“Riigid \u00fcle kogu maailma on k\u00fcsinud Ameerika \u00dchendriikidelt abi oma laevade vabastamiseks, mis on Hormuzi v\u00e4inas kinni,” kirjutas Trump p\u00fchap\u00e4eval sotsiaalmeedias. “Iraani, L\u00e4his-Ida ja Ameerika \u00dchendriikide huvides oleme neile riikidele \u00f6elnud, et juhendame nende alused turvaliselt piirangutega vetest v\u00e4lja, et need saaksid vabalt oma tegevust j\u00e4tkata.”<\/p>\n
Kahe USA k\u00f5rge ametniku s\u00f5nul on Trumpi poolt projektiks “Vabadus” ristitud uus mehhanism sisuliselt koordinatsioonikeskus liikluse korraldamiseks l\u00e4bi v\u00e4ina. Sellesse on kaasatud riigid, kindlustusfirmad ja laevandusorganisatsioonid. Ametnikud t\u00e4psustasid, et esialgu ei ole kavas kasutada USA merev\u00e4e s\u00f5jalaevu aluste eskortimiseks.<\/p>\n
Euroopa diplomaadid ja laevaomanikud meenutasid aga presidendi varasemaid edutuid katseid laevaliiklust taastada, sealhulgas \u00fcleskutset NATO liitlastele saata piirkonda s\u00f5jalaevu, mis j\u00e4i vastuseta. Nende hinnangul ei muuda koordinatsioonikeskus ilma s\u00f5jalaevade eskordita olukorda v\u00e4inas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n
\u00dche ametniku s\u00f5nul paigaldas Iraani revolutsiooniline kaardiv\u00e4gi (IRGC) hiljuti v\u00e4ina meremiine, mis kujutavad kaubalaevadele uut ohtu. Enne konflikti l\u00e4bis v\u00e4ina ligi 20 protsenti maailma naftatarnetest.<\/p>\n
USA k\u00f5rgete ametnike s\u00f5nul seisneb Trumpi ettepanek miinide asukoha kindlaksm\u00e4\u00e4ramises ja selle info edastamises v\u00e4ina l\u00e4bivatele laevadele, et nad saaksid ohtu v\u00e4ltida. Samuti soovitakse kaardistada \u00fcldised ohutud laevateed. USA ootab ka teistelt riikidelt abi info kogumisel, mis aitaks neid teid tuvastada.<\/p>\n
Trump m\u00e4rkis sotsiaalmeediapostituses, et kui protsessi sekkutakse, tuleb sellega “kahjuks j\u00f5uliselt tegeleda”. Tema s\u00f5nul algab algatus esmasp\u00e4eva hommikul L\u00e4his-Ida aja j\u00e4rgi.<\/p>\n
President kirjeldas sammu kui USA ja L\u00e4his-Ida riikide ning eriti Iraani nimel tehtavat “humanitaar\u017eesti”, t\u00e4psustamata, milline roll on selles islamivabariigil.\u00a0<\/p>\n
USA v\u00e4ejuhatuse (CENTCOM) avalduse kohaselt toetavad operatsiooni 15 000 s\u00f5jav\u00e4elast, juhitavate rakettidega h\u00e4vitajad, \u00fcle saja maa- ja merebaasides asuva lennuvahendi ning mehitamata platvormid.<\/p>\n
Teheran sulges strateegilise t\u00e4htsusega veetee vastusena 28. veebruaril alanud USA ja Iisraeli r\u00fcnnakutele, mis tekitas maailma energiaturgudel segaduse. Trumpi administratsioon vastas Iraani sadamate mereblokaadiga, et avaldada riigile majanduslikku survet USA l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistingimustega n\u00f5ustumiseks.<\/p>\n
Laevandusv\u00e4ljaande Lloyd’s List andmetel on Iraani r\u00fcnnakud ja USA blokaad v\u00e4hendanud laevaliiklust v\u00e4inas s\u00f5ja algusaja madalaimale tasemele.\u00a0<\/p>\n
Lisaks viiendikule maailma nafta- ja maagaasitarnetest on v\u00e4in kriitiline tuiksoon v\u00e4etiste, alumiiniumi ja heeliumi transportimiseks, mida kasutatakse tehisintellektit\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n
Iraan on konflikti algusest peale r\u00fcnnanud v\u00e4inas ja selle \u00fcmbruses umbes 25 kaubalaeva. Briti merekaubandusameti (UKMTO) andmetel teatas \u00fcks puistlastilaev p\u00fchap\u00e4eval, et seda r\u00fcndasid veeteel mitu v\u00e4ikest alust.<\/p>\n
Iraani v\u00e4ikesed r\u00fcndealused j\u00e4tkasid r\u00fcnnakuid p\u00e4rast seda, kui Trump teatas, et Iraani sadamate blokaad j\u00e4tkub vaatamata ajutisele relvarahule. Viimastel n\u00e4dalatel on Iraan h\u00f5ivanud kaks kaubalaeva, kasutades selleks v\u00e4ikeseid relvastatud paate.<\/p>\n
“Hormuzi v\u00e4ina ja P\u00e4rsia lahte ei juhita Trumpi meeleheitlike postituste kaudu,” kirjutas Iraani parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Ebrahim Azizi\u00a0p\u00fchap\u00e4eval sotsiaalmeedias. Ta lisas oma postitusele hoiatuse, et USA igasugust sekkumist uude merekorraldusse k\u00e4sitletakse relvarahu rikkumisena.<\/p>\n
Turuanal\u00fc\u00fctikud on skeptilised, et USA uus algatus lahendab v\u00e4ina sulgemisest tingitud probleemi. \u00dcks Euroopa laevaomanik, kelle neli alust on P\u00e4rsia lahes l\u00f5ksus, m\u00e4rkis, et laevad hakkavad liikuma alles p\u00e4rast “l\u00f5plikku relvarahu”. Hinnanguliselt on m\u00f5lemal pool v\u00e4ina kinni umbes 1600 alust.<\/p>\n
