<\/p>\n
Tundub nagu see oli alles eile, kui saime Swifti m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel ilmunud plaadiga “The Tortured Poets Department” (“TTPD”) \u00fcksteist mitu tundi m\u00f5istmatuses j\u00f5llitada. Enda suureks \u00fcllatuseks avastasin hiljuti, et Swift ise kirjeldas seda albumit s\u00f5nadega “data dump”. Ja siinkohal tuleb muidugi Swifti ees m\u00fcts maha v\u00f5tta, sest suutis kahe s\u00f5naga v\u00f5tta kokku k\u00f5ik selle, millest mina oma arvustuses jaurasin palju pikemalt. Igal juhul tundub, et selles osas oleme t\u00e4naseks \u00fchel n\u00f5ul.<\/p>\n
Swifti s\u00f5nul andis plaadile t\u00f5uke tema meelelahutaja-elu rekordilise “Eras” megaturnee ajal ja plaadikaanel vaatabki ta meile vastu vannist, kuhu ta iga s\u00e4ra ja glamuuri t\u00e4is kontsert\u00f5htu j\u00e4rel l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab. Ja umbes nii see plaat k\u00f5labki. Endast veidi liiga vaimustuses popstaar v\u00f5tab (\u00e4kki isegi oma eralennuki) vannis loiult ligunedes oma esimesed m\u00f5tted linti.<\/p>\n
“The Life of a Showgirli” (“TLOAS”) turundusts\u00fckli jooksul kumas l\u00e4bi lubadus, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb asi l\u00f5busaks. V\u00e4hemalt l\u00f5busamaks kui p\u00e4ris vaevatud olemisega “TTPD” peal. Aga kui avalugu “The Fate of Ophelia” k\u00f5rvale j\u00e4tta, mis on vist koos \u00fcldse-mitte-l\u00f5busa “Father Figure’iga” plaadi k\u00f5ige tugevam lugu, siis… ega tegelikult eriti ei l\u00e4he. Ja ega muidugi ei peagi minema, Swift liigubki k\u00f5ige osavamalt kuskil melanhoolia ja r\u00f5\u00f5mujoovastuse vahealal, \u00e0 la “Cruel Summer”, lisades sinna vajadusel ka rohkem v\u00f5i v\u00e4hem kibedust ja v\u00e4iklust.<\/p>\n
Mingit sorti tempomuutus oleks kindlasti m\u00f6\u00f6dunud kevade j\u00e4rel kasuks tulnud ja kuigi lood teoorias ongi tempokamad, siis l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b Swift hoopis igasugusest emotsioonist, tunnetest v\u00f5i energiast t\u00fchjaks imetud kastikesse rahulolevalt peeglisse vaatama. Ja peamiselt seet\u00f5ttu, et kuigi “TLOAS” seltsis istumine ei olnud kindlasti nii piinarikas kui “TTPD” seltsis, siis \u00fchendab neid ikkagi \u00fclimalt vile produktsioon, mille eest vastutasid sel korral rootslased Max Martin ja Shellback.<\/p>\n
Tervelt albumilt puudub igasugune tekstuur, maitsestus, soov intrigeerida v\u00f5i olla m\u00f5ni protsendike \u00fcllatavam, kui need Taylor Swifti lood, mida suudame k\u00f5ik oma peas ette manada ilma tema j\u00e4rgmist ja j\u00e4rgmist albumit kuulamata. Kas \u00fchte diskolugu on \u00fcldse v\u00f5imalik lapikumaks lihvida kui millegip\u00e4rast oma olematu “v\u00fcrtsikusega” sadu uudispealkirju s\u00fcnnitanud “Wood”? Millegip\u00e4rast kolisevad isegi trummid nii, nagu oleks neil v\u00f5i siis trummaril surmigav.<\/p>\n
Lisaks, kui eelmisel kevadel tundus, et Taylor ei oska \u00f5igetel hetkedel s\u00f5nadel sabast kinni saada ja toppis oma laulud t\u00e4is l\u00f5putuna n\u00e4ivaid vahujugasid, siis seekord n\u00e4ib, et Swiftil on s\u00f5nad hoopis otsa saanud. V\u00f5ib-olla on siin n-\u00f6 showgirl’i temaatika varjus Swift l\u00e4inud meelega (veel) kit\u0161imat teed (kui tavaliselt), aga kuna sellel puudub mingi v\u00e4hegi sobilik pinnas, siis on tulemuseks michaelscottilik karikatuursus. Mis asi on n\u00e4iteks “Cancelled!”? Natukene nagu Mari J\u00fcrjens \u00fcritaks Triibupasta kirjutatud lugusid laulda.<\/p>\n
