Eesti suurimaid haiglaid P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) maksab turu ainsale patsiendikindlustuse pakkujale PZU-le aastas umbes pool miljonit eurot, kuid ka kindlustusjuhtumite eest on tasunud haigla ise, sest need on j\u00e4\u00e4nud alla omavastutuse m\u00e4\u00e4ra. Kokku on PERH patsientidele v\u00e4ljamakseid teinud umbes 50 000 euro eest.<\/p>\n
P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kvaliteedijuht Priit Tohver \u00fctles, et PERH-i kontsern koos t\u00fctarhaiglatega ostab kindlustuskaitset veidi alla 500 000 euro eest aastas, millest Regionaalhaigla osa moodustab ligikaudu 400 000 eurot. \u00a0<\/p>\n
Samal ajal on umbes kahe aasta jooksul, mil kohustuslik patsiendikindlustus on kehtinud, ravivigade eest tehtud v\u00e4ljamaksed olnud k\u00fcmme korda v\u00e4iksemad. “Need summad kokku ei ole k\u00f5rged \u2013 me r\u00e4\u00e4gime kaheaastase perioodi peale natukene rohkem kui 50 000 eurost kokku,” \u00fctles Tohver.<\/p>\n
H\u00fcvitised j\u00e4\u00e4vad omavastutuse piiridesse<\/p>\n
Kvaliteedijuhi s\u00f5nul muudab olukorra haiglale keeruliseks asjaolu, et seni on k\u00f5ik h\u00fcvitised tulnud tasuda haiglal endal, mitte kindlustusandjal.<\/p>\n
“Kuna omavastutuse m\u00e4\u00e4r on 50 000 eurot, siis k\u00f5ik need summad on tegelikult j\u00e4\u00e4nud allapoole seda,” selgitas Tohver.<\/p>\n
Tohver n\u00f5ustus, et s\u00fcsteemis on p\u00e4ris suured k\u00e4\u00e4rid, kus kindlustusandjale makstakse oluliselt suuremat summat kui kulub ravivigade h\u00fcvitamisele.<\/p>\n
Tohveri hinnangul on s\u00fcsteemi kalliduse taga eelk\u00f5ige konkurentsi puudumine kindlustusturul.<\/p>\n
“Meil on ju turul sisuliselt ainult \u00fcks kindlustusepakkuja (PZU), mille t\u00f5ttu see teenus ongi praegu kallis,” m\u00e4rkis ta. Tohver lisas, et oluline oleks konkurentsi tekkimine, et tasakaalustada maksete ja h\u00fcvitiste suhet. Riigi t\u00e4helepanu on probleemile juhitud, s\u00f5nas Tohver.<\/p>\n
Kvaliteedijuht nentis, et iga s\u00fcsteemi kuluv euro on potentsiaalne raha, mida saaks investeerida ravisse. “Kahtlemata, kui on v\u00f5imalik seda s\u00fcsteemi saada t\u00f5husamaks ja odavamaks, siis sealt vabaneb vahendeid, mida peaks investeerima nendesse teenustesse, mis loovad v\u00e4\u00e4rtust patsientidele,” \u00fctles Tohver.<\/p>\n
Lisaks finantsilistele k\u00fcsimustele t\u00f5i Tohver esile probleeme ekspertarvamuste s\u00fcsteemiga. Tema s\u00f5nul on peamine puudus l\u00e4bipaistmatus, kuna haigla ei tea sageli isegi seda, kes on ekspertarvamuse koostanud. See muudab keeruliseks ka v\u00f5imalike huvikonfliktide tuvastamise.<\/p>\n
“Minu peamine etteheide ekspertarvamuste s\u00fcsteemile on l\u00e4bipaistmatus. Me saame k\u00fcll arvamuse, aga me ei tea, kes on selle koostanud. Kindlustusandja on meile kinnitanud, et nad ei kutsu ekspertiisi andma sama haigla arste, kuid meil puudub v\u00f5imalus seda kontrollida,” lausus Tohver.<\/p>\n
Kuigi patsiendid on s\u00fcsteemi \u00fcles leidnud ja n\u00f5uete arv kasvab \u2013 eelmisel aastal esitati PERH-ile 51 ja t\u00e4navu on esitatud juba 36 n\u00f5uet \u2013, kahe aasta peale on kindlustusjuhtumiks kvalifitseerunud vaid 18 juhtumit. Kahju h\u00fcvitamise hindamine on Tohveri s\u00f5nul j\u00e4\u00e4nud samasuguseks, nagu oli see enne patsisendikindlustuse s\u00fcsteemi tulekut.<\/p>\n
“On olnud ka juhtumeid, kus kindlustusandja on m\u00e4\u00e4ranud h\u00fcvitise, kuid haigla pole sellega n\u00f5ustunud ja me oleme vaidlust j\u00e4tkanud. Viie aasta jooksul, mil olen Regionaalhaiglas kahjujuhtumitega tegelenud, ei ole ma m\u00e4rganud, et uus s\u00fcsteem oleks t\u00f5endamist kuidagi haiglate kasuks muutnud. S\u00fc\u00fcp\u00f5hine kindlustuss\u00fcsteem eeldabki t\u00f5endamist, et teenust ei osutatud arstiteaduse \u00fcldisel tasemel \u2013 need vaidlused ongi keerulised ja aegan\u00f5udvad. Siin pole kiireid v\u00f5ite,” lausus Tohver.<\/p>\n
Samas on Tohveri s\u00f5nul olnud ka juhtumeid, kus haigla on ise kindlustusele kinnitanud, et nad on eksinud, ning teinud ettepaneku kahju h\u00fcvitada. Sellisel juhul on asi lahenenud kiiresti.<\/p>\n
Tohver andis uuele patsiendikindlutuse s\u00fcsteemile viie palli skaalal hindeks “kolme”.<\/p>\n
“Positiivne on see, et patsiendid on s\u00fcsteemi \u00fcles leidnud ja n\u00f5udeid esitatakse \u00fcha rohkem. Samuti on paranenud patsiendiohutuse kultuur \u2013 raporteerimine on muutunud olulisemaks ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel on n\u00fc\u00fcd t\u00e4iendavad kaitsed. S\u00fcsteem pakub ka selget finantsstiimulit ohutu ravi tagamiseks. Negatiivse poole pealt tooksin v\u00e4lja konkurentsi puudumise, v\u00e4hese l\u00e4bipaistvuse ja s\u00fcsteemi k\u00f5rge hinna,” lausus Tohver.<\/p>\n
Mullu kulus Eesti ravis\u00fcsteemil patsiendikindustusele kaheksa miljonit eurot<\/p>\n