“Ettepanek on pehmelt \u00f6eldes segane. Kui sind juhendab L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalaev, v\u00f5id sa muutuda IRGC jaoks veelgi ahvatlevamaks sihtm\u00e4rgiks,” \u00fctles Ateenas asuva ettev\u00f5tte GasLog tegevjuht Kostas Karathanos. Tema ettev\u00f5ttel on s\u00f5ja algusest saadik Omaani lahes kinni \u00fcks gaasitanker, mis \u00fcritab j\u00f5uda Aasiasse.<\/p>\n
Wall Street Journali teatel alustas Trumpi administratsioon eelmisel kuul teistelt riikidelt toetuse k\u00fcsimist “meres\u00f5iduvabaduse s\u00fcsteemile”, lootuses luua uus rahvusvaheline koalitsioon. Algatust kirjeldati aprillis v\u00e4lisministeeriumi sisesuunistes, kus kutsuti diplomaate \u00fcles veenma v\u00e4lisriike liituma. \u00dche k\u00f5rge ametniku s\u00f5nul pole seni keegi sellega liitunud.<\/p>\n
Suuniste kohaselt jagaks USA juhitav koalitsioon infot, koordineeriks diplomaatilist tegevust ja j\u00f5ustaks sanktsioone.<\/p>\n
Trumpi avaldus langes ajale, mil ta teatas, et l\u00fckkab t\u00f5en\u00e4olise Iraani-poolse s\u00f5ja l\u00f5petamise ettepaneku tagasi. See on j\u00e4rjekordne m\u00e4rk USA ja Iraani vahelisest patiseisust l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.<\/p>\n
Iraan esitas hiljuti 14-punktilise plaani s\u00f5ja t\u00e4ielikuks l\u00f5petamiseks p\u00e4rast seda, kui m\u00f5lemad pooled kuulutasid 7. aprillil l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ettevalmistamiseks v\u00e4lja ajutise vaherahu. Iraani plaani p\u00f5hitingimused \u2013 sealhulgas s\u00f5jakahjude h\u00fcvitamine Teheranile ja Iraani k\u00fclmutatud varade vabastamine \u2013 ei ole USA jaoks vastuv\u00f5etavad.<\/p>\n
Viimase viie n\u00e4dala jooksul mereteed l\u00e4binud 15 laeva on kasutanud v\u00e4ina p\u00f5hjaosas asuvat Laraki saare koridori. Seda kontrollib t\u00e4ielikult revolutsiooniline kaardiv\u00e4gi, kasseerides iga laeva pealt umbes kaks miljonit dollarit l\u00e4bis\u00f5idutasu. Teadaolevalt on tegemist olnud peamiselt Kreeka, Hiina ja India omanikele kuuluvate alustega, mis vedasid toornaftat, butaani ja tarbekaupu.<\/p>\n
Trump on korduvalt r\u00f5hutanud, et mis tahes l\u00f5pliku kokkuleppe osana peab Iraan v\u00e4ina taasavama ja tuumaprogrammist t\u00e4ielikult loobuma. USA Euroopa liitlased on edastanud Iraanile sama s\u00f5numit oma rahup\u00fc\u00fcdluste raames.<\/p>\n
USA rahandusminister Scott Bessent \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval, et Iraan hakkab blokaadi t\u00f5ttu survet tundma ja peab peagi naftapuuraugud sulgema, kuna hoidlad t\u00e4ituvad. “Hoidlad t\u00e4ituvad kiiresti. Kui see juhtub, peavad nad hakkama puurauke sulgema, mis meie hinnangul v\u00f5ib juhtuda j\u00e4rgmise n\u00e4dala jooksul,” \u00fctles ta kanalile Fox News.<\/p>\n
Kuigi mereblokaad on survet suurendanud, on ametnikud ja anal\u00fc\u00fctikud m\u00e4rkinud, et ainu\u00fcksi majanduslikust survest ei pruugi piisata, et veenda Iraani valitsust loobuma oma strateegilisest eesm\u00e4rgist arendada tuumarelvi ja rahastada piirkondlikke terrorir\u00fchmitusi.<\/p>\n
Blokaadi j\u00f5ustav USA v\u00e4ejuhatus teatas p\u00fchap\u00e4eval, et on seni takistanud 49 aluse liikumist Iraani sadamatesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Riigid \u00fcle kogu maailma on k\u00fcsinud Ameerika \u00dchendriikidelt abi oma laevade vabastamiseks, mis on Hormuzi v\u00e4inas kinni,” kirjutas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169194,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,46527,1925,56098,14538,28,29,4113,19,25,7281,23,24,22,325,20,30],"class_list":["post-169193","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hormuzi-vain","tag-iraan","tag-iraani-soda","tag-laev","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merevagi","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tanker","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116514922392332284","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169193"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169193\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169193"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169193"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}