Nii et pigem tuleks \u00f6elda, et Swift ise girlboss’ib p\u00e4ikesele natukene liiga l\u00e4hedal, andes veelgi rohkem aimu, et eneseteadlikkusest on veidi vajaka. V\u00f5i v\u00e4hemalt ei suuda Swift selle puudumist enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
Aga tegelikult polegi suurt m\u00f5tet seda plaati siin pulkadeks lahti v\u00f5tta ja igat puuduj\u00e4\u00e4ki n\u00fcpeldada. Selle saab v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00e4tte k\u00f5ikidest nendest tuhandetest meemidest, mis k\u00fcll h\u00fcperboolitsevalt, aga siiski pinna all t\u00e4pselt k\u00f5ikidele nende murekohtadele viitavad. Ehk ongi isegi huvitavam ja k\u00f5nekam just nimelt see reaktsioon ja pahameel, mis on albumile osaks saanud v\u00e4ljaspool Swifti (n\u00fc\u00fcdseks juba) sektilikult pimedat f\u00e4nnibaasi, kes v\u00f5tab andunult vastu k\u00f5ik, mis neile ette s\u00f6\u00f6detakse ja j\u00e4lgivad k\u00f5ike Swifti \u00fcmber toimuvat pigem nagu mingit multimeedia-reality’t, kus muusika on lihtsalt \u00fcks osa. Kuigi “TLOAS” on isegi need rivid veidi v\u00e4risema pannud.<\/p>\n
PS! “TLOAS” m\u00fc\u00fcdi USA-s ilmumisp\u00e4eval 2,7 miljonit eksemplari, j\u00e4rjekordne rekord. Ametlikud numbrid tulevad esmasp\u00e4eval, aga praeguse seisuga v\u00f5ib Swfti albumi esimese n\u00e4dala tulemuseks tulla \u00fcle tublisti 3,5 miljoni albumi\u00fchiku, (sellest 1,2 miljonit on ainult vin\u00fc\u00fclid). Sellega purustab ta suure t\u00f5en\u00e4osusega Adele’i 2015. aasta albumiga “25” tehtud rekordi. <\/p>\n
S\u00fctt esimese n\u00e4dala m\u00fc\u00fcginumbrite ahju viskasid 32 erinevat versiooni, mida Swiftilt osta v\u00f5is. 27 f\u00fc\u00fcsilist albumit, sh 18 “erinevat” CD-d, kaheksa vin\u00fc\u00fcli, \u00fcks kassett, ning viis digitaalselt allalaaditavat varianti. <\/p>\n
Albumi ilmumisega samaaegselt j\u00f5udis ka kinodesse \u00fcle maailma f\u00e4nni-“film” plaaditegemise kaadritaguste ning laulus\u00f5nadega videotega, millega Swift riisus kolme linastusp\u00e4eval jooksul kokku 43 miljonit dollarit.<\/p>\n
Kas see on k\u00f5ige uskumatult halvem album, mis sel aastal v\u00f5i \u00fcldse kunagi tehtud? Kindlasti mitte, ei ole otseselt ka tema enda k\u00f5ige halvem album ja Swift saaks t\u00e4nu oma gigamegastaari-staatusele samamoodi pimestunud vastandujatelt arvestatavalt vastu pead ka siis, kui ta teeks kogemata l\u00e4bi aegade parima albumi. Kuid tuuleveskitega v\u00f5itlemisele vaatamata on Swift siiski teinud ajal, mil temale on koondunud tohutu hulk t\u00e4helepanu, mis t\u00f5stab ootuseid ja tekitab inimestes k\u00fcsimusi, oma diskograafika kui mitte kaks k\u00f5ige halvemat, siis kindlasti kaks k\u00f5ige pettumust valmistavamat ja mittemidagi\u00fctlevamat albumit. Ning see t\u00f5demus tundub olevat ja minu jaoks ongi palju riivavam, ning albumi tervikule palju saatuslikum, kui muusika ise, mis ei ole solvavalt halb.<\/p>\n
Swift ei suuda vastata sunniviisiliselt haibimulli sattunud inimeste k\u00fcsimusele, et miks me sinust nii palju kuuleme, miks on sinu kihlumine rahvusvaheline uudis, miks me peaks sinust ikkagi huvituma, kui “The Life of a Showgirl” v\u00f5i “The Tortured Poets Department” on see, mida sa teha suudad. Ja Swift ei pakugi kummagi albumiga neile k\u00fcsimustele vastust. Kui kuulata n\u00e4iteks “Thrillerit”, “Purple Raini”, “Eroticat”, “In The Zone’i”, “Beyonc\u00e9’t” v\u00f5i “Starboyd”, siis ei pea need kaugeltki olema su lemmikalbumid su lemmikartistilt, et natukenegi m\u00f5ista, miks miljonid ja miljonid neid kuuldes pikali kukuvad.<\/p>\n
