![\"Noorelt](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/1774261646.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
\u00dcle 3000 Euroopa noore karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hjal tehtud uuring hoiatab: v\u00e4lismaasse tuleb suhtuda ettevaatusega.<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Euroopa Jalgpalliklubide Liit (EFC) v\u00f5ttis mulluseks novembriks ette 3375 m\u00e4ngijat ning selgitas v\u00e4lja, kuidas m\u00f5jutavad kiire v\u00e4lismaale minek, aasta alguses s\u00fcndimine ning varajane profideb\u00fc\u00fct hilisemat karj\u00e4\u00e4rik\u00f5verat. Uuringuks nopiti v\u00e4lja k\u00f5igist 45 UEFA liikmesriigist 75 enim minuteid kirja saanud noortekoondise (U17 ja U19) m\u00e4ngijat s\u00fcnniaastaga 1994-2001. Nii saadi \u00fcsna t\u00e4pselt teada, kes oli kus vanuses 15-24. \n<\/p>\n
Otseloomulikult j\u00f5udis uuringusse uhkete Hispaaniate ja Saksamaade k\u00f5rval ka Eesti. 75-m\u00e4ngijalisse listi mahtusid teiste seas A-koondislased Mattias K\u00e4it, Rauno Sappinen ja M\u00e4rten Kuusk, aga ka Sten Sinisalu, Andry Liiva ja Mirko Mardiste, kelle jaoks on Premium liiga j\u00e4\u00e4nud mingil p\u00f5hjusel p\u00fc\u00fcdmatuks. Teistel riikidel oli vastu panna n\u00e4iteks Jordan Pickford, Kai Havertz, Federico Dimarco ja Erling Haaland. \n<\/p>\n
S\u00fcnni varem!? \n<\/p>\n
Varemgi on t\u00e4helepanu juhitud sellele, et aasta esimestel kuudel s\u00fcndinud m\u00e4ngijad j\u00f5uvad teatud plaanis kaugemale. Kui v\u00f5tta t\u00e4nagi ette koduseks EM-finaalturniiriks valmistuv U17 koondis, siis on pilt robustselt konkreetne: viimatisest valikust enam kui pooled m\u00e4ngijad on s\u00fcndinud aasta esimeses veerandis (jaanuar-m\u00e4rts). Neist 20 poisist omakorda kuus (!) t\u00e4histavad s\u00fcnnip\u00e4eva jaanuarikuus.<\/p>\n
Samal ajal oli n\u00e4iteks neidude U19 koondise viimane valik kaldu rohkem suvekuude poole. Teisalt oli neilgi oktoobri-detsembri s\u00fcnnip\u00e4evalapsi napilt – vaid \u00fcks. Neidude U15 nimekiri naasis aga “normaalsusesse”, kui kolmandik m\u00e4ngijate s\u00fcnnip\u00e4evi oli kas jaanuaris v\u00f5i veebruaris. \n<\/p>\n
EFC uuring j\u00f5udis \u00fchest k\u00fcljest t\u00e4pselt samasse kohta: 17,4% valimist (ehk oma riigi noortekoondises enim minuteid teeninud m\u00e4ngijaist) olid jaanuaris s\u00fcndinud, samal ajal kui alla kolme protsendi t\u00e4histavad s\u00fcnnip\u00e4eva detsembris. K\u00f5igist valikus olnud m\u00e4ngijaist moodustasid aasta esimeses veerandis s\u00fcndinud natuke v\u00e4hem kui poole. Tabelis \u00fchena viimastest koha sisse v\u00f5tnud Eestis aga 34,7%. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Tegelikkuses pole aasta alguses s\u00fcndimine mingisugune v\u00f5luvits. Ja kui isegi on, siis kaob selle m\u00f5ju \u00fcsna pea. Ehk 23. s\u00fcnnip\u00e4evaks olid jaanuarist m\u00e4rtsini s\u00fcndinud n\u00e4idanud hoopis selgelt kehvemat minekut nii m\u00e4nguminutite kui liigataseme poolest. Mitme p\u00fcgala v\u00f5rra k\u00f5rgem n\u00e4itaja oli hoopis aasta viimase kolme kuu s\u00fcnnip\u00e4evalistel.<\/p>\n
Keskmised k\u00e4\u00e4rid venisid veel rohkem laiali siis, kui v\u00f5eti luubi alla A-koondisesse j\u00f5udnud: 18,7% olid s\u00fcndinud aasta esimeses veerandis ja lausa pea 30 viimases. Samas n\u00e4iteks on Eesti meeste koondise kahes viimases nimekirjas s\u00fcnniaastad kaldu pigem esimese veerandi v\u00f5i poole poole. Naiste puhul domineerib kergelt aasta teine pool. Nii ei saa nagu millestki eriti kinni haarata, vaid lihtsalt lasta loodusel oma t\u00f6\u00f6d teha. \n<\/p>\n
