\u00dclikoolid on valmis rohkem tudengeid vastu v\u00f5tma, kui riik selleks lisaraha annab. J\u00e4rgmise nelja aasta jooksul lisandub k\u00f5rgharidusse suurusj\u00e4rgus 15 000 \u00fcli\u00f5pilast.<\/p>\n
Juba pikemat aega on k\u00e4imas protsess, kus avalik-\u00f5iguslikud \u00fclikoolid ning haridus- ja teadusministeerium on s\u00f5lmimas uusi halduslepinguid. Halduslepingute allkirjastamiseni siiski veel j\u00f5utud ei ole, lootus on, et halduslepingud saavad allkirja enne suve.<\/p>\n
Rektorite n\u00f5ukogu esimees ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Tiit Land \u00fctles ERR-ile, et halduslepingute s\u00f5lmimise protsess on k\u00e4inud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste \u00fcmber. \u00dcks osa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest on moodustanud iga \u00fclikooli iseseisvad jutuajamised haridus- ja teadusministeeriumiga, kahepoolsed kohtumised on praeguseks l\u00f5ppenud. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teise poole on moodustanud aga arutelud sellest, kui palju lisa\u00f5ppekohti on vaja, ja mis see rahaliselt maksma v\u00f5iks minna, sest j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul lisandub k\u00f5rgharidusse suurusj\u00e4rgus 15 000 \u00fcli\u00f5pilast.<\/p>\n
“Arusaadavalt see on seotud kuludega \u00fclikoolidele, kuna rohkem tudengeid v\u00f5rdub suuremad r\u00fchmad eriti tehniliste erialade, arsti\u00f5ppe, veterinaarmeditsiin, see n\u00f5uab lisarahastust,” s\u00f5nas rektor Land.<\/p>\n
Haridus-ja teadusministri Kristina Kallase s\u00f5nul on samuti peamised arutelud toimunud selle \u00fcle, kui palju on j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul t\u00e4iendavaid lisa\u00f5ppekohti vaja tellida ning millistesse valdkondadesse ja \u00f5ppekavadesse.<\/p>\n
“\u00dclikoolid arvutasid ja anal\u00fc\u00fcsisid oma v\u00f5imekust, kui palju nad tegelikult suudavad nii kiire tempoga neid lisa\u00f5ppekohti juurde luua valdkondlikult. Kuna me tegime ikkagi pika plaani ehk siis aastani 2035, siis selle plaani tegemise taga see praegu seisis,” \u00fctles minister Kallas.<\/p>\n
Land \u00fctles, et \u00fclikoolidel on v\u00f5imekus rohkem inimesi koolitada, kuid see eeldab ka riigilt lisaraha saamist.<\/p>\n
“Nelja aasta peale on kokku 146 miljonit eurot, millest natuke \u00fcle 100 miljoni on bakalaureuse- ja rakendusk\u00f5rghariduse esimese astme \u00f5pe ja 39 miljonit on magistri\u00f5pe, aga need jaotuvad aastate peale natuke erinevalt,” selgitas Land.<\/p>\n
Praeguseks on teemat arutatud ka valitsuskabinetis ja plaan on koos.<\/p>\n
“Raha leidmine suubub riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse, aga selleks, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel saalis \u00fcldse mingist rahast r\u00e4\u00e4kida, pidime me ju kokkuleppima selles, mille jaoks me raha k\u00fcsime. 30 protsenti nendest uutest \u00f5ppekohtadest on inseneeria, tehnika ja tootmise valdkonnas ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 70 protsenti jaguneb IT, meditsiini, tervishoiu, hariduse, transpordi, logistika, p\u00f5llumajanduse, veterinaaria ning riigikaitse ja sisekaitse vahel,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
Land kinnitas, et \u00fcksmeel uute \u00f5ppekohtade jaotusest on olemas:<\/p>\n
“Kindlasti \u00fclikoolid, kellel on rohkem neid valdkondi, mis ei ole praegu prioriteetsed, kindlasti ka nende tegevustoetuse rahastus peaks suurenema, sest ka neile tuleb rohkem tudengeid,” \u00fctles Land.<\/p>\n
\u00dclikoolide ootus on, et halduslepingud saavad allkirja enne suve, Kallase s\u00f5nul see nii ka l\u00e4heb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dclikoolid on valmis rohkem tudengeid vastu v\u00f5tma, kui riik selleks lisaraha annab. J\u00e4rgmise nelja aasta jooksul lisandub k\u00f5rgharidusse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169102,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,19,25,23,24,22,78422,20,30],"class_list":["post-169101","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-korgharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolide-halduslepingud","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116514269741823879","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169101"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169101\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169101"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169101"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}