\/p>\n<p>Tunned, et oma soolomaterjaliga toimetad ni\u0161is? Teed ni\u0161imuusikat?<\/p>\n<p>Kindlasti. Kui palju on instrumentaalmuusikat, mis ei ole d\u017e\u00e4ss v\u00f5i klassikaline muusika? See on mingit sorti kummaline popmuusika, kus on v\u00e4ga palju vabaimprovisatsiooni, samas meid kutsutakse m\u00f5nikord m\u00e4ngima Instikurmu \u00f6\u00f6lavale, kus m\u00e4ngivad tegelikult aktuaalsed popartistid.<\/p>\n<p>Pulma kutsutakse?<\/p>\n<p>Ei kutsuta. Ma olen s\u00f5prade pulmades m\u00e4nginud, olen k\u00e4inud pulmas, kus esimesel kohtumisel juhtumisi pruutpaar kinkis teineteisele &#8220;Saja loo&#8221;, siis ma muidugi m\u00e4ngisin. Ehk siis olen k\u00e4inud tegelikult pulmak\u00fclalisena, aga kingitusena m\u00e4nginud.<\/p>\n<p>Olen kindlasti ni\u0161is, see on ikkagi ime, et olen saanud elada asjast, millele tegelikult \u017eanrinime keegi pole osanud panna, mina nende hulgas, aga kuidagi on mind hoitud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3408997\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3408997h7f45t24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Sa ei ole ise \u00fcritanud seda kuidagi nimetada?<\/p>\n<p>Ma arvan, et see on kompott nendest m\u00f5judest, mis sul on juba lapsest saadik. Elu jooksul kogunenud asjad. Need laused, mida me r\u00e4\u00e4gime, need s\u00f5nad, mis on meile k\u00f5igile kasutada, iga\u00fcks teeb oma kombinatsioonid nendest. Samamoodi on helidega, keegi ei leiuta midagi, vaid see seguneb iga\u00fche sees ja tuleb kolmanda asjana v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Ma ei oska \u00fcldse \u017eanri m\u00e4\u00e4ratleda. Alternatiiv mulle meeldib, sest tahaks alati k\u00fcsida, et alternatiiv millele?<\/p>\n<p>Sinu muusika ei ole alternatiiv millelegi?<\/p>\n<p>Mitte eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, aga ma saan aru, et ta on alternatiivne. (naerdes)<\/p>\n<p>Kas sul seda tunnet ei ole tekkinud, et tahaksid ni\u0161ist v\u00e4lja murda?<\/p>\n<p>\u00dcldse mitte, vahel on raskem, vahel on seal kergem, aga ma ei saa teha ausalt midagi muud peale selle, mida ma tahan. Vahel oled oma kuulajatega t\u00e4pselt \u00fchel lainel ja m\u00f5nikord on sinu lainel v\u00e4hem inimesi, aga paned ise samal lainega edasi, sest kunagi ei tea, millal keegi sinna laine peale j\u00e4lle satub.<\/p>\n<p>Praegu toimetad sa ni\u0161is, kust sa v\u00e4lja murda ei taha, aga m\u00f5ni aeg tagasi tegusesid b\u00e4ndiga Ewert &amp; The Two Dragons, mis ikkagi p\u00e4ris pikka ei olnud enam \u00fcldse ni\u0161is. Kas sa vahepeal tundsid ka, et olete n\u00fc\u00fcd kuulsad ja suured?<\/p>\n<p>Jah, kindlasti. See oli v\u00e4ga suur masinav\u00e4rk, mis k\u00f5netas mingitel aastatel paljusid. Ma sain selle suurusest l\u00e4bi selle kaudu, et mina ei kontrolli seda. Sa lihtsalt l\u00e4hed ja keegi \u00fctleb, mida sa pead tegema: istu bussi, tule v\u00e4lja, tee soundcheck&#8217;i, tee kontserti, s\u00f6\u00f6, istu bussi. Nagu v\u00e4ike beebi, kes ei m\u00f5tle midagi, vaid tema eest m\u00f5eldakse.<\/p>\n<p>Kas sulle meeldis olla see v\u00e4ike beebi?<\/p>\n<p>See oli huvitav kogemus korraks, aga millalgi oli see tunne, et&#8230;<\/p>\n<p>&#8230;tahaks suureks kasvada?<\/p>\n<p>Absoluutselt, jah. V\u00e4ga h\u00e4sti \u00f6eldud. T\u00e4pselt oligi nii, et ma ei saanud aru, kelle b\u00e4nd see on. Mulle tundus, et meie b\u00e4nd see k\u00fcll pole.<\/p>\n<p>Aga v\u00e4hemalt rikkaks said selle k\u00e4igus?