Hiljutisemast ajast, veel pikaajalisuse templit v\u00e4lja teenimata n\u00e4idetest v\u00f5ib ju sinna nimekirja lisada ka plaadi ainsa k\u00fclalise, Sabrina Carpenteri “Short n’ Sweeti” ja kindlasti ka “Brati”. Viimase looja, Charli XCX-i kallal v\u00f5tab Swift ka oma albumil, mis keerab kogu olukorra veel omakorda hapumaks. Paljude jaoks segadusttekitavalt hiiglaslik staar tuleb t\u00fcmitama aega m\u00f6\u00f6da alternatiivsematest ni\u0161\u0161idest maailmalavadele lennanud artisti, kes suutis erinevalt Swiftist tekitada aastaks ajaks tunde, et popmuusika (just nimelt muusika, mitte endised ja tulevased peikad) j\u00e4lle t\u00e4hendab midagi. Taas tuleb t\u00f5deda, et self-awareness’i olulisust ei saa alahinnata.<\/p>\n
Jah, sinna loetelusse v\u00f5ib ju lisada ka Taylori enda “1989”, keegi tahaks kindlasti lisada ka “Folklore’i” ja ma v\u00f5iksin t\u00e4rnikesega lisada kasv\u00f5i “Midnightsi”, Swifti \u00fcle-eelmise albumi, mis v\u00e4hemalt minu jaoks osaliselt vastab \u00fcleval pool toodud k\u00fcsimustele. Neid k\u00f5iki kolme \u00fchendab kusjuures t\u00e4pselt see m\u00f5ne protsendipunktine k\u00f5rvalekalle k\u00f5ige ootusp\u00e4rasemast Swiftist, kuidagipidi v\u00e4lja joonistatav muusikaline ja produktsiooniline k\u00e4ekiri, tekstuur ja maitsestus, mis viimastelt puudu on.<\/p>\n
Aga nendest on hetkel v\u00e4he abi, sest just nimelt ajal, mil Taylor Swifti kihlumisest on saanud mingis m\u00f5ttes common knowledge ja uue albumi ilmumisest r\u00e4\u00e4gitakse haruldase muusikauudisena isegi “Aktuaalses kaameras”, v\u00f5iks ju Swift n\u00e4idata ise omal k\u00e4el, teha k\u00f5igile selgeks, miks ta on “Taylor Swift”. Kuid seda ta ei tee ja mitte lihtsalt ei tee, vaid hoopis t\u00e4itsa ise kinnitab k\u00f5iki kibedaid eelarvamusi, mis teda artistina saadavad.<\/p>\n
Ehk siis: see ei ole k\u00f5ige jubedam asi, mis te oma oma elu jooksul kuulete, aga kui keegi leiab \u00fches kalendrikuus aega \u00fche v\u00f5i heal juhul kahe uue albumi l\u00e4bi kuulamiseks, siis \u00e4rge laske ennast klikimasinatel h\u00e4irida ja minge “The Life of a Showgirlist” rahuliku s\u00fcdamega suure kaarega m\u00f6\u00f6da. Peale artisti nime suuruse on see igas m\u00f5ttes ebaoluline ja mitte kuidagi m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rt. V\u00e4rskest popmuusikast aimu saamiseks kuulake parem Bb trickzi uut minialbumit “Lechita”<\/a>, osaliselt t\u00e4itsa meie enda Night Tapesi deb\u00fc\u00fctalbumit<\/a>, sirgjoonelisemat uut poppi Jade’ilt<\/a>, kevad-suviseid plaate Pinkpantheressilt<\/a>, Addison Raelt<\/a> ja Amaaraelt<\/a> v\u00f5i vahepeal veidikeseks k\u00f5rvale pandud, aga n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle t\u00e4iesti meeoluk\u00f5lbulikke talviseid albumeid FKA Twigsilt<\/a> v\u00f5i Okloult<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tundub nagu see oli alles eile, kui saime Swifti m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel ilmunud plaadiga “The Tortured Poets Department”…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16923,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,10452,2109,10453],"class_list":{"0":"post-16922","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-nadala-album","16":"tag-taylor-swift","17":"tag-the-life-of-a-showgirl"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16922"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16922\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16922"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16922"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}