Murra siis v\u00e4hemalt tippu varem!? \n<\/p>\n
Kokku peaaegu 92 protsenti valimist j\u00f5udsid 24. s\u00fcnnip\u00e4evaks profideb\u00fc\u00fcdini. Riikide v\u00f5rdluses kerkisid troonile lausa kuus – Horvaatia, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Norra ja Portugal – kelle k\u00f5ik 75 m\u00e4ngijat j\u00f5udsid selleks hetkeks jalgpalliga leiba teenima. Siitki tabelist leiab Eesti end \u00fcsna l\u00f5pust (40. kohalt), kui 82,7% m\u00e4ngijaist j\u00f5udsid profiliigasse. Vanuses 20-21 oli viiendik eestlastest klubita, sealt edasi juba neljandik. \n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Tunnetuslikult v\u00f5ttes ei tasu sellest muidugi otseselt teab mis numbrit teha. On t\u00e4iesti arusaadav, kui ajaga leidis m\u00f5ni enda jaoks jalgpallurit\u00f6\u00f6st ahvatlevama ameti. Kui tahta k\u00fcsimusi k\u00fcsida, siis palli taga ajamiselt endalt – on see midagi, mida Eestis tasub kogu ihu ja hingega teha? Sest tippu kuuluvates Prantsusmaades-Itaaliates-Portugalides usutakse sellesse, nui neljaks. Eestist tahapoole j\u00e4id profideb\u00fc\u00fcti puudutavas tabelis n\u00e4iteks Armeenia ja Albaania, aga ka Wales.<\/p>\n
A-koondisesse minutikski j\u00f5udis kogu valimist grammike enam kui viiendik. Selle tabeli tipu h\u00f5ivasid v\u00f5rdselt Holland ja Serbia 26 m\u00e4ngijaga (75-st). Eestil \u00f5nnestus tr\u00fcgida jagama 10. kohta oma 19 m\u00e4ngijaga. K\u00f5ige karmim on s\u00f5el aga \u0160otimaal, kui vaid neli m\u00e4ngijat j\u00f5udsid 24. s\u00fcnnip\u00e4evaks A-koondisesse. \u0160otlaste skeene lisakirjelduseks, et 2024. aasta EM-il oli neil peaaegu k\u00f5ige vanem koosseis – keskmiselt 28,3-aastane. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Eluaastaid pulkadeks v\u00f5ttes leiti \u00fcles ka Eesti aare. Ehk kui keskmiselt j\u00f5uti k\u00f5rgliigasse 19,03-aastasena, siis siin t\u00e4pselt aasta varem. Riikide v\u00f5rdluses oli napilt eespool vaid Montenegro, viimaseks j\u00e4id aga Iirimaa ja Wales oma 20-21-aastastega. Selleks hetkeks oli Eesti pallur saanud kirja keskmiselt (ehk koos l\u00f5petanute nullireaga) 35 Premium liiga kohtumist. \n<\/p>\n
J\u00e4ttes hetkel veel k\u00f5rvale kogemuskapitali (s\u00f5ltub m\u00e4nguajast ja tasemest), n\u00e4ib Eesti olevat ideaalne kasvulava. Ning puhtalt numbreid vaadates on ta seda praegugi: 18-aastased Sander Alamaa, Gert Kabal ja Romet Nigula m\u00e4ngivad juba t\u00e4na p\u00f5him\u00f5tteliselt kui kulda, mitme meeskonna keskmised vanused j\u00e4\u00e4vad 22-23 kanti. Ehk kui v\u00e4hegi tahta m\u00e4ngida, siis siin saab.<\/p>\n
V\u00f5i mine \u00e4kki hoopis kuhugi mujale?! \n<\/p>\n
Vaid kaks protsenti k\u00f5ikidest m\u00e4ngijatest veetsid vanuses 15-24 kogu aja \u00fches klubis. Enne 18. s\u00fcnnip\u00e4eva oli mingisuguse liikumise \u00e4ra teinud kolmandik, Eestis \u00fche k\u00f5rgema n\u00e4itajana aga 60 protsenti m\u00e4ngijaist. Mingit massilist tormi samas ei olnud, vaid enne 23-aastaseks saamist oli Eesti noore CV-s keskmiselt kirjas 2-3 klubi. \n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