<\/p>\n<p>(m\u00f5tleb pikalt) Ei. Kogemuste v\u00f5rra rikkamaks. (naerdes)<\/p>\n<p>Mul on v\u00e4ga v\u00e4he muusikuid, kellega ma saan r\u00e4\u00e4kida \u00fcle kolme kuu pikkustest tuuridest v\u00f5i sellest, et oled \u00fcle 200 p\u00e4eva aastas Eestist \u00e4ra mitu aastat j\u00e4rjest. V\u00e4ga v\u00e4he on neid s\u00f5pru, kellega saab seda kogemust jagada. \u00dcks selliseid on Jonas Bjerre ansamblist Mew, tema tegi seda muidugi t\u00e4iesti teisel skaalal, nende lahkuminek oli samal ajal kui meil, aga nad tegid seda Aasias m\u00f6\u00f6da staadioneid.<\/p>\n<p>Mingil hetkel see asi, mille sa oma s\u00f5pradega oled loonud, l\u00e4heb k\u00e4est \u00e4ra. See ei ole enam sinu oma. Ja kui ta ei ole enam minu oma, siis ma v\u00f5in sealt ka \u00e4ra minna. Muusika ei kao kuskile, inimesed on elus ja k\u00f5ik on h\u00e4sti, muusika j\u00e4\u00e4b nendele, kellele see midagi r\u00e4\u00e4gib. Ise saad lihtsalt aru, et oot-oot-oot, kelle b\u00e4nd see on?<\/p>\n<p>Aga kui avas\u00fcli teid vastu v\u00f5eti? Kas teid oodati v\u00f5i pidite tegema k\u00f5ik endast oleneva, et teid oodataks?<\/p>\n<p>Alati teeb keegi t\u00f6\u00f6d selleks, et sind oodataks. Muusika on ikka sama, ega muusikat keegi paremaks teha ei saa sinu eest. Muusika on t\u00e4pselt see, mis ta on. Igasugusele muusikale on kuulajad kuskil olemas, sa pead neist teada saama.<\/p>\n<p>Meil oli v\u00e4ga palju erinevaid turge ja plaadifirmasid, aga k\u00f5ige paremini j\u00e4\u00e4b meelde Prantsusmaa, mis oli vahepeal meie koduturg. Seal k\u00e4isime aastaid ning need olid v\u00e4ga suured lavad, meie oma publikunumbrid olid neljakohalised. See oli vinge, seal oodati meid, aga samas plaadifirma, kes meid sinna viis, oli \u00fche-kahe inimese loodud. Oli lihtsalt \u00fcks inimene, kes armastas seda muusikat, ta oli see nii-\u00f6elda kuulutaja, kes r\u00e4\u00e4kis k\u00f5igile, kui v\u00e4ga ta armastab seda muusikat ja l\u00f5puks k\u00f5ik said aru, et seda t\u00fc\u00fcpi tasub kuulata ja muusika on ka tegelikult p\u00e4ris huvitav.<\/p>\n<p>Aga Ameerika, kuigi see oli \u00fcle m\u00f5istuse kogemus, siis tagantj\u00e4rele tundub k\u00fcll, et meie tahtsime seda rohkem, nemad kindlasti ei vajanud seda. Seda american dream&#8217;i on meie kandis v\u00e4ga palju, see on ilmselt ka mingi p\u00f5lvkonna teema&#8230; Ma meenutan bussiroolis olemist \u00fclevalt Vancouver&#8217;ist Los Angelesse ja siis risti-r\u00e4sti l\u00e4bi Texase, neid s\u00f5ite, kus sul \u00fches kohvris on ujumisp\u00fcksid ja talvejope. Ameerika peale m\u00f5eldes meenuvad need asjad, mitte tingimata kontserdid.<\/p>\n<p>Kas american dream t\u00e4itus sinu jaoks?<\/p>\n<p>Ma olen seda n\u00e4inud kindlasti rohkem kui keskmine ameeriklane. Mul on hea ameeriklasest s\u00f5ber Alex Maiolo, kellega koos teeme ka b\u00e4ndi, kes alati naljatab, et sina oled siin Tallinnas, aga oled k\u00e4inud rohkemates osariikides kui mina, sest keskmine ameeriklane on k\u00e4inud kahes naaberosariigis. See on lihtsalt naljakas.<\/p>\n<p>Dream t\u00e4itus, sest ma sain seal m\u00e4ngida. Ja meil oli seal ka edukaid kontserte, Eesti kogukond toetas alati. Hemingway&#8217;l ei olnud \u00f5igus, kui ta \u00fctles, et igas samas on \u00fcks eestlane, neid ei saa olla \u00fcks, neid on igas sadamas ikka v\u00e4ga palju rohkem, sest nad tulevad kohale, kes oma murum\u00fctsiga, kes lipukesega.