{"id":169169,"date":"2026-05-04T06:00:11","date_gmt":"2026-05-04T06:00:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/169169\/"},"modified":"2026-05-04T06:00:11","modified_gmt":"2026-05-04T06:00:11","slug":"eurovisiooni-lauluvoistlus-on-iseoppiv-susteem-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/169169\/","title":{"rendered":"Eurovisiooni lauluv\u00f5istlus on ise\u00f5ppiv s\u00fcsteem | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>Eurovisiooni lauluv\u00f5istlus, mille 70. kehastus juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal miljonite silma- ja k\u00f5rvapaaride t\u00e4helepanu paelub, pakub uurimisainet ka teadlastele.<\/p>\n<p>\u0160veitsi ja Ameerika teadlased eesotsas Dirk Helbingiga ETH Z\u00fcrichist on anal\u00fc\u00fcsinud k\u00f5iki Eurovisioonil esitatud laule ja v\u00f5istluse ajas muutunud reegleid ning j\u00f5udnud t\u00f5demusele, et tegu on t\u00f5elise ise\u00f5ppiva s\u00fcsteemiga, kus osalevad riigid j\u00e4ljendavad teistele edu toonud v\u00f5tteid ja korraldajad kohendavad v\u00f5istlusreegleid, et hoida pinget ja p\u00f5nevust.<\/p>\n<p>Teadlased tuvastasid Eurovisiooni ajaloos kolm suurt arenguetappi. Esiteks, kujunemisfaas aastail 1958 kuni 1974, kui muusikastiile oli v\u00e4ga erisuguseid, laulud olid k\u00f5ik omakeelsed ja selged edustrateegiad puudusid.<\/p>\n<p>Teiseks, kindlustusmisfaas kuni aastani 2003, mil osalisriigid hakkasid rohkem \u00fcksteiselt \u00f5ppima, h\u00e4\u00e4letusreeglid stabiliseerusid ja v\u00f5istlus muutus etteaimatavamaks.<\/p>\n<p>Kolmas on laienemisfaas aastast 2004 alates, mil h\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemi on taas muudetud ja v\u00f5istlejate eduv\u00e4ljavaated saanud taas v\u00e4hem etteaimatavaks.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Niipea, kui edukad strateegiad on juurdunud, muudavad korraldajad reegleid, et v\u00f5istlus p\u00fcsiks huvitav.<\/p>\n<p>Aja jooksul on laulud l\u00e4henenud peavoolu-popile ja l\u00e4inud tantsulisemaks, eelistatakse inglise keelt ja s\u00f5nade rahvusvahelist m\u00f5istetavust.<\/p>\n<p>Peaaegu k\u00f5ik osalisriigid on need valikud n\u00fc\u00fcdseks omaks v\u00f5tnud, mis t\u00e4hendab aga, et selget konkurentsieelist nad iseenesest enam ei paku.<\/p>\n<p>Erandina on emakeelsetele ja pigem omakultuursetele lauludele kindlaks j\u00e4\u00e4nud Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Hispaania, kelle jaoks ei paista v\u00f5it olevat nii t\u00e4htis kui rahvuslik eneseesitlus.<\/p>\n<p>Nii v\u00f5istlejad kui ka korraldajad on ajapikku teadmisi ja tarkusi juurde \u00f5ppinud, kuid \u00fchte kindlat alati toimivat eduvalemit ei ole endiselt olemas.<\/p>\n<p>Helbing ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/royalsocietypublishing.org\/rsos\/article\/13\/4\/251727\/481541\/Breaking-the-code-Multi-level-learning-in-the\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Royal Society Open Science<\/a>, et Eurovisioonil t\u00e4heldatud d\u00fcnaamikat \u2014 j\u00e4ljendamist, sarnastumist ja vanade konkurentsieeliste kadumist \u2014 tuleb ette paljude muudegi keerukate s\u00fcsteemide ja organisatsioonide juures.<\/p>\n<p>Lahenduseks v\u00f5ib neil puhkudel olla teadlik k\u00f5rvalekaldumine v\u00e4ljakujunenud strateegiatest.<\/p>\n<p>Ka Eurovisioonil v\u00f5ib p\u00fc\u00fcda p\u00f5hivoolust eristuda. See v\u00f5ib tuua v\u00e4hemalt t\u00e4helepanu, aga v\u00f5ib-olla ka m\u00f5ne punkti v\u00f5i kaksteist.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eurovisiooni lauluv\u00f5istlus, mille 70. kehastus juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal miljonite silma- ja k\u00f5rvapaaride t\u00e4helepanu paelub, pakub uurimisainet ka teadlastele.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169170,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,78437,37,33,35,34,36,2861,31,32,21,78438,28,29,95,19,25,6242,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-169169","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-edu-valem","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eurovisioon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iseoppiv-susteem","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-strateegia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116514784890123784","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}