\u00dcldiselt alustasid poisid m\u00f5nes noorteklubis, mis t\u00e4iskasvanute vutti ei harrastanudki v\u00f5i ei teinud seda piisaval tasemel. N\u00e4iteks M\u00e4rten Kuusk alustas m\u00e4ngimisega Kotkas Juunioris, mille j\u00e4rel kandis ta vanuses 12-20 N\u00f5mme Kalju s\u00e4rki ning l\u00e4ks siis Tallinna FC Florasse. Kristofer Piht aga alustas oma teekonda Keila Jalgpallikoolist, kust ta liikus enne 14. s\u00fcnnip\u00e4eva FC N\u00f5mme Unitedisse ning kolme hooaja p\u00e4rast Paide Linnameeskonda. \n<\/p>\n
Kusjuures paljude valikusse j\u00f5udnud m\u00e4ngijate \u00fchisosaks on justnimelt N\u00f5mme United, kes polnud algselt valmis k\u00fcpseks saanud palluritele piisavat v\u00e4ljundit pakkuma. N\u00fc\u00fcdseks on nad (ja ka n\u00e4iteks Harju JK Laagri)\u00a0kerkinud Premium liigasse ja seega saavad toetuda osalt ka oma kasvandikele (t\u00e4na n\u00e4iteks ringiga tagasi j\u00f5udnud Henri J\u00e4rvelaiule). Mingis m\u00f5ttes on vastupidise sammu teinud JK Tallinna Kalev, kes on p\u00e4rast k\u00f5rgliigast pudenemist v\u00f5tnud fookuse konkreetsemalt noortele. T\u00f5si, neil on ikkagi olemas piisav v\u00e4ljund Esiliiga n\u00e4ol.<\/p>\n
Sammu piiri taha tegid k\u00f5ikidest m\u00e4ngijatest enne 24-aastaseks saamist rohkem kui pooled. Neist moodustatud pontsikdiagrammist v\u00f5ttis suurima ampsu viiendik, mis koosnes juba enne t\u00e4isealiseks saamist v\u00e4lismaale siirdunud m\u00e4ngijatest.\u00a0Ka eestlastel oli sel perioodil takus suurim tuli: n\u00e4iteks j\u00f5udsid alaealisena v\u00e4lisklubisse Frank Liivak (Hollandisse ja Itaaliasse), Bogdan Va\u0161t\u0161uk (Venemaale ja Inglismaale) ning Kevin Kauber (Soome).\u00a0 \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Vaieldamatult k\u00f5ige popim tee oli Inglismaale, kuhu liikus uuringu kohaselt 225 alaealist, enamus neist Iirimaalt ja P\u00f5hja-Iirimaalt. Esikolmikus j\u00e4rgnesid Itaalia (86 \u00fcleminekut) ja Saksamaa (50), mis kusjuures oli kogemuskapitali p\u00f5hjal selgelt edukaim (Itaaliaga v\u00f5rreldes pea 30%) sihtkoht. Tabelis oli esindanud ka Eesti, kuhu registreeriti sarnaselt l\u00e4tlaste ja soomlastega \u00fcks \u00fcleminek. \n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Eesti noortel on aegade jooksul olnud tugevaim side Itaaliaga, kust on antud uuringu valimist l\u00e4bi k\u00e4inud n\u00e4iteks Liivak (2013-2014), Markus Soomets (2018-2019) ja Piht (2020-2021). Erilised edulood j\u00e4i aga s\u00fcndimata ning pigem naasid nad vaid kogemuse v\u00f5rra rikkamana. Hilisematel perioodidel on \u00f5nnestumisele \u00fcsna l\u00e4hedal olnud Martin Vetkal ja Oliver J\u00fcrgens, kes s\u00e4rasid vastavalt AS Roma ja Milano Interi s\u00fcsteemis. \n<\/p>\n
Sellest valikust ainsana on teinud Itaalias teatava l\u00e4bimurde Georgi Tunjov, kes on seal 2018. aastast t\u00e4naseni. Oma kolmandal hooajal (2019\/2020) j\u00f5udis ta v\u00e4lja Serie A-sse, kuid neile k\u00fcmnele mat\u0161ile on t\u00e4naseks tulnud lisa peamiselt Serie C-st. Nii pole Tunjov enam mitu aastat tagasi A-koondisesse ja seega meie parimate poegade sekka murdnud. \n<\/p>\n
Pea hoogu! \n<\/p>\n
EFC uuringu laiem j\u00e4reldus soovitab tegelikult v\u00e4ga konkreetselt j\u00e4\u00e4da k\u00fcpsema kodumaale. Ehk kui arvestada kogu valimit, siis leiti, et m\u00e4ngijatel on olnud kogemuskapitali (n\u00e4itaja, mis tekib pannes kokku t\u00e4iskasvanute klassis teenitud m\u00e4nguaja ning taseme, kus see koguneb) p\u00f5hjal ligi 15% kasulikum j\u00e4\u00e4da kodumaale. Kui arvestada mediaani ehk v\u00f5tta n-\u00f6 t\u00fc\u00fcpilise m\u00e4ngija j\u00e4rgi, oli erinevus peaaegu 25 protsenti. \n<\/p>\n