<\/p>\n<p>Ehk Eesti kogukonna toetus oli v\u00e4ga suur, aga oli ka palju kohalikku publikut, n\u00e4iteks Manhattanil Mercury Lounge&#8217;is ja Brooklynis Knitting Factory&#8217;s oli kontserte, kus j\u00e4rjekord oli ukse taga. \u00d5nnestus ka selliseid asju teha, aga see oli pigem erand kui standard.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3409000\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3409000h847bt24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Kas tahaksid praegu Ameerikasse, Trumpi Ameerikasse tagasi ka minna?<\/p>\n<p>Ma pean \u00fctlema, et igatsen natukene Mahnattanit k\u00fcll. See tuleb umbes kaks korda aastas, see on mingi aastaaja v\u00e4rk. Aga poliitiline olukord on seal nii-nii kehv, samas teame omast kogemusest, et meid on siin ka \u00fchel ja teisel hetkel juhtivatel kohtadel esindanud inimesed, kelle \u00fcle me v\u00e4ga uhked ei ole.<\/p>\n<p>Oli olukord, kus stuudios istus Taani trummar, luges Washington Posti ja k\u00fcsis: what the fuck, mees, mis teil Eestis toimub? Me teame ise, et see ei defineeri meid tingimata. Aga sellele vaatamata arvan, et american dream on oma t\u00e4hendust muutmas.<\/p>\n<p>Aga sellele tagasi m\u00f5eldes, siis kui lihtne on \u00fchel Eesti artistil rahvusvaheliselt l\u00e4bi l\u00fc\u00fca? Kas nende sel ajal saadud t\u00f6\u00f6riistadega v\u00f5iksid oma sooloprojekti ka m\u00fc\u00fca Euroopas ja Ameerikas?<\/p>\n<p>See ei l\u00e4heks l\u00e4bi ning see pole viis, kuidas ma t\u00f6\u00f6tan. Praegu on muusika ka minu sotsiaalelu, mul on oma pere, argised toimetused ja siis on t\u00f6\u00f6, mis on \u00fchtlasi ka minu kirg. Veab mul! See ei tee t\u00f6\u00f6d kuidagi kergemaks v\u00f5i pingevabamaks, t\u00f6\u00f6 on ikkagi probleemide lahendamine, kuid ma teen seda koos oma s\u00f5prade v\u00f5i v\u00e4ga sarnaste inimestega. See on \u00fcli\u00e4ge ning see ongi minu meetod. Koos \u00f5pime, kogeme ja jagame, k\u00f5ik peab minema orgaaniliselt.<\/p>\n<p>Need sammud on n\u00e4ha, ma tunnen, et l\u00e4hen kogu aeg edasi, on see siis m\u00f5ni huvitav tuur, projekt v\u00f5i koost\u00f6\u00f6pakkumine, n\u00e4iteks Rootsi s\u00fcmfooniaorkester tellib mingi teose, mida saan minna koos oma b\u00e4ndiga esitama. See on j\u00e4lle midagi uut ja v\u00e4rsket, sest see on minu muusika, aga ma saan seda teha t\u00e4iesti teistmoodi.<\/p>\n<p>Tallinn Music Weekil r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju network&#8217;imisest, v\u00e4ga p\u00f5nev on kohtuda noorte muusikutega, kui nad r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas teed oma network&#8217;i ja k\u00e4id oma visiitkaardiga ringi. Ma \u00fctlen selle peale, et jah, mul on oma network, aga need on inimesed, keda olen valmis ka oma j\u00f5ululauda kutsuma. Mul ei ole \u00fchtki inimest, kes teeb midagi minu jaoks v\u00f5i keda ka vajan \u00fche, teise v\u00f5i kolmanda asja jaoks. Nad on lihtsalt v\u00e4ga head s\u00f5brad.<\/p>\n<p>Sa ei k\u00e4i aktiivselt visiitkaarte jagamas?<\/p>\n<p>Ei k\u00e4i. Aga kui sa oled oma s\u00f5pradega, siis s\u00f5pradel on veel s\u00f5pru ja need s\u00f5brad m\u00f5nikord tunnevad \u00e4ra, et kuule, tegelikult te olete t\u00e4iesti \u00fchte masti mehed, istuge korra maha, vaadake, mis saab. Ja m\u00f5nikord saabki! K\u00f5ik l\u00e4heb ainult inimesi pidi.<\/p>\n<p>Sel ajal, kui sa Ewertiga alustasid, siis olid sul paralleeselt ka muud projektid, oli see siis Mainekk v\u00f5i Frankfrank. Kuidas sa end nende projektide vahel jagasid?