![\"Leetsaar](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/cef8b43e-6fd5-4f80-bfbc-15c0f09762f1.jpg\")
<\/p>\nAmet: Tallinna Tehnika\u00fclikooli Tartu kolled\u017ei lektor, geotehnika valdkonna insener ja teadlane ning ettev\u00f5tte IB Lehar Leetsaar O\u00dc juhataja. Olen Eesti volitatud ehitusinsener (tase 8), Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees ja Eesti Geotehnika \u00dchingu juhatuse liige. Varasemalt olen olnud Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees ning Eesti Geotehnika \u00dchingu juhatuse esimees.<\/p>\n
Peamised uurimissuunad: Vaiade kandev\u00f5ime m\u00e4\u00e4ramine. T\u00e4psemalt uurin, kuidas hinnata vaiade kandev\u00f5imet erinevate pinnaseuuringute, v\u00e4likatsete ja arvutusmeetodite p\u00f5hjal ning kuidas need tulemused seostuvad vaiade tegeliku k\u00e4itumisega pinnases.<\/p>\n
Mind huvitab eriti see, kuidas kasutada v\u00e4lit\u00f6\u00f6del saadud andmeid nii, et insener saaks nende p\u00f5hjal teha usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid ja \u00f6konoomsemaid vundamendilahendusi.<\/p>\n
<\/p>\n
Kust sa p\u00e4rit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?<\/p>\n
P\u00e4rit olen Tartust. Geotehnika vastu s\u00fcvenes huvi ligi k\u00fcmme aastat tagasi, kui otsustasin j\u00e4tkata inseneri\u00f5pinguid doktorantuuris just geotehnika teemal. Praktilise ehitusinsenerina olin pinnase ja vundamentidega kokku puutunud ka varem, kuid doktorantuur andis v\u00f5imaluse nende k\u00fcsimustega s\u00fcsteemsemalt ja teaduslikumalt tegeleda.<\/p>\n
Minu doktorit\u00f6\u00f6 valmis Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Aalto \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s ning kaitsesin selle 2024. aastal. Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitles vaiade kandev\u00f5ime m\u00e4\u00e4ramist m\u00f6llpinnastes mehaaniliste, piesokoonus- ja seismiliste sondeerimiste abil.<\/p>\n
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures k\u00f6idab?<\/p>\n
P\u00e4rast enam kui k\u00fcmneaastast tegutsemist ehitusinsenerina tekkis mul soov minna m\u00f5nes ehitusvaldkonna teemas s\u00fcgavamale. Geotehnika tundus selleks v\u00e4ga sobiv suund, sest see on piisavalt keeruline, mitmetahuline ja v\u00e4ljakutseid pakkuv. Nii j\u00f5udsingi doktorantuuri ja teadust\u00f6\u00f6ni.<\/p>\n
Geotehnikas ei ole pinnas kunagi lihtsalt \u201ematerjal tabelist\u201c. Sama nimega pinnas v\u00f5ib erinevates asukohtades k\u00e4ituda v\u00e4ga erinevalt. See teeb valdkonna korraga keeruliseks ja p\u00f5nevaks.<\/p>\n
Mind k\u00f6idab teaduse juures see, et see v\u00f5imaldab kontrollida inseneripraktikas kasutatavaid oletusi. Ehituses tehakse iga p\u00e4ev suuri otsuseid \u2014 kui s\u00fcgavale vundament rajada, kas ja kui palju vaiu on vaja, kui palju hoone v\u00f5i teetamm vajub ning kas n\u00f5lvad on stabiilsed. Kui nende otsuste taga on parem teadmine, saab ehitada ohutumalt, s\u00e4\u00e4stlikumalt ja v\u00e4iksema materjalikuluga.<\/p>\n
Milline on praegu k\u00e4sil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?<\/p>\n
Hetkel j\u00e4tkan vaiade kandev\u00f5ime uurimist, v\u00f5rreldes vaiade koormuskatsete p\u00f5hjal m\u00e4\u00e4ratud kandev\u00f5imeid ehitusplatsil tehtud geotehniliste uuringute, eelk\u00f5ige sondeerimiste p\u00f5hjal arvutatud kandev\u00f5imetega.<\/p>\n
Eesm\u00e4rk on t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja usaldusv\u00e4\u00e4rsemad seosed pinnaseuuringute tulemuste ja vaiade tegeliku k\u00e4itumise vahel. Selliste seoste olemasolu v\u00f5imaldab tulevikus sarnastes pinnasetingimustes hinnata vaiade kandev\u00f5imet t\u00e4psemalt juba geotehniliste uuringute p\u00f5hjal.<\/p>\n
Lisaks olen t\u00e4naseks kahel Tallinna objektil \u2014 ERRi uue hoone ja Kullo Huvikeskuse ehitusel \u2014 paigaldanud Eestis esmakordselt katsevaiadesse pingete m\u00f5\u00f5tmiseks andurid. Need v\u00f5imaldavad koormuskatsete ajal t\u00e4psemalt aru saada, kuidas vaia kandev\u00f5ime kujuneb ning kuidas vai ja seda \u00fcmbritsev pinnas omavahel koos t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
See on oluline, sest vaiade koormuskatsed on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikud, kuid kallid ja ajamahukad. Kui suudame vaiade k\u00e4itumist olemasolevate uuringuandmete p\u00f5hjal paremini prognoosida, saab vundamente projekteerida t\u00e4psemalt ja \u00f6konoomsemalt.<\/p>\n
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat \u00fchiskondlikku m\u00f5ju avaldanud avastused?<\/p>\n
Geotehnika areng on v\u00f5imaldanud ehitada \u00fcha keerukamates tingimustes \u2014 s\u00fcgavamale, k\u00f5rgemale ning olemasolevate hoonete ja rajatiste k\u00f5rvale v\u00f5i isegi alla. See puudutab n\u00e4iteks k\u00f5rghooneid, sildu, tunneleid, sadamaid, s\u00fcgavaid ehituskaevikuid ja tiheda linnaruumi arendamist.<\/p>\n