Edukuse m\u00e4\u00e4r ei muutunud oluliselt ka siis, kui v\u00f5rdlusesse toodi konkreetselt uue ja vana klubi tasemevahe. Ehk kodumaale j\u00e4\u00e4nud olid 16% edukamad nii siis, kui sihtklubi oli eelmisega v\u00f5rreldes v\u00f5rdsel v\u00f5i isegi veidike n\u00f5rgemal tasemel kui ka siis, kui raamistiku p\u00f5hjal oli tegemist suurima v\u00f5imalik sammuga.\u00a0 \n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
See v\u00f5ib \u00e4kitselt p\u00f6\u00f6rata pahupidi kogu senise loogika – mida varem saab talendikas m\u00e4ngija minema, seda parem. Samas endiselt ei ole see teema mustvalge kummastki vaatest. \u00dchest k\u00fcljest leiti, et kodumaale j\u00e4\u00e4nud teenisid selgelt rohkem meesteklassi (!) m\u00e4nguaega, teisalt j\u00f5udsid noorelt v\u00e4lismaale minejad – \u00fcldiselt oma vanuseklassi t\u00e4hed – koondisesse enam: \u00fcle 28 protsendi ligi 20 vastu. \n<\/p>\n
Veel enam: kui v\u00f5rrelda kogemuskapitali seoses erinevate liikumistega riikide kaupa, suudab Eesti hoida kaalukeeli \u00fcllatavalt tasakaalus. Seda, et varakult v\u00e4lismaale l\u00e4inud pallur j\u00e4\u00e4ks kodumaale j\u00e4\u00e4nud eakaaslastest selgelt maha, ei ole selle valimi p\u00f5hjal leitud. Andmeid kuni 23-aastaseks saamiseni v\u00f5rreldes on kerge pluss hoopiski mineku kasuks. \n<\/p>\n
K\u00f5ige suuremat kodust plussi tootsid sealjuures hispaanlased, kelle puhul v\u00f5iks kaasa r\u00e4\u00e4kida kaasahaarav kodune konkurents, mitu k\u00f5rgetasemelist liigat ning tugev jalgpallikultuur. Nii ei teki naljalt isugi kuhugi mujale minna. Kodumaale j\u00e4\u00e4misest l\u00f5ikasid pea sama suurt kasu Taani m\u00e4ngijad. \n<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Suurimasse miinusesse langesid aga bulgaarlased, kust leiti tee v\u00e4lismaale \u00fcsna hilja – keskmiselt 20-aastasena. See t\u00e4hendas ilma igasuguse \u00fcleminekuperioodita kohest vajadust l\u00fc\u00fca l\u00e4bi meesteklassis. Ka leiti, et l\u00e4bimurdes r\u00e4\u00e4kis tugevalt kaasa kultuurierinevus: idast l\u00e4\u00e4nde siirdujad olid neljandiku v\u00f5rra v\u00e4hem edukad kui vaid l\u00e4\u00e4nes liikujad. Kaalu teiseks keeleks on Bulgaarial Euroopa tugevasse keskmikku kuuluv k\u00f5rgliiga, mis on ka eestlaste jaoks olnud v\u00e4\u00e4rt sihtkoht. \n<\/p>\n
Asi pole aga vaid uues kultuuriruumis ja keeles, vaid erinevus tuleb sisse ka kodumaise klubivahetusega. Kogemuskapitali ja m\u00e4ngude arvu v\u00f5rdluses on vahe vanuses 15-23 \u00fches klubis versus neljas-viies m\u00e4nginu vahel kahekordne. Kui v\u00f5tta ette vaid esinemised A-koondises, siis said poole rohkem m\u00e4nge kirja need, kes antud perioodil klubi kordagi ei vahetanud. Muidugi polnud asi pelgalt CV-le uue rea lisamises, vaid \u00fcleminekus juba tuttavast millessegi uude, kus v\u00f5ib oma koha leidmine olla ajakulukas v\u00f5i sootuks praktiliselt v\u00f5imatu. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Kus l\u00f5ppeb mugavustsoon? \n<\/p>\n
Kui uuring soovitab p\u00e4ris selgelt j\u00e4\u00e4da tuttavasse kodumaa klubisse minuteid ja enesekindlust koguma, siis Eesti n\u00e4itel ei saa konkreetseid soovitusi v\u00e4lja jagada. Eriti olukorras, kus jalgpallimaastik ning n\u00f5udmised selles muutuvad kohati hoomamatult \u00fches maakera p\u00f6\u00f6rlemisega. Ka on iga m\u00e4ngija, klubi ja riik isemoodi, kuskil m\u00e4ngib oma rolli ka \u00f5nn. \n<\/p>\n