<\/p>\n<p>See oli k\u00f5ik tasakaal. Meil ei olnud kellelgi sellist kogemust nagu Ewert &amp; The Two Dragonsiga tuli, me ei kujutanud ette, mis sellest saab, nii et pidin sellega minema, sest see oli v\u00e4gev v\u00f5imalus ja veel koos v\u00e4ga heade s\u00f5pradega. Kui olid juba Eesti ja L\u00e4ti \u00e4ra teinud, siis juba Soomes kaks aastat tuuritanud, sealt edasi Saksamaa, Prantsusmaa ja nii edasi. Aga iga kord alustad j\u00e4lle: &#8220;(In The End) There&#8217;s Only Love&#8221;, &#8220;Jolene&#8221;, &#8220;Good Man Down&#8221;.<\/p>\n<p>See on t\u00e4iesti teine ooper kui see, et oled Frankfranki v\u00f5i Mainekiga ja lihtsalt lased nii nagu torust tuleb. V\u00f5i enne Tartus lavale minekut \u00fctled b\u00e4ndile, et kuulge, mul on uus lugu, nad k\u00fcsivad, et oota, kuidas see k\u00e4ib, samal ajal tuleb juba publik sisse, aga k\u00f5igil on, et suva, teeme nii palju, kui m\u00e4letame. See on t\u00e4iesti teine maailm.<\/p>\n<p>Minu aju vajas teel olevale ja s\u00fcstemaatilisele mudelile vastu kaost, et ennast normaalsena tunda ja saada aru, et see on \u00fcks teekond, mida m\u00f6\u00f6da minna, aga see ei ole k\u00f5igile. Eks see, kui palju ma neid kontraste vajasin, n\u00e4itaski \u00e4ra, et mina ei ole see inimene.<\/p>\n<p>H\u00e4sti palju \u00f6eldi seda, et m\u00f5tle Fleet Foxesi, Bryan Adamsi v\u00f5i Bruce Springsteeni peale, et nemad ju teevad nii? Vahe on selles, et nemad j\u00e4relikult saavad, aga mina ei saa. See ei t\u00e4henda, mina pean saama, kui keegi teine saab. See ei t\u00e4henda, et k\u00f5igile on selline asi k\u00e4tte antud, mina lihtsalt ei suuda seda teha.<\/p>\n<p>Kas kaose element on siiani sinu jaoks oluline?<\/p>\n<p>Absoluutselt. Kaks Jazzkaare kontserti, mis me andsime, seal m\u00e4ngisime jah lugusid, aga p\u00f5hjus, miks selle b\u00e4ndi stiil pole proove teha, on see, et sa tahadki, et kellelgi l\u00e4heb mingi koht meelest \u00e4ra v\u00f5i j\u00e4\u00e4b valesti meelde ning siis hakkame hoopis m\u00f6\u00f6da seda rada minema, et see lugu saaks elada teistsugusena. See hoiab energia \u00fcleval ja t\u00e4helepanu teravana.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3408982\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3408982h78cft24.jpg\"\/>Erki P\u00e4rnoja Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n<p>Aga kui suur samm see sinu jaoks oli, et p\u00e4rast aastaid b\u00e4ndides m\u00e4ngimist tulla n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja ja \u00f6elda: n\u00fc\u00fcd teen mina \u00fcksi, mina vastutan, see on minu enda asi. Kas see oli suur m\u00f5tteviisi muutus?<\/p>\n<p>Eks alguses ikka oli, et &#8220;ah, mis mina&#8221;. Esimene plaat oligi k\u00f5ige raskem, sest ma ei teadnud, kuidas ja mida see t\u00e4hendab. Kollektiivis on ikka kergem, sest alati on \u00fcks t\u00fc\u00fcp, kes veab, aga see on normaalne ja inimlik areng pikal muusikuteel, et sa tahad aru saada, mis tunne see on, kui kedagi ei ole. Seda sai ka natukene tehtud, aga siis hakkas j\u00e4lle tekkima natukene see, et \u00fcksinda on maru igav. See k\u00e4ib pidevalt faasidena.<\/p>\n<p>V\u00e4ga ebastabiiline elu, nagu juba koolis \u00f5petati: \u00e4ra hakka muusikuks, see on ebastabiiline. See ei ole tegelikult muusika, vaid inimese endaga seotud.<\/p>\n<p>On su muusikuelu kunagi stabiilne ka olnud? V\u00f5i v\u00e4hemalt tahaksid, et oleks stabiilne?