Suur \u00fchiskondlik m\u00f5ju seisneb selles, et oskame t\u00e4na pinnase k\u00e4itumist paremini uurida, m\u00f5\u00f5ta ja arvutada. See v\u00f5imaldab rajada suuremaid ja keerukamaid ehitisi ohutumalt, aga samal ajal ka \u00f6konoomsemalt. Hea geotehniline lahendus aitab v\u00e4ltida nii \u00fcledimensioneerimist kui ka hilisemaid probleeme, mis v\u00f5ivad tekkida vajumite, n\u00f5lvade ebastabiilsuse v\u00f5i vundamentide ebapiisava t\u00f6\u00f6kindluse t\u00f5ttu.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu: geotehnika areng on aidanud muuta t\u00e4nap\u00e4evase ehituse v\u00f5imalikuks ka seal, kus seda varasemalt oleks peetud liiga riskantseks v\u00f5i liiga kalliks.<\/p>\n
Mis on sinu uurimisvaldkonnast l\u00e4htudes t\u00e4nases Eestis v\u00f5i maailmas k\u00f5ige olulisem probleem?<\/p>\n
Eestis on geotehnika \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid maailmas v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud arvutusmeetodite ja seoste kohalik kalibreerimine meie pinnastele. Paljud meetodid p\u00f5hinevad rahvusvahelistel kogemustel, kuid pinnased on piirkonniti v\u00e4ga erinevad. Seet\u00f5ttu ei saa alati eeldada, et mujal h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tav seos annab Eestis sama t\u00e4pse tulemuse.<\/p>\n
Teine oluline teema on keeruliste pinnasetingimustega seotud ehitustehnoloogiate laiem kasutuselev\u00f5tt. Maailmas on aastak\u00fcmneid edukalt kasutatud n\u00e4iteks geov\u00f5rke, vertikaaldreene n\u00f5rkade pinnaste konsolideerumise kiirendamiseks ning pinnaste s\u00fcvastabiliseerimist. Eestis on selliseid lahendusi kasutatud veel suhteliselt v\u00e4he, kuid l\u00e4hiaastatel muutuvad need j\u00e4rjest olulisemaks, eriti suurte taristuobjektide rajamisel n\u00f5rkadele pinnastele.<\/p>\n
Laiemalt maailmas on geotehnika \u00fcks suur v\u00e4ljakutse see, kuidas ehitada j\u00e4rjest keerukamatesse kohtadesse ohutult ja v\u00e4iksema keskkonnam\u00f5juga. Linnad tihenevad, rajatised muutuvad suuremaks ning taristut tuleb sageli ehitada piirkondadesse, kus pinnasetingimused ei ole lihtsad.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6 tulemus, mille \u00fcle oled eriti uhke?<\/p>\n
K\u00f5ige enam olen uhke selle \u00fcle, et minu doktorit\u00f6\u00f6 ei j\u00e4\u00e4nud ainult teadusartiklite ja arvutuste tasemele, vaid aitas Eestis kasutusele tuua uue geotehnilise uurimismeetodi. Doktorit\u00f6\u00f6 raames toodi Rootsist Eestisse uurimisseade SCPTu, millega tehti esmakordselt Eestis vastavaid uuringuid.<\/p>\n
SCPTu v\u00f5imaldab lisaks tavap\u00e4rastele sondeerimisandmetele hinnata ka pinnase v\u00e4ikese deformatsiooni j\u00e4ikust. Lihtsamalt \u00f6eldes annab see parema pildi sellest, kuidas pinnas koormuse all k\u00e4itub.<\/p>\n
T\u00e4na on selline seade Eestis olemas ja leiab juba regulaarselt kasutust. Minu jaoks on see v\u00e4ga oluline tulemus, sest see n\u00e4itab, et teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib aidata tuua praktikasse uusi m\u00f5\u00f5tmismeetodeid ja muuta geotehnilisi uuringuid sisukamaks.<\/p>\n
Mida sa oma teadust\u00f6\u00f6s veel korda sooviks saata?<\/p>\n
Soovin panustada sellesse, et Eestis oleks heal tasemel ehitusinseneride j\u00e4relkasv, sealhulgas tugevate geotehnikaalaste teadmistega insenerid. Geotehnika on valdkond, kus praktiline kogemus, head uuringud ja teadusp\u00f5hine m\u00f5tlemine peavad k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n
Samuti soovin, et Eestis tehtaks maailmatasemel geotehnikaalast teadust, mille tulemused j\u00f5uaksid projekteerimisse ja ehituspraktikasse. Seel\u00e4bi saame v\u00e4iksema ressursikuluga ehitada rohkem, tegemata j\u00e4releandmisi ohutuses ja kvaliteedis.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Amet: Tallinna Tehnika\u00fclikooli Tartu kolled\u017ei lektor, geotehnika valdkonna insener ja teadlane ning ettev\u00f5tte IB Lehar Leetsaar O\u00dc juhataja.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":169199,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,246],"class_list":{"0":"post-169198","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-taltech"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116514953876924200","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=169198"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/169198\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/169199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=169198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=169198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=169198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}