Kahtlemata on noorelt v\u00e4lismaale minek risk. Seda teevad m\u00e4ngijad \u00fcle terve maailma, lootes, et just nemad on need s\u00e4ravaimad p\u00e4rlid. Ent l\u00f5puks kerkivad esile vaid v\u00e4hesed, j\u00e4ttes teised pettunult tagaplaanile. Siis lasub raskus sellel j\u00e4rgmisel valikul – on suurem risk otsida midagi uut v\u00f5i hoopiski loota, et k\u00fcll k\u00f5va pingutus ja aeg teevad oma t\u00f6\u00f6? Alati on ju variant tagasi koju minna, aga \u00e4kki keegi … \n<\/p>\n
See on aga selge, et eriti noores eas mistahes pendeldamine ei saa m\u00e4ngija arengule kasuks tulla. Pigem on see m\u00e4rk segadusest, mis omakorda juhatab karj\u00e4\u00e4ri langustrendi. \n<\/p>\n
T\u00e4na on meie k\u00f5ige suuremas valgusvihus Patrik Kristal, kes l\u00e4ks 2024. aasta l\u00f5pus 17-aastasena Saksamaale K\u00f6lni. Liikumisest peale on ta m\u00e4nginud klubi duublis, mis v\u00f5istleb tugevuselt neljandal liigatasemel. Samm edasi n\u00e4ib tulevat vaevaliselt, et mitmed on spekuleerinud, kas tehtud sai \u00f5ige valik. Kas targem olnuks Premium liigas teenitud 36 kohtumisele lisa teenida? Mis oleks A-koondise vaatevinklist kasulikum? \n<\/p>\n
Samal ajal j\u00e4lgitakse pikisilmi ka Kalju kasvandiku Rommi Sihi tegemisi. Teda on seostatud palju v\u00e4lismaaga, kuid suvel 20. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histav poolkaitsja tunneb ise, et pole p\u00e4ris valmis. Premium liigas on ta t\u00e4naseks t\u00f5estanud oma kvaliteeti k\u00fcll ja veel, olles kolmel viimasel hooajal pea k\u00f5rgeimas m\u00e4ngus oleva meeskonna tugitalaks. T\u00e4navu m\u00e4rtsis teenis ta oma esimese A-koondise kutse, mis t\u00f5i kohe ka deb\u00fc\u00fcdi. Tulnuks see varem, kui Siht oleks v\u00e4lismaale astunud? \n<\/p>\n
K\u00f5ikide nende k\u00fcsimuste keskel t\u00f5useb esile vajadus usaldusv\u00e4\u00e4rsete spetsialistide j\u00e4rele, kes tunnevad Eesti m\u00e4ngijaid ja turge \u00fcle terve maailma ning oskavad anal\u00fc\u00fcsida, milline samm on v\u00e4\u00e4rt astumist. Peamine on see, et uisap\u00e4isa v\u00e4lismaale \u00f5nne otsima tormata ei tasu, nagu kohati on mulje j\u00e4\u00e4nud.\u00a0 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00dcle 3000 Euroopa noore karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hjal tehtud uuring hoiatab: v\u00e4lismaasse tuleb suhtuda ettevaatusega. Lugu p\u00f5hineb EFC…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169197,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[17898,37,33,35,16874,34,36,112,1218,159,158,17899,294,1084],"class_list":{"0":"post-169196","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-datawrapper","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-efc","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-noored","17":"tag-sport","18":"tag-sports","19":"tag-stats","20":"tag-uuring","21":"tag-valismaa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116514950368457696","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169196","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169196"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169196\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169197"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169196"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169196"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169196"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}