<\/p>\n<p>Muidugi tahaksin. Mina tahaksin ka samasuguseid h\u00fcvesid nagu on neil, kellel on, tsiteerides pangat\u00f6\u00f6tajat, normaalne t\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Sa pead seet\u00f5ttu endiselt elama \u00fc\u00fcrikorteris, mitte ostma laenuga korteri.<\/p>\n<p>Minu pangakogemustest \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid, aga mitte erandlik, oli see, kui laenuhaldur \u00fctles, et \u00fchel teist v\u00f5iks v\u00e4hemalt olla normaalne t\u00f6\u00f6. See oli \u00fcks vanem naisterahvas, ta hakkas selle peale veel seletama, et tema mehele n\u00e4iteks meeldib ka keraamika. Millest me r\u00e4\u00e4gime? Ma olen terve elu t\u00f6\u00f6d teinud, harjutanud \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad, otsinud ja lihvinud, aga siis ta hakkab mulle keraamikahuvilisest abikaasast r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n<p>Kahjuks nii paljudes inimestes muusika see ainus asi, mida t\u00e4hele pannakse, aga inimest seal taga ei n\u00e4hta. See on lihtsalt meelelahutus, see v\u00f5ib olla ka minu muusika, lihtsalt meeldib, tore on, aga et seal taga on inimene, et seal taga on elu, et seal taga on t\u00f6\u00f6, et see pole lihtsalt lustimine.<\/p>\n<p>Ma ei taha sellest midagi traagilist teha, aga see on nagu iga t\u00f6\u00f6: sa oled selles v\u00e4ga hea, andekas ja tore, tahad seda teha, aga see ei tee seda veel kergeks. Kahjuks see ei mahu mallidesse, kindlasti mitte eluasemelaenu mallidesse. V\u00f5ib-olla m\u00f5nda teise malli mahub, ma ei tea. (naerdes)<\/p>\n<p>Aga kui palju sa pead praegu tegema muusikat selle p\u00e4rast, et see on t\u00f6\u00f6? Selleks, et \u00fc\u00fcrikorteri eest maksta, lastele ja endale riideid osta, toidupoes k\u00e4ia?<\/p>\n<p>Ei, ma pean niikuinii tegema, kui mul poleks ka lapsi, pere ja korterit. Seal ei ole varianti, et ma ei tee muusikat, sellist asja ei ole olemas. Iga inimene peab tegema t\u00f6\u00f6d, et \u00e4ra elada ka.<\/p>\n<p>Ma ei ole sellist m\u00f5ttem\u00e4ngu isegi m\u00e4nginud&#8230;<\/p>\n<p>Sa ei ole m\u00f5elnudki selle peale, et ei teeks muusikat? Mis k\u00f5ige pikem periood on olnud, kui sa ei ole muusikat teinud?<\/p>\n<p>Eks need on olnud mingid madalseisud, sellel ajal ma ei ole teinud. Aga mis mu variandid siis on? Oled sa CV Online&#8217;is k\u00e4inud?<\/p>\n<p>Olen ikka.<\/p>\n<p>Seal ei ole mitte midagi.<\/p>\n<p>Ma k\u00e4isin kaks n\u00e4dalat tagasi G\u00f6teborgis s\u00f5bra kontserdil ja n\u00e4gin oma teisi kursakaaslaseid, kellest osasid ma pole 20 aastat n\u00e4inud. K\u00fcsisin \u00fchelt, et mis sa teed? Ta m\u00e4ngib trompetit nii, et lihtsalt kuku pikalt, aga \u00fctles, et vahepeal oli rongijuht, siis \u00f5ppis juurde ja hakkas ventilatsiooni paigaldama.<\/p>\n<p>Kui ma teen CV Online&#8217;i lahti, siis seal on vaja ainult spetsialiste, aga ma ei ole \u00fchegi teise asja spetsialist. Jah, Ragn-Sellsi pr\u00fcgiautojuht on p\u00e4ris hea palgaga, aga seal peavad ka olema teise kategooria load, seega see pole ka kiire lahendus, kui sul on raha otsas. Ma ei saa sealt midagi v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Sa k\u00e4id ikkagi CV Online&#8217;is vaatamas, et kas seal on midagi sulle?<\/p>\n<p>Viimane kord, kui mul oli kitsas k\u00e4is, siis ma vaatasin k\u00fcll ja p\u00e4rast arutasin m\u00f5ne v\u00e4ga populaarse Eesti b\u00e4ndi muusikuga, kes \u00fctlesid, et neil on peas, mida seal pakutakse. Seega see pole mingi eriline asi, meie muusikaskeenes on k\u00f5igil nii, praegu lihtsalt on selline aeg. See on normaalne, kui sa vaatad, mis maailmas toimub.<\/p>\n<p>Tunned sa, et see on kultuurivaldkonnas s\u00fcsteemsem probleem? N\u00e4ed sa siin mingeid h\u00e4id lahendusi, et sa ei peaks k\u00e4ima CV Online&#8217;is ja m\u00f5tlema, et \u00e4kki l\u00e4hed pr\u00fcgiautojuhiks?<\/p>\n<p>Praegu ma ei pea seda m\u00f5tlema, sest need filmiasjad l\u00e4hevad p\u00e4ris kaugele v\u00e4lja, ma tean, et mul on selles osas h\u00e4sti. Ma ei ole selle peale tegelikult v\u00e4ga m\u00f5elnud&#8230; Kedagi s\u00fc\u00fcdistada k\u00fcll ei ole selles.<\/p>\n<p>S\u00f5da on ja majanduses on rasked ajad, aga see pole koht, kus liialt viriseda, et t\u00f5mmatakse koomale, sest me teame, mille jaoks t\u00f5mmatakse koomale. Aga see ei t\u00e4henda, et oleks kuidagi kerge, kultuurivaldkond saab alati selle lainega esimesena pihta.<\/p>\n<p>Aga kui l\u00f5petada positiivsemal noodil&#8230;<\/p>\n<p>Tegelikult ma olengi v\u00e4ga positiivne. (naerdes)<\/p>\n<p>&#8230;mis sind ennast praegu inspireerid?<\/p>\n<p>Niimoodi ei saa n\u00e4ppu peale panna, alati tulevad kuskilt mingid v\u00e4rsked asjad, mis \u00fcldisest trendist v\u00f5i hoovusest t\u00f5usevad kuidagi v\u00e4lja&#8230;<\/p>\n<p>Kas kevad inspireerib sind?<\/p>\n<p>T\u00e4iega. Tegime just enne intervjuud Anna Kaneelina proovi, saime aru, et j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal on meil Paavli kultuurivabrikus kontsert. P\u00e4ike tuli v\u00e4lja, sa oskad juba aimata, mis kraadid n\u00e4dala p\u00e4rast on ja siis teed oma lugude valiku ka selle j\u00e4rgi: kuulge, see on kevade lugu, see pigem ei sobi kevadeks.<\/p>\n<p>Kas sinu soolomuusika on ka kevade muusika? Minu jaoks on seal mingi helgus sees.<\/p>\n<p>On ka kevade muusika, kuid on ka asju, mida ma kevadel ei m\u00e4ngiks, on ka v\u00e4ga talviseid asju.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2163436\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/><\/p>\n<p>Kultuuriportaali intervjuusari &#8220;ID&#8221; v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Palju \u00f5nne v\u00e4rske EFTA puhul. Kas sul oli t\u00e4nak\u00f5ne valmis kirjutatud? Olid valmis, et saad selle auhinna? (ohkab)&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":168470,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[73556,37,33,35,56099,173,50922,17077,34,36,78218,78217,5218,12740,176,78216,140,144,78215],"class_list":["post-168469","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-himmelbjerget","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-efta","tag-entertainment","tag-erki","tag-erki-parnoja","tag-estonia","tag-estonian","tag-ewert-the-two-dragons","tag-frankfrank","tag-id","tag-jazzkaar","tag-kultuur","tag-mainekk","tag-meelelahutus","tag-muusika","tag-parnoja"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116509052114888523","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/168469","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=168469"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/168469\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/168470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=168469"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=168469